ShYU elderiniń joǵarǵy sot tóraǵalary onlaında sot júıesine qatysty máselelerdi talqylady
Onyń jumysyna Úndistan, Qytaı, Qyrǵyzstan, Pákistan, Reseı, Tájikstan jáne Ózbekstan joǵarǵy sot organdarynyń tóraǵalary qatysty. ShYU Bas hatshysy, EQYU adam saýdasyna qarsy kúres jónindegi úılestirýshisi jáne Mońǵolııa, Aýǵanstan jáne Belarýs sekildi baqylaýshy elderdiń ókilderi meıman retinde qatysty.
Qazaqstan Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Jaqyp Asanov forýmdy asha kele, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaýyn oqyp berdi.
Odan ári Qytaı Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Tsıan Chjoý, Qyrǵyzstan Joǵarǵy sotynyń tóraıymy Gúlbara Qalıeva, Reseı Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Vıacheslav Lebedev, Ózbekstan Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Kozımdjan Kamılov jáne Belarýs Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Valentın Sýkalo, Tájikstan Joǵarǵy soty tóraǵasynyń orynbasary Lýtfýllozoda Shavkat, Úndistan Joǵarǵy sotynyń sýdıasy Lalıt Ýdaı jáne Pákistan Joǵarǵy sotynyń sýdıasy Ahtar Mýnıb áriptesterine arnap, kirispe sóz sóıledi.
XV keńestiń kún tártibine sáıkes, spıkerler sot júıesi qyzmetiniń negizgi baǵyttaryna baılanysty máselelerdi qozǵady.
Máselen, Qazaqstan Joǵarǵy sotynyń sýdıasy Aslan Túkıev sot júktemesi men sot tóreligine qol jetkizý baǵytynda qabyldanǵan sharalar qatarynda sot oryndaýshysynyń is-áreketine jáne boryshkerdi izdestirýge qatysty sanktsııalardyń basqa vedomstvolarǵa berilýin, bereshekti óndirip alý, eńbek daýlaryn retteý tetikterin atap ótti. Daýdy sotqa deıin nemese odan tys retteý aıasy keńeıtildi. Sottar qylmystyq ister materıaldaryna jáne aıyptaý dálelderine (tergeý sanktsııasynan bas tartý kórsetkishiniń 2015 jylǵy 6%-dan 2019 jyly 25%-ǵa deıin ósýi) talap qoıa bastady. Aqtalǵandardyń 3,1%-ǵa ósýi prokýratýrany sot perspektıvasy turǵysynan isterdi muqııat taldaýǵa yntalandyrdy.
A.Túkıev zańǵa engizilgen túzetýlerdiń ister men materıaldar túsiminiń ósýin qysqartqanyn atap ótti (2019 jyly – 3,3 mln, bul 2018 jylǵa qaraǵanda 25%-ǵa az, aǵymdaǵy jylǵa boljam – 1 mln 400). Sýdıalar korpýsynan neǵurlym bilikti jáne jaýapty sýdıalardyń ketý úrdisi toqtady. Sýdıa bolǵysy keletinder sany edáýir artty.
QR Joǵarǵy soty departamentiniń basshysy Naıl Ahmetzakırov pandemııa jaǵdaıynda sottardy qashyqtyqtan jumys isteý formatyna tolyǵymen kóshirý baǵytynda qabyldanǵan sharalar týraly aıtty. Bul sharalar sottardy tsıfrlandyrý deńgeıin arttyrýǵa múmkindik berdi. Vırtýaldy keńse ınternet baılanysy bar álemniń kez kelgen jerinen qarapaıym smartfonnan QR kod arqyly qujatqa qol qoıyp, qazaqstandyq sotqa júginýge múmkindik berdi. Muny qamtamasyz etý úshin serverlik qýat pen derekterdi elektrondy saqtaý kólemi 10 ese ulǵaıtyldy.
Búginde sot zaldarynda sýdıa men hatshy ǵana otyrady. Prokýror, advokat, talapker, jaýapker jáne BAQ ókilderi – beınebaılanys (BKB) arqyly qatysýda. Investorlar men shetelde júrgen azamattardyń bizdiń sottarmen kommýnıkatsııaǵa túsýi qıyndyq týǵyzǵan joq. Pandemııa bastalǵaly beri 20-dan astam eldiń ókilderi protsesterge onlaın rejımde qosyldy.
«Biz kún saıyn protseske qatysýshylardy anyqtaý jáne baılanystyń túrli aqaýlarynan bastap, ınternet sapasynyń nasharlaýyna deıingi qıyndyqtarǵa kezdesemiz. Alaıda dál osy IT-sheshimder protseske qatysýshylardyń qaýipsizdigi men sot tóreligine qoljetimdilik arasyndaǵy teńgerimdi tabýǵa múmkindik beredi», - dedi Naıl Ahmetzakırov.
Joǵarǵy Sot departamenti basshysynyń orynbasary Eldos Jumaqsanov sot aqparatyn durys berýdiń mańyzdylyǵyn, sondaı-aq qate aqparatty BAQ pen áleýmettik jelilerde taratý qaýpin atap ótti. Ol sýdıalardyń sot isin júrgizýi men quqyq qoldaný qaǵıdattaryn halyqqa túsindirý jumysy týraly aıtyp berdi.
E.Jumaqsanov keıbireýlerdiń PR jasaý úshin áleýmettik jelide sottyń abyroıyn túsirý úshin ádeıi dúrliktirý úrdisi - «sot tóreligin janjaldandyrý» máselesine nazar aýdardy. Ol Memleket basshysynyń sýdıalar sezindegi: «Buqaralyq aqparat quraldarynyń jarııalylyǵy men ashyqtyǵyn sotqa qysym jasaý úshin paıdalanýǵa bolmaıdy. Sotqa qysym jasaý faktileri úshin zań boıynsha jaýap berý kerek» degen sózin mysalǵa keltirdi.
Ári qaraı Úndistan Joǵarǵy sotynyń sýdıalary Lavý Nagershvara men Venkataraman Ramasýbramanıan konstıtýtsııalyq qundylyqtar men adam quqyqtaryn ilgeriletýdegi sottardyń róli týraly aıtty.
Qytaı Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy Ts.Chjoý jáne orynbasary V.ıAn sottardyń COVID-19-dyń aldyn alýdaǵy, ahýaldy baqylaýdaǵy jáne áleýmettik-ekonomıkalyq salany damytýdaǵy róli, sondaı-aq kommertsııalyq daýlardy sheshý tetikterin jetildirý týraly aıtty.
Qyrǵyzstan sýdıalary Ch.Dosmambetova, O.Sarybaev jáne M.Tagaev sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl, sot isin júrgizýdi avtomattandyrý jáne pandemııa men daǵdarys kezindegi sottardyń jumysy týraly sóz sóıledi.
Pákistan Joǵarǵy sotynyń sýdıasy M.Ahtar óziniń baıandamasyn «Pákistan, pandemııa, zań» dep atady.
Reseı Federatsııasy Joǵarǵy sotynyń tóraǵasy V.Lebedev sottar jumysyn pandemııa jaǵdaıyna beıimdeýdiń reseılik tájirıbesine, qylmystyq zańnamany izgilendirý jáne ony qoldaný sharalaryna nazar aýdardy.
Tájikstan Joǵarǵy sotynyń sýdıalary T.Kodırzoda men S.Hakımzoda kóshi-qon quqyq buzýshylyqtary úshin jaýapkershilik jáne ata-ana quqyǵynan aıyrý isterin qaraý týraly sóz sóıledi.
Ózbekstan Joǵarǵy sotynyń sýdıalary N.Bobohonova, F.Tursynov pen N.Hýdoıarov isterdi aldyn ala tyńdaý, ákimshilik sot isin júrgizý jáne ınvestorlardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý týraly aıtty.
EQYU-nyń arnaıy ókili V.Rıchı qoǵamdyq qaýipsizdikti kúsheıtý týraly aıta kele, forýmǵa qatysýshylardyń nazaryn adam saýdasy problemasyna aýdardy.
XV keńes sońynda delegattar ózara pikir almasa kele, dástúr boıynsha birlesken málimdemeni qabyldaý rásimine qatysty.
