«ShYU áskerı odaqqa aınala ma?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Aýyz sý - áleýmettik mańyzdy baǵyt» atty materıal basyldy. Elbasynyń atyna Ońtústik Qazaqstan oblysynyń ákimi Asqar Myrzahmetovten hat keldi. A.Myrzahmetov óz hatynda oblystyń eldi mekenderin aýyz sýmen qamtamasyz etýge baılanysty Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Memleket basshysy bergen tapsyrmanyń oryndalý barysy týraly habarlady. Ákim óńirde 2,7 mıllıon adam turatyn 929 eldi mekendi sýmen qamtamasyz etý jóninde júıeli ári turaqty jumys júrgizilip jatqanyn baıandaǵan. Atap aıtqanda, sońǵy 5 jylda 253 eldi mekende turatyn 873 myń turǵyn aýyz sýmen qamtamasyz etilgen. Nátıjesinde sý qubyrymen qamtylǵan eldi mekender sany 412-den (44,3%) 665-ke (71,6%) deıin, al sýǵa qoly jetken turǵyndar sany 1,4 mıllıonnan (56%) 2,3 mıllıonǵa (85,1%) deıin ósken. Sonymen qatar, Asar-Qaınarbulaqtaǵy sýaqqy búgingi tańda sýsorǵy qondyrǵylarymen tolyq jabdyqtaldy jáne 16 shaqyrym sý qubyry men 10,5 shaqyrym kollektordyń qurylysy aıaqtalyp, eldi mekenniń ishki toraptaryna qosý jumystary júrgizilýde. Nysandy bıylǵy 15 qazanda paıdalanýǵa berý josparlanýda. Onyń merzimin keshiktirgen kináli tulǵalar jumystan bosatylǵan. Óz mindettemelerin buzǵan merdigerge tıisti shara qoldanylǵan. Sondaı-aq, Saryaǵash aýdanynyń Yntymaq aýylyn aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesi qyrkúıek aıynda sheshiletini aıtylǵan.
Osy basylymda « 70 jyldan soń jetken orden» atty materıal berilgen. Qaladaǵy soǵys jáne eńbek ardagerleri keńesi úıinde Qazaqstandaǵy Reseı bas konsýldyǵynyń vıtse-konsýly Sergeı Shımko maıdanger Uzbaqan Sııabaevqa arnalǵan ordendi qyzy Tánzıraǵa tabystady. Soǵysta kórsetken erligi úshin berilgen orden 70 jyl ótkende ǵana onyń týystaryna jetip otyr.
1941 jyly 34 jastaǵy Uzbaqan aǵa maıdanǵa attanypty. Birneshe ret jaralanyp, 1945 jyly eline oralǵan. 1946 jyly Jeńistiń 1 jyldyǵyna oraı ekinshi dárejeli Uly Otan soǵysy ordenimen marapattaldy. Biraq Qorǵanys mınıstrine maıdangerdiń adresi tabylmady degen jaýap keledi. Sóıtip, nagrada tabystalmaı qalady.
- 2012 jyly balalarym Uly Otan soǵysynda marapattalǵandardyń arnaıy saıtyna kirip otyryp, atalarynyń famılııasyn kórip qalady, - deıdi Tánzıra Sııabaeva. - Men Reseı Federatsııasynyń muraǵatyna hat jazyp, surastyryp edim. Olar bul kisi marapattaldy, biraq túrli sebeppen tabystalmapty dep jaýap berdi. Endi men búgin «eshkim de, eshnárse de eshqashan umytylmaıdy» degen qanatty sózge senip otyrmyn.
***
«Memleket oqýshylardy tegin oqýlyqtarmen qamtamasyz etýge mindetti emes». Bul Bilim jáne ǵylym vıtse-mınıstri Esenǵazy Imanǵalıevtiń baspasóz máslıhatynda aıtqan málimdemesi. Vıtse-mınıstrdiń oıynsha, tegin oqýlyq eń áýeli turmysy tómen otbasylardyń balalaryna, jetimderge, ata-ananyń qaraýynsyz qalǵan oqýshyǵa berilýi tıis eken. «Bul sanattaǵylar respýblıka boıynsha tegin oqýlyqpen júz paıyz qamtylýǵa tıis». Demek, belgili bir mólsherde oqýlyqtarǵa qol jetkizgińiz kelse, jetim, ne bolmasa ata-anańyzdyń qaraýynsyz qalýyńyz kerek. Sondaı sanatta bolsańyz, oqýlyqtan másele bolmaıtynyn vıtse-mınıstr anyq aıtyp otyr. Sonda Imanǵalıevtiń qazaq áýletteriniń kópbalaly bolyp keletinin bilmegeni me? Álde osy arqyly qalyń qazaqty qarańǵylyqqa ıtermelegisi kele me?», - dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda. Jyl saıyn qyrkúıekpen birge oqýlyqtyń da jyry bastalady. Balalarynyń oqýlyǵy túgeldenbegen ata-analar shabylyp, baspalardyń esigin tozdyrady. Munyń bári oqýlyqtyń jetispeýshiliginen týyndaıtyny belgili. Úsh-tórt kitap úshin tabanynan tozyp, kitap dúkenderin aralap júrgenderi. Іzdegen kitaby tabylsa jaqsy, tabylmasa qaıtedi?! Bul jaıt jyl saıyn úırenshikti ádetke aınalyp barady. Oqý jyly aldyndaǵy ábigerlik, kitap dúkenderindegi dúrligý, oqýlyq tapshylyǵy tolastaǵan emes. Bul maqala «Qazaqty qarańǵylyqqa ıtermelegisi kele me?» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda «ShYU áskerı odaqqa aınala ma?» atty maqala basyldy. Shanhaı Yntymaqtastyq uıymy (ShYU) sońǵy 10 jylda bolmaǵan asa iri áskerı oqý-jattyǵýyn ótkizbek. Іs-qımyl Qytaıǵa qarasty Іshki Mońǵolııa jerinde 24-29 tamyz kúnderi ótpek. Qazirdiń ózinde uıymǵa múshe elderdiń oqý-jattyǵý qımylyna qatysatyn ás-kerleri atalmysh jerge kelip ornalasyp jatyr. Áskerı qımylǵa 7 myń jaýynger qatyspaq.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda « Oqýshy kıimin nege ózimizde tikpeske ...» degen maqala jarııalandy. Tamyz aıynyń alǵashqy onkúndigi ótisimen-aq elimizdiń túkpir-túkpirinde «Mektepke jol» aktsııasynyń júrgizilýine oraı jármeńkeler óz jumystaryn bastap ketti. Bıyl elimizde 300 myńǵa jýyq bala birinshi synypqa barady. Tek Almatynyń ózinde 23500 búldirshin alǵash ret mektep tabaldyryǵyn attaıdy eken. « Biri «áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasylardyń balalaryna qıyn túspes úshin birkelki forma kıdirý kerek» degendi alǵa tartsa, ekinshi jaq, balanyń talǵamyn shektemeýdi quptaıdy. Qoǵamdaǵy osyndaı ekiudaı pikirdiń oryn alýyna qaramastan, qazir mektepterde lajy bolǵanynsha biryńǵaı kıimderdi kııý úrdis alǵan. Biraq sol biryńǵaı kıimderdiń ózi ár mektepte ártúrli. Mysaly, keıbir mekteptiń shákirtteri burynnan qalyptasqan aq fartýk pen qara kóılek kıse, endi biri ózderine laıyqtalyp tiktirilgen biryńǵaı kıimderimen birden kózge túsedi. Sonymen, bir balany mektepke daıyndaý úshin orta eseppen 40-45 myń teńge jumsalady eken. Al bir úıden birneshe bala mektepke baratyn bolsa, ata-ananyń qaltasyn juqartatyny anyq», - dep jazady basylym.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Osobennostı avtomobılnoı rybalkı» degen materıal berilgen. Elorda mańyndaǵy tehnıkalyq qyzmet kórsetý servısiniń birinde qala turǵyndary ózderiniń «temir tulparlaryn» jóndeýmen qatar, balyq aýlap demala alady eken. Atap aıtqanda, tórt jyl buryn kásipker Evgenıı Sátpaev avtoservısti ashqan kezde nysannyń janyndaǵy batpaqty sýǵa mán bermegen eken. Alaıda keıinnen ol jerge sý kóptep jınalyp, balyq ósirýge laıyqty toǵanǵa aınalǵan kórinedi. Endi kólikterin jóndetýge kelgen TQKS klıentterine ýaqyt ótkizý úshin qarmaq taratylatyn boldy. Ázirge bul qyzmet aqysyz uıymdastyrylyp otyr eken.
