«Shyńǵys han mazary tabyldy ma?» - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparattyq agenttigi 24 naýryz, beısenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy ózekti maqalalarǵa sholýdy usynady.

Búgin «Egemen Qazaqstan» gazeti 1941-1945 jyldardaǵy soǵystyń zardabyn, qasiretin sýrettegen maqalasy «Jeńis jaýyngerleri» degen aıdarmen shyqty. «Mezgil ótip, araǵa qansha ýaqyt salsa da, adam sanasynda óshpesteı iz qaldyratyn kezeńder bolady. Solardyń biri - surapyl soǵys, onyń tartqyzǵan zalaly men zardaby, ákelgen qaıǵysy men qasireti. Al sol maıdan dalasynda júrip, el-jerin qorǵaý úshin qarsylasymen betpe-bet kelip, erliktiń eren úlgisin kórsetken azamattar qandaı qurmetke bolsa da laıyq»,-deı kele basylym qazaqtyń qos batyr uly - Sarqytqajy Ábishev pen Meıirbek qart týraly jazady.«Sarqytqajy Ábishev 1918 jyly qazirgi Shyǵys Qazaqstan, bu­rynǵy Semeı obly­sy­nyń Aıagóz aýdanynda qarapaıym sharýa ot­basynda dúnıege kelgen. 1936 jyly Kók­pekti aýdany áskerı komıssarıatynyń arnaıy shaqyrtýymen Qyzyl Armııa quramyna alynady. Budan keıin áskerı ýchılışege jiberilip, ony 1940 jyly támamdap shyǵady.Ol 1941 jylǵy maıdan dalasyndaǵy jaýyngerlik qyz­metin atty áskerı polkindegi vzvod komandıri bolyp bas­taıdy. 1942 jyly bolǵan barlaý jáne tutqıyldan shabýyl jasaý is-qımyldary barysynda Sarqytqajy Ábishev bastaǵan jaýyngerler jaýdyń myqtap bekingen shebin buzyp ótip, ondaǵan dushpannyń kózin joıady. Kóptegen fashısterdi tutqynǵa alyp, qarsylasýshy jaqtyń jasy­rynǵan jáne panalaǵan jerlerin tas-talqan etedi. Batalon shtaby komandıriniń kómekshisi bolǵan kezinde Sarqytqajy Ábishev basshylyq tarapynan túsken árbir tapsyrmany der ýaqytynda, sondaı-aq, asqan jaýapkershilikpen ári yjdahattylyqpen oryndaýǵa bar kúshin salady. Onyń bul eńbegi esh ketpeı, «Erligi úshin» medaline usynylady. Surapyl soǵys aıaqtalǵanda oǵan kapıtan sheni beriledi»,-dep jazady basylym. Bul týraly tolyǵyraq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Jeńis jaýyngerleri» atty maqaladan oqı alasyzdar.

Bas basylym sondaı-aq búgin álemge tanymal akter Jerar Depardege qazaq tilinen aýdarmashy bolǵan Qazaqstannyń týmasy - Andreı esimdi orys balasy týraly jazady. «Frantsýzdyń belgili akteri Jerar Depardeniń aýdarmashysy Andreı Ivanov qazaq tilin Frantsııada jú­rip-aq úırengen bolyp shyqty. Ras, Andreı Qazaq­­stannyń týmasy eken. Óskemen qalasynda týyp-ósken ol budan 7 jyl buryn Pa­rıjge baryp turaq­tapty. Bir qyzyǵy, Qazaq­standa júrgen kezinde nazar aýdarmaǵan tirligi - qazaq tilin úırenýdi ol osynda kelgennen soń qolǵa alǵan. Andreı bala jasynda mýzykant bolýdy armandapty, biraq negizgi kásibi aýdarmashylyq bolyp shyqqan. Qazaq halyqaralyq qatynastar ýnıversıtetine qujat tapsyrady. Aqyrynda oqýǵa túsip te ketedi.

Al Parıjge kelgennen keıin frantsýzdyń Sofı Marso, Jerar Deparde, Krıstofer Lambert, Emmanýel Bear, Patrısııa Kaas, Mıreı Mate, Mett Pokora syndy óner juldyzdarynyń, sondaı-aq, boksshy Maık Taısonnyń jattyqtyrýshysy Kevını Rýnıdiń aýdarmashysy bolǵan eken. Bul týraly tolyǵyraq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Depardege aýdarmashy bolǵan» atty maqaladan oqı alasyzdar.

***

«Aıqyn» gazeti búgin qazaq halqyna alǵysy sheksiz grek baıkeri týraly jazady. «Árıne, Táýelsizdiktiń alǵashqy jyl­darynda Qazaqstandaǵy grek­ter­diń sany qazirgige qaraǵanda ál­deqaıda kóp boldy. Keıin mıllıon­ǵa jýyq qazaq qandastardyń ata­­­­­me­kenge oralǵany sekildi, 90-jyldary grekter de Grekııaǵa lek-legimen qaıt­ty: bul elde ótken ǵasyrdyń 80-90-jyldarynda oralmandarǵa ar­nalǵan tól baǵdarlamasy bolǵan.
Kezinde bizden kóship ketken grek­ter Grekııaǵa tastaı batyp, sý­daı sińbeı, bir jerge shoǵyrlanyp, jı­naqy ómir súrýde. Afınanyń aınalasynda «Menıdı» dep atala­tyn «qa­zaqstandyq grekterdiń» tu­tas aý­dany qalyptasty. Bir jyldary, tipti bizdiń burynǵy otan­da­symyz osy aýdandy basqaryp, meri boldy.
Meniń bilýimshe, elimizde búginde 20 myńdaı ǵana grek qaldy. Almaty oblysyndaǵy Panfılov kentinde biraz grek turady, temeki ósiredi. Bul poselkedegi turǵyndardyń bar­lyǵy da - keńes tusynda repres­sııa­ǵa ushyraǵandar, qazaq halqy­nyń qonaqjaılylyǵy men meıir­ban­dy­ǵy arqasynda aman qalǵandar. Jal­py alǵanda, 32 etnos ómir súrýde. Olardy tegis qamtý úshin biz mere­ke­lik sharany jergilikti stadıonda ót­kizýdi dástúrge aınaldyrdyq. «Biz - qazaqstandyqtarmyz!» uranymen óte­tin osy shattyq-dýmanda qazaq­tyń, grektiń jáne basqa da ult ókil­deriniń án men kúıi tógiledi, áýen áralýandylyǵymen jandy baýraı­dy»,-dep jazǵan basylym grek ultynyń azamaty, «Elefterııa» grekter qoǵamynyń tóraǵasy Georgıı Iordanıdiń sózin. Suhbattyń tolyq nusqasyn «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynan («Grek baıkeri qazaq halqyna razy») oqı alasyzdar.

Birneshe kúnnen beri álemniń, ásirese, Azııadaǵy elderdiń buqaralyq aqparat quraldary «Shyńǵys hannyń mazary tabyldy» degen aqparatty jarysa jarııalaýda. Japonııanyń «Kıodo Tsýsın» agenttigi Japonııa ǵylym ortalyǵymen birige otyryp, asa qyzyqty málimdeme jasady. «Mońǵolııadaǵy Burqan Qaldun taýynda uzaq jyldar boıy jumys istegen ekspedıtsııa qorytyndysy boıynsha Mońǵolııanyń soltústik-shyǵysynan Shyńǵys hannyń mazary tabyldy» delingen málimdemede. «Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, «bul ekspedıtsııa 1990 jyldan beri úsh kezeńmen uıymdastyryldy. Ekspe­dıtsııa jumysyna AQSh-tyń - NASA, Japonııanyń GVC ǵaryshty zertteý or­talyqtary da atsalysqan. Myńdaǵan metr tereńdiktegi jer qatparyn kóre ala­tyn LCI dúrbisiniń kómegimen uly qa­ǵannyń múrdesi myń sharshy metr aý­maqty alyp jatqan orynǵa qoıyl­ǵany anyqtalǵan. Mazarda 8 bólme bar. Ortańǵy bólmede Shyńǵys qaǵan kindik tusyna óz tańbasyn ustaǵan boıynda qoıylypty. Aıaǵynyń eki tusyna arys­tannyń músini, basyna samǵap bara jat­qan suńqar qus qoıylǵan. Qaǵan múr­desiniń oń jaǵyna segiz boz at, aı­na­lasyna asyl zattar, ertoqym, jú­gen, basqa da at ábzelderi orna­las­ty­ryl­ǵan. Ma­zar­da basqa da batyrlar men hanym­dar­dyń múrdesi bar ekenin ar­naıy as­pap anyqtaǵan.Kim biledi, buǵan deıin de Shyńǵys han­nyń mazaryn taptyq delingen bir­neshe málimdeme jasalǵan. Biraq esh­qaı­sysy rastalmaǵan-dy. Bul jolǵysy qalaı bolar eken? Jaqynda álem ǵa­lym­darynyń arnaıy keńesi qurylyp, Moń­ǵolııa ókimetinen múrdege qazý ju­m­ysyn júrgizý týraly ruqsat alý sha­ra­lary qarastyrylmaq kórinedi»,-dep jazady basylym. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi nómirinde shyqqan «Shyńǵys han mazary tabyldy ma?» atty maqaladan oqı alasyzdar.