Shymkentte kommýnaldyq qyzmet tarıfteri qaıta qaralmaq
Basqosýda qala basshysy Ǵabıdýlla Ábdirahymov monopolısterdi Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes tarıfterdi tómendetýge shaqyrdy.
Al, monopolııaǵa qarsy vedomstvo dırektory qazir monopolısterdiń barlyq tarıfterdi qaıta qaraýmen aınalysyp jatqanyn ári alǵashqy oń nátıjeler de bar ekenin atap ótti.
Máselen, monopolıstiń ótinimine qaramastan, jylý tarıfi ózgerissiz qalǵan. Energetıkter bolsa sońǵy tarıfke satyp alý quny áser etetinin aıtady. Eger bul másele qaıta qaralatyn bolsa, onda túpkilikti tutynýshy úshin elektr energııasynyń tarıfin de qaraý kerek bolady. Mundaı pikirdi gazben qamtamasyz etýshi uıymnyń basshysy da ustanýda. Jaryq berýshi mekeme mamandarynyń aıtýynsha, elektr energııasyna tarıftiń el paıyzyn satyp alý baǵasy quraıdy. Gazǵa keletin bolsaq, tarıf boıynsha 1 tekshe metr úshin 34,4 teńge, satyp alý quny 24, 245 teńgeni quraıdy. Óz kezeginde sý sharýashylyǵy kompanııasynyń basshysy Anarbek Orman sýdyń eń joǵary tarıfi Shymkentte ekendigimen kelisedi. Ol Memleket basshysynyń pikirin eskere otyryp, tarıfti qaıta qaraýǵa daıyn ekendigin habarlady.
Jıynda Shymkent qalasynyń ákimi monopolısterge Memleket basshysynyń qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn arttyrý jónindegi ıdeıalaryn qoldaýǵa ázir ekendigin eskerip, alǵys bildirdi.
Monopolısterdi shymkenttik kásipkerler jasaǵan jáne josparlap otyrǵan qyzmetkerlerdiń jalaqysyn arttyrýǵa shaqyrdy. Shahar basshysy sondaı-aq, jol aqysy baǵasynyń jolaýshylar tasymalynyń naqty shyǵynynan áldeqaıda tómen ekenin, degenmen shym qalada jol júrý tarıfi kóterilmeıtinin atap ótti. Ákimniń aıtýynsha, bul baǵytta eki máseleniń birin paıdalanýdy josparlap otyr. Birinshisi-dotatsııa, ekinshisi - Shymkent turǵyndarynyń áleýmettik kartasy bolmaq.