Shyǵystyń tórt ǵulamasyna Venada eskertkish ornatyldy
«Vena qalasyndaǵy BUU bólimshesi ǵımaraty aldynda tórt ǵulama - Shyǵystyń uly ǵalymdaryna eskertkish ornatyldy. Olar - Əbý Əlı Ibn Sına (Avıtsenna), Omar Haıam, Əbý Raıhan əl-Bırýnı men Zakarııa ər-Rəzı», - delingen BUU-nyń Tvıtterdegi habarlamasynda.
Ábý Álı Álı ıbn Sına belgili - ǵalym, pálsapashy, astronom. Tolyq aty-jóni Əbý Əlı Hýseın ıbn Abdallah Ibn Sına. Eýropalyq dástúr boıynsha ol Avıtsenna degen atpen málim. Ibn Sına ózinen keıin zor shyǵarmashylyq mura qaldyryp ketti: ertedegi derekterge qarasaq, ol 456-ge jýyq eńbek jazǵan. Biraq bizge deıin onyń 240 kitaby ǵana jetken. Ol eńbekter poezııa men fılosofııadan bastap, geologııa jáne astronomııamen aıaqtalyp, bilimniń barlyq salasyna arnalǵan. Úlken ataqqa Ibn Sına dáriger, ǵalym jáne farmatsept retinde ıe boldy. Ol bar bolǵany 57 jyl ómir súrse de (980-1037 jyldary), onyń ómiri men daryny osy ýaqytqa deıin ańyzǵa aınalyp keledi.
Omar Haıam - parsy matematıgi, astronomy, aqyn, fılosofy (tolyq aty - Əbý-əl-Fath Omar ıbn Ibrahım əl-Haıam). Shamamen 1048 jyly Horasannyń Nıshapýr qalasynda dúnıege kelgen, ári sonda qaıtys bolǵan. Jas kezinen óleńge qumartyp ósken, onyń keıbir óleńderi osy kúnge deıin jetken. Nıshapýrda jumys atqarǵan kezinde, sol kezdegi oqymystylarmen birlesip sol zamandaǵy kúntizbege ózgerister engizgen.
Ábý Reıhan Mýhammed ıbn Ahmed ál-Bırýnı qazirgi Aýǵanstan aýmaǵynda ómir esigin ashqan. Oqymysty-entsıklopedshi jáne oıshyl. Təjirıbelik jaratylystaný biliminiń negizin qalaýshylardyń biri, ǵylym men dinniń shekarasyn ajyratýdy qarastyrǵan bilim taratýdyń jaqtaýshysy.
Zəkərııa ər-Razı (shamamen 865-926 jj.) - parsy ǵalymy, dəriger əri fılosof.
Pered zdanıem Otdelenııa OON v Vene ýstanovlen pamıatnık 4 velıkım ýchenym - predstavıtelıam Vostoka. Eto Abý Alı Ibn Sına (Avıtsenna), Omar Haııam, Abý Reıhan al-Bırýnı ı Zakarııa ar-Razı. pic.twitter.com/YGx1NbAKyy
— OON (@UnitedNationsRU) 5 fevralıa 2018 g.
