Shvetsııada muǵalimder ata-analar tarapynan qysym bolyp jatqanyn habarlady

ASTANA. KAZINFORM — Shvetsııanyń keıbir mektepterinde ata-analar muǵalimdermen kezdesýge zańgerlerdi tarta bastady, bul muǵalimderdiń alańdaýshylyǵyn týdyryp otyr, dep habarlaıdy AZERTADJ.

Otbasylyq zańgerler ata-analardy baǵalarǵa, oqytý ádisterine nemese mektep áreketterine qarsylyq bildirý úshin jınalystarǵa shaqyrady. Keıde olar kútpegen jerden synypqa kirip keledi, muny muǵalimder qysym retinde qabyldaıdy.

Stokgolmdegi Sveriges Lärare (Shved muǵalimi) kásipodaq uıymynyń tóraǵasy Brıt-Marı Selın mundaı jaǵdaılar muǵalimderdiń kásibıligine qaýip tóndiretinin atap ótti.

Pedagogtardyń pikirinshe, bul qysym olardyń júktemesin arttyrady, bul synyptyń qalǵan bóligine teris áser etýi múmkin.

«Ýaqyt muǵalimniń sabaq berýmen aınalysýynyń ornyna, negizsiz talaptardy qanaǵattandyrý úshin bosqa ketedi», - dep túsindirdi B-M. Selın.

Kásipodaq óz baıandamalarynda zańgerlerdi tartýmen qatar, ata-analar baspasózge baramyz, mektep ınspektsııasyna shaǵym túsiremiz nemese áleýmettik jelilerde muǵalimderdiń teris qylyǵyn kórsetemiz dep qorqytyp jatqanyn jazady. Muǵalimder mundaı úrdis mektepterge jańa kadrlardy tartýdy qıyndatyp, ustazdardyń bedeline nuqsan keltiredi dep qaýiptenedi.

Kásipodaq bul tájirıbeniń oqý úderisine keri áserin tıgizetinin jáne bilim berý júıesi deńgeıinde talqylaýdy qajet etetinin alǵa tartady.

Buǵan deıin Shvetsııada nemere baqqan ata-ájelerge aqsha tólenetinin jazǵanbyz.