Shortanbaı Qanaıuly
Shortanbaı ómiri men shyǵarmashylyǵy jóninde qolda bar derekter tym shaǵyn. Bularǵa qaraǵanda aqyn 1818 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysyna qarasty Túrkistan aýdanynyń Qarataý boıynda týyp, Arqadaǵy Qarqaraly óńirinde 1881 jyly qaıtys bolǵan. Aqyn óleńderin tuńǵysh jarııalaǵan akademık V.Radlovtan keıin Qazan qalasynda onyń óleńder jınaǵy basylyp jaryq kórse, keshegi Keńes ókimeti tusynda shyǵarmalary ár alýan jınaqtarda basylyp keldi. Munyń bári aqynnyń óleń, jyrlarynyń el júreginen óshpesteı oryn tepkeniniń aıqyn kýási bolyp tabylady. Shortanbaı aqyn ádebıetimizdegi «Zar zaman» dep atalatyn áıgili kezeńniń iri ókilderiniń biri. Ol búkil sanaly ómiri men boıyndaǵy aqyndyq asyl darynyn týǵan halqynyń otarshyldyq ezgidegi aýyr halin, onyń erteńgi bolashaǵynyń mán-jaıyn jyrlaýǵa arnady, ózi kýá bolyp otyrǵan zamannyń kesel-merezderin ózgelerden buryn sezinip, sony aıaýsyz áshkereleýge aıanbaı atsalysty. Aqyn belgili bir ortanyń nemese aımaqtyń ǵana emes, barsha halyqtyń muń-muqtajyn tolǵady, kóptiń joqtaýshysy boldy. Reseı otarshyldyǵynyń zorlyǵyn kózimen kórip, janymen, tánimen sezingen aqyn óziniń «Zar zaman», «Bala zary», «Tar zaman», «Opasyz jalǵan», t.b. tolǵaýlary arqyly aqıqattyń astaryn ashyp kórsetti. Tolǵaýlarynyń ishindegi kópshilikke keńinen taraǵan týyndysy «Keler zaman sıpaty» atty shyǵarmasy. Onda halyqtyń bolashaǵyn boljaı bilgen aqyn eli úshin qabyrǵasy qaıysa otyryp, tyǵyryqtan shyǵar jol izdeıdi. Keler zamannyń keskin-kelbetin kóregendikpen kórsete kelip, óz tarapynan tujyrym jasaıdy, baǵa beredi. Eskishe saýatty, shyǵys ádebıetinen habardar aqyn óleńderin jazyp shyǵarýmen qatar, qaýmalaǵan kóp aldynda jurt ótinishimen túıdek-túıdek aǵytyp, tópep te jyrlaǵan. Ózine deıingi Buqar, Tátiqara, Aqtamberdi jyraýlar men Shal aqynnyń mol muralarymen jaqsy tanys bolǵan. Ómiriniń deni Arqa óńirinde ótken ol Janǵutty aqynmen dostyq qarym-qatynasta bolyp, syılastyqpen ǵumyr keshken. Shortanbaı sonymen qatar aıtys aqyny retinde Shóje, Orynbaı, Asan aqyndarmen sóz saıysyna túsken. Osylardyń ishindegi kólemdisi de, mazmuny jaǵynan tolymdysy da Orynbaımen aıtysy. Aıtystyń óne boıynan aqynnyń tapqyrlyǵyn, sózge sheberligin, tiliniń ótkirligin anyq baıqaýǵa bolady. Talaı aıtystarda shyńdalyp, san márte júlde alǵan Orynbaı sııaqty aıtýly aqynmen saıysqa túsken Shortanbaı óziniń alǵyrlyǵyn, tilge tıek bolar jaǵdaıdy burynyraq boljap, aldyn orap ketetin sezimtaldyǵyn tanytady. Shortanbaı muralaryn zertteý isine M.Áýezov, S.Muqanov, Q.Jumalıev, H.Súıinshálıev, M.Maǵaýın, S.Qırabaev, Y.Dúısenbaev, T.Nurtazın, Ǵ.Musabaevtar kóp eńbek sińirdi. Aqyn shyǵarmalarynyń qoljazbasy Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasynyń Ulttyq ǵylymı kitaphanasynda saqtaýly. Derekkózderi: Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 9-tom; Qazaq ádebıetiniń tarıhy 10 tomdyǵynyń 4-shi tomy
