ShOLÝ: «Nurly jol - bolashaqqa bastar jol» Joldaýy - tarıhılyǵymen erekshelenetin qujat
Bul qujatta, budan burynǵy qol jetkizilgen nátıjeler saralanyp, endi osydan soń tyń mindetterge baǵyt berilip, sony júzege asyrýǵa bar kúsh-jiger jumyldyrylmaq. Ulttyq qordan 2015, 2016, 2017 jyldarǵa, ár jyl saıyn úsh mıllıard dollardan qarjy quıylýy sonyń berik kepildigi ispettes. Sondyqtan da bul joldaý qazirgi kezeńniń ózinde de ózektiligin joımaǵan, mańyzy aıyryqsha, el ómirine tyń serpilis ákeledi dep senim artqan qujat.
El ekonomıkasyna úlken serpilis beretin «Nurly Jol - bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda aıtylǵan basty baǵyttardy júzege asyrý barysyndaǵy atqarylǵan jumystar «QazAqparat» Halyqaralyq aqparattyq agenttiginiń nazarynan tys qalǵan emes. Biz búgin Elbasy Joldaýy jóninde aqpan aıyndaǵy materıaldardyń sholý taspasyn usynamyz.
Elbasy Joldaýy: El ekonomıkasy basty nazarda
Memleketimizdiń damýy men gúldenýi jolynda qyrýar eńbek atqarǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti - Kóshbasshysy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń róli orasan zor ekenin, elimizdiń ekonomıkasynyń jyl ótken saıyn qaryshtap damyǵanyn, halqymyzdyń ál-aýqatynyń óskenin búkil dúnıejúzi kórip otyrǵany barshamyzǵa málim.
Aqordada Úkimet músheleriniń basyn qosyp, alqaly jıyn ótkizgen Elbasy Nursultan Nazarbaev elimizdiń ótken jylǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylaryn taǵy bir márte pysyqtap, Mınıstrler kabıneti men barlyq oblys ákimderiniń aldyna jahandy jaılaǵan daǵdarystyń Qazaq eline tıgizer keri áseriniń aldyn alýǵa baǵyttalǵan naqty tapsyrmalar berdi.
Otyrys barysynda Qazaqstan Prezıdenti eń aldymen 2016-2018 jyldarǵa arnalǵan Daǵdarysqa qarsy is-qımyl jospary aıasyndaǵy negizgi jumys baǵdarynyń biri qarjy turaqtylyǵyn qamtamasyz etý ekendigine basa nazar aýdardy. «Ulttyq bank teńgeniń erkin aıyrbas baǵamy deńgeıin saqtap, baǵamnyń kúrt aýytqýyna jol bermeı jáne dollarsyzdandyrýdy jalǵastyra otyryp, tıimdi aqsha-nesıe saıasatyn júrgizýdi qamtamasyz etýge tıis. Búginde bankterdiń lıkvıdtilik alýyna shekteý joq. Ulttyq bank qazirgi jaǵdaıda durys saıasat júrgizip otyr dep sanaımyn. Qarjy ahýalyna kún saıyn monıtorıng jasaýdy júzege asyryp, Úkimetpen birge jedel sharalar qabyldaǵan jón», - dedi Memleket basshysy.
N.Nazarbaev «Nurly jol» jáne ındýstrııalandyrý jónindegi memlekettik baǵdarlamalardy oryndaý, agroónerkásip keshenindegi basymdyǵy bar jobalardy júzege asyrý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý arqyly jumyspen qamtýdy jáne iskerlik belsendilikti qamtamasyz ete otyryp, ekonomıkany odan ári ártaraptandyrýǵa aıryqsha nazar aýdarý qajettigin atap ótti jáne birqatar baǵyttar boıynsha daǵdarysqa qarsy qosymsha sharalarǵa qarajat bólý jóninde sheshim qabyldanǵanyna nazar aýdardy.
Sonymen Elbasy eń aldymen elimizdiń turǵyn úı qurylysyn jandandyrý úshin «Nurly jol» baǵdarlamasyna 2017 jyly júzege asyrýǵa josparlanǵan qarajatty 2016 jylǵa aýystyrý esebinen 360 mıllıard teńge bólý jóninde tapsyrma berdi. Atalǵan qarajattyń 53 mıllıard teńgesi «Báıterek» holdıngi jelisi arqyly jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyn jalǵastyrýǵa, 149 mıllıard teńgesi nesıelik turǵyn úı qurylysyna, sonyń ishinde 22 mıllıard teńge salymshylardy jergilikti atqarýshy organdar men Turǵynúıqurylysjınaq banki arqyly nesıeleýge baǵyttalady. Sonymen qatar, jekemenshik qurylys kompanııalaryn qoldaý úshin «Samuryq-Qazyna» AQ arqyly qaıtarymdy negizde 97 mıllıard teńge bólinedi.
Munan bólek, jappaı turǵyn úı salynatyn jańa aýdandarǵa ınfraqurylym tartý úshin ákimdikter arqyly 61 mıllıard teńge baǵyttalady. «Bul jumystardyń jaýapkershiligi osy qyzmet júrgiziletin óńirdiń ákimderine tikeleı júkteledi. Baspana quny áleýmettik sıpatta bolýǵa tıis ekendigine aıryqsha nazar aýdarǵym keledi», - dedi N.Nazarbaev.
Qazaqstan Prezıdenti bul sharalar 2016 jyly qosymsha 1,5 mıllıon sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýge jáne ІJÓ ósimine úles qosýǵa múmkindik beretinin aıtty.
Ekinshiden, N.Nazarbaev 2016 jyly «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa josparlanǵan, Ulttyq qor qarajatynyń baǵam aıyrmasy esebinen qalyptasqan 194,5 mıllıard teńgeni bólýdi tapsyrdy. Osy qarajattyń 78 mıllıard teńgesi «Nurly jolda» 2016 jylǵa qarastyrylǵan ınfraqurylymdyq jobalardy jedeldetýge, sonyń 28 mıllıard teńgesi apat jaǵdaıyndaǵy mektepterden jáne úsh aýysymdaǵy oqytýdan 2017 jyldyń aıaǵyna deıin tolyq arylý úshin 42 jańa mekteptiń qurylysyn salýǵa baǵyttalady. Sonymen qatar Memleket basshysy jeke kompanııalardyń basqarýyna berilgenge deıin Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory salymshylarynyń qarajattarynyń saqtalýy men tabystylyǵyn qamtamasyz etýdi, bos zeınetaqy jınaqtaryn 2016 jyly 1 trıllıon 450 mıllıard teńge somasynda birqatar baǵyttar boıynsha ınvestıtsııalaýdy tapsyrdy. Atap aıtqanda, 500 mıllıard teńge BJZQ qarajatynyń ártaraptylyǵyn qamtamasyz etý jáne azamattardyń zeınetaqy jınaqtarynyń tabystylyǵyn arttyrý maqsatynda syrtqy naryqtarda ınvestıtsııalaý úshin shetel valıýtasyna aýystyrýǵa baǵyttalady. Sondaı-aq 600 mıllıard teńge ekinshi deńgeıli bankter men ulttyq holdıngterdiń sharttalǵan oblıgatsııalaryn qaıtarymdy negizde jáne zeınetaqy aktıvteriniń saqtalýy men tabystylyǵyn arttyrý úshin naryqtyq paıyzdyq mólsherleme arqyly satyp alýǵa jumsalady.
Úshinshiden, Elbasy áleýmettik saıasattyń basymdyǵy bar mindeti jumys oryndaryn saqtap, jańa jumys oryndaryn ashý bolyp sanalatynyna nazar aýdardy. Osyǵan baılanysty 2016 jyly Úkimettiń arnaýly rezervinen qosymsha 100 mıllıard teńgege jýyq qarjy bólý tapsyryldy. Atalǵan qarajattyń 63 mıllıard teńgesi mańyzy arttyrylǵan Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn júzege asyrýǵa baǵyttalady. Budan bólek, shaǵyn jáne orta bıznes nysandaryna jetispeı jatqan ınfraqurylym jelisin tartý úshin «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aıasynda qosymsha 15 mıllıard teńge bólýge tapsyrma berildi.
«Kóptegen elder qıyn jaǵdaıda qaldy jáne áleýmettik kiristerin qysqartýǵa, jobalaryn toqtatýǵa májbúr bolyp otyr, nátıjesinde jumyssyzdyq ósýde. Biz ındýstrııalyq nysandar salýdy jalǵastyryp, jańa naryqtarǵa jol ashyp otyrmyz. Daǵdarysqa qarsy bizdiń ekonomıkalyq saıasatymyz tek ekonomıkalyq ósimniń jańa joldaryn izdeý men tabýǵa ǵana baǵyttalyp otyrǵan joq. Meniń tapsyrmalarymnyń báriniń túpki maqsaty - qarapaıym adamnyń muń-muqtajy, onyń ál-aýqaty men turmysynyń turaqtylyǵy», - dep túıindedi otyrysty QR Prezıdenti.
Sonymen birge «Nurly jol» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa qosymsha 194,5 mlrd. teńge qosymsha qarjy bólinedi. Elbasy Nursultan Nazarbaev Aqordada ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda osyndaı tapsyrma bergen bolatyn.
Memleket basshysy 2016 jyly «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa josparlanǵan Ulttyq qor qarjysyna baǵam aıyrmashylyǵy esebinen qalyptasatyn 194,5 mlrd. teńge somany qosymsha bólýdi tapsyrdy. Atalǵan qarjynyń 78 mlrd. teńgesi 2016 jyly «Nurly jol» baǵdarlamasynda kózdelgen ınfraqurylymdyq jobalardy júzege asyrýdy jedeldetýge baǵyttalady. Onyń ishinde 25 mlrd. teńge 2017 jyldyń sońyna deıin apatty jáne úsh aýysymmen bilim beretin mektepterdi tolyǵymen joıý úshin 42 jańa mektep salýǵa jumsalatyn bolady.
Joldaý aıasynda Elbasy Nursultan Nazarbaev 2016 jylǵy respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý máselesine nazar aýdaryp, memlekettik jáne salalyq baǵdarlamalarǵa tıisti ózgerister engizýdi júktedi.
Sondaı-aq, Memleket basshysy Prezıdent Ákimshiligine Úkimetke júktelgen tapsyrmalardyń atqarylýyn baqylaýdy qamtamasyz etýdi mindettedi. Jıyn sońynda Elbasy basqa memleketterde dál Qazaqstandaǵydaı daǵdarysqa qarsy sharalar qolǵa alynbaǵanyn, buǵan kóptegen memleketterdiń kúshi de jetpeı otyrǵanyn atap ótti.
«Kóptegen memleketter kúrdeli jaǵdaıdy bastan keship otyr, áleýmettik shyǵystaryn qysqartýǵa májbúr bolyp, qolǵa alynǵan jobalardy toqtatyp jatyr. Sonyń saldarynan kóptegen elderde jumyssyzdyq órship tur. Biz ındýstrııalyq nysandar salýdy jalǵastyratn bolamyz, jańa naryqtar da ashylady. Jalpy alǵanda bizdiń daǵdarysqa qarsy ekonomıkalyq saıasat ekonomıkalyq ósimniń jańa kózderin ashý men ıelenýge ǵana baǵyttalyp otyrǵan joq. Meniń barlyq tapsyrmalarymnyń ózegi - qarapaıym halyqtyń dilgerliginen shyǵyp, jurtshylyqtyń ál-aýqatyn arttyrýǵa, turaqtylyqqa negizdeledi», - dedi Prezıdent.
Jospardyń ekinshi baǵyty - «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy sheńberinde ekonomıkany qoldaý sharalaryn keńeıtý. Aıta keterligi, 2016 jyly Ulttyq qordan qosymsha qarjy tartpastan, Qazaqstan ekonomıkasyn qoldaý maqsatynda 1 trln. 278,4 mlrd. teńge bólinetin bolady. Sonyń ishinde 2017 jylǵy «Nurly jol» baǵdarlamasyna qarastyrylǵan 3 mlrd. dollardyń 1 mlrd. dollary 2016 jylǵa aýystyrylady. Sondaı-aq, 2016 jylǵy «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa arnalǵan Ulttyq qordyń qarjysymen baǵamdyq aıyrma arqyly 194,5 mlrd. teńge jınaqtalady. Osylaısha, bıýdjettik esep-qısap arqyly «Nurly jol» baǵdarlamasynyń ınfraqurylymdyq damytý josparlary iske asyryla bermek. Aıta keterligi, «Nurly jol» aıasynda qamtylatyn qadamnyń biri qurylys, sonyń ishinde turǵyn úı qurylysyna da qatysty bolyp otyr.
Úkimet otyrysynda áıgili bolǵan basty ári jaǵymdy jańalyqtyń biri de osy - baspana salýǵa basymdyq berý. Bul rette ekonomıkanyń negizgi baǵyttaryn qoldaý úshin Úkimet aldaǵy ýaqytta turǵyn úı qurylysy salasynyń qarqynyna dem bermek. Sol kezdegi Ulttyq ekonomıka mınıstri Erbolat Dosaevtyń aıtýynsha, daǵdarysqa qarsy qosymsha sharalar 2016 jyly baspanany paıdalanýǵa berý boljamyn eki esege arttyrady. Jedel aqparat boıynsha óńirlerde jobalardyń aldyn alý pýly qalyptastyrylǵan.
«Bıýdjetti naqtylaǵanǵa deıin tizim pysyqtalyp, jergilikti atqarýshy organdarmen kelisiledi. Qabyldanǵan sharalardyń arqasynda jospar boıynsha eskerilgen 2016 jylǵa 516,5 myń sharshy metr baspananyń ornyna, bıyl 1,5 mln. sharshy metr tapsyrylady jáne 2017 jyly 540 myń sharshy metr paıdalanýǵa beriledi. Bul óz kezeginde ІJÓ ósimine 0,5 paıyz deńgeıinde úles qosady. Sosyn 70 myńnan astam qosymsha jumys oryndaryn qurýǵa múmkindik bermek. Turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý kólemi men talaptaryna engen ózgeristerdi eskere otyryp, «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyna da tıisti ózgertýler engiziledi», - dedi mınıstr Dosaev.
Onyń sózine qaraǵanda, Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, bıyldyń 1 maýsymyna deıin 2025 jylǵa deıingi damýdyń jańa strategııalyq jospary daıyndalady. Sonyń aıasynda Qazaqstandaǵy turǵyn úı qurylysyn damytý atty bólim belgilenip, ol boıynsha jańa tujyrymdyq qadamdar ázirlenedi. «Sondaı-aq, bıyl Astana men Almatyda bir sharshy metr turǵyn úıdiń quny 240 myń teńgeden aspaıdy, al qalǵan óńirlerde 200 myń teńgeden. Qurylys salýshylarǵa qoıylatyn negizgi talaptarǵa toqtalatyn bolsaq, tartylǵan ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymmen jer teliminiń jáne memlekettik saraptamamen jobalaý-smetalyq qujatnamanyń bolýy, 20 paıyzdyq jeke kapıtalynyń qatysýymen kirisýi qamtylǵan. Osy baǵyt boıynsha 2016 jyly 404 myń sharshy metr turǵyn úı salynady», - dedi mınıstr. Sóıtip, Úkimet daǵdarysqa qarsy sharalar josparyn taǵy bir márte jetildirip, pysyqtady. Endigi kezekte osyǵan negizdelip bıýdjetke de túzetý engiziledi.
Elbasy Joldaýy: Infraqurylymdyq jobalar
«Ekonomıkany damytýda jańa syrtqy táýekelderdi esepke ala otyryp, bizge iskerlik belsendilik pen jumyspen qamtýdy yntalandyrý úshin jańa bastamalar qajet. Jańa Ekonomıkalyq Saıasattyń Tuǵyry men búgin jarııalaǵaly otyrǵan Infraqurylymdyq damýdyń jospary bolady», - dep atap ótken bolatyn Elbasy Nursultan Nazarbaev óz Joldaýynda.
Elbasy Nursultan Nazarbaev «Nurly jol» aýqymyndaǵy Infraqurylymdyq jobalardy júzege asyrýdy shapshańdatý úshin 2016 jyly 76 mlrd. teńge bólýdi tapsyrdy.
«Nurly jol» ınfraqurylymyn qarjylandyrýǵa bólinetin qarajat bıyl 807,5 mlrd. teńge mólsherinde aıqyndaldy. Bul týraly «2016-2018 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasynyń tanystyrylymynda QR Qarjy mınıstri Baqyt Sultanov málimdegen bolatyn.
«Bıýdjettiń negizgi parametrlerine sáıkes, túsimderi 7 trln 364 mlrd teńgege nemese bekitilgen bıýdjetpen salystyrǵanda 424,9 mlrd teńgege ulǵaıtylyp otyr. Respýblıkalyq bıýdjettik kiristeri boljam boıynsha (transfertti esepke almaǵanda) 2016 jyly 3 trln 365,3 mlrd. teńge. Bul negizinen munaıǵa arnalǵan kedendik baj stavkasyn 40 dollardan 20 dollarǵa deıin tómendeýinen qalyptasyp otyr jáne jalpy alǵanda osy másele kiristi 206 mlrd teńgege tómendetedi», - dedi B. Sultanov.
Onyń aıtýynsha, «Nurly jol» ınfraqurylymy jobalaryn qarjylandyrýdy jalǵastyrý úshin Ulttyq Qordan beriletin nysanaly transfert 240 mlrd teńgege ulǵaıyp, 807,5 mlrd. teńge mólsherinde aıqyndalady.
Sonymen birge B. Sultanovtyń habarlaýynsha, ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen 13 myńnan astam jumys orny qurylady. Mınıstrdiń aıtýynsha, bıýdjet shyǵystarynyń ishinde Úkimettik arnaıy rezervterdi qaıta bólý esebinen 63 mlrd teńgeni «Jumyspen qamtý jol kartasynda» ózektendirilgen sharalardy qarjylandyrýǵa kózdeledi.
«Qarajat negizinen ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý esebinen jumyspen qamtamasyz etýge, mıkrokredıtter bólýge, eńbek jastary úshin jataqhana salýǵa, sonymen birge, jumys oryndaryn saqtaý men oqytýǵa baılanysty sharalarǵa jumsalmaq. Jalpy alǵanda ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý sheńberinde 13 myńnan astam jumys oryndaryn qura otyryp, jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalaryna shamamen 60 myń adamdy qamtý josparlandy», - dedi B. Sultanov.
Sonymen qatar QR Qarjy mınıstri Úkimet aǵymdaǵy bıýdjet shyǵystaryn 600 mlrd. teńgege ulǵaıtyp, bul 8 trln. 266 mlrd. teńge shamasynda boljanatynyn aıtty. Bıýdjet shyǵystarynyń ósimi Ulttyq qordan beriletin 240 mlrd. teńge shamasyndaǵy nysanaly transfert pen 360 mlrd. teńgeniń kiris kózderimen teńgerimdeledi.
«Jalpy kirister kózi ótken jyldan jınaqtalǵan 179 mlrd. teńge shamasyndaǵy kassalyq qaldyqtardy, transfertterdi, sonymen birge sheteldik valıýtaǵa qatysty baǵamdy qaıta esepteýden qalyptasatyn bolady. Sonymen qatar, Ulttyq Qordan alynatyn qarajat kózderi ulǵaımaıdy jáne belgilengen shekten aspaıdy», -dedi B. Sultanov.
Onyń aıtýynsha, bıýdjettiń shyǵys bóligindegi ózgerister negizinen áleýmettik baǵyttaǵy ózgeristerdi qamtıdy. Bunyń ishinde Densaýlyq saqtaý jáne áleýmettik damý mınıstrliginiń áleýmettik salaǵa arnalǵan shyǵystary bekitilgen jospardan 124 mlrd. teńgege ulǵaıady jáne 2 trln. 898 mlrd. teńgeni quraıtyn bolady.
Budan bólek B. Sultanov «Nurly jol» jobalaryna bólinetin qarajat bıyl 807,5 mlrd. teńge mólsherinde aıqyndalǵanyn jetkizdi.
«Nurly jol» baǵdarlamasy aıasyndaǵy kóliktik-ınfraqurylymdyq jobalardyń qurylysy barysymen tanysý maqsatynda «Qazaqstan temir joly» UK» AQ prezıdenti Asqar Mamın jumys saparymen Mańǵystaý oblysynda barǵan bolatyn. Asqar Mamın barlyǵy 15 shaqyrymdyq ýaqytsha paıdalanýǵa berilgen Borjaqty-Ersaı jańa temir jol jelisiniń qyzmet barysyn qarap kórdi.
Ótken jylǵy maýsymnyń 15-inde paıdalanýǵa berilgen jelide Quryq portyna deıin qozǵalys bastalyp, Kaspıı teńizi jaǵalaýynda parom kesheni qurylysyna deıin jetkizilgen.
Ersaı stantsııasynan Quryq portyna deıin temir jol tartylady. Qazirgi kezde onda temir joldyń ústińgi qabatyna qajetti qurylys materıaldary daıyndalyp jatyr. Ersaı stantsııasy temir jolynyń kire berisine 120 myń tekshe metr topyraq qabaty tóseldi.
Jylyna 4 mıllıon tonna júk ótkizý áleýeti bar parom kesheni arqyly astyq, munaı ónimderi, tyńaıtqysh, hımıkattar tasymaldanady. Sonymen qatar, Kaspıı aımaǵyndaǵy kórshiles memleketterden keletin júkter de tasylady.
Quryq portynyń parom kesheniniń birinshi kezeńi 2016 jylǵy jeltoqsanda paıdalanýǵa beriledi.
Elbasy Joldaýy: Jańa ındýstrııalandyrý
Elbasynyń Joldaýynda Jańa ındýstrııalandyrý máselesine erekshe kóńil bólingen. Ol óz Joldaýynda Indýstrııalandyrý baǵdarlamalary sheńberinde bazalarynda ǵylymnyń ekonomıka salalarymen jáne mamandar daıyndaýmen baılanysy qamtamasyz etiletin 10 JOO anyqtalǵanyn aıtyp ótken bolatyn. Osy maqsattarǵa 2017 jylǵa deıin 10 mıllıard teńge baǵyttaı otyryp, osy joǵary oqý oryndarynyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn qalyptastyrýdy tapsyrǵan edi. Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda qandaı jańa jobalar qolǵa alynbaqshy, óńirlerde qandaı jumystar atqarylyp jatyr? Osy jaıly toqtala keteıik...
Batys Qazaqstan oblysynda Elbasynyń «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» atty Joldaýynan jáne basqa baǵdarlamalyq qujattardan týyndaıtyn maqsat-mindetterge sáıkes kásipkerlik jáne ónerkásip salalarynda memlekettik baǵdarlamalardy júzege asyrý bıyl da jalǵasady. Bul týraly oblystyq kásipkerlik jáne ındýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń basshysy Mırjan Satqanov málim etti.
Onyń aıtýynsha, 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan ındýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damý jónindegi memlekettik baǵdarlamaǵa sáıkes joǵary tehnologııaly óndiris oryndaryn ashý, ınvestıtsııa tartyp, bıznestiń damýyna jaǵdaı týǵyzý, sondaı-aq 2016-2018 jyldarǵa arnalǵan daǵdarysqa qarsy jáne ekonomıkadaǵy ósimdi qamtamasyz etý jónindegi respýblıkalyq, oblystyq josparlardy oryndaý baǵytynda jumystar jalǵasyn tabady. Oǵan qosa otandyq ónerkásip kásiporyndaryn qoldaý baǵytynda jergilikti úlesti kóbeıtý jóninde forýmdar barysynda qol qoıylǵan memorandýmdardy júzege asyrýǵa erekshe kóńil bólinbek. Sondaı sharalardyń nátıjesinde bıyl óńdeý ónerkásibindegi ónim kólemi 110 mlrd teńge nemese 100,5 paıyz bolady dep josparlanýda.
«Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyna sáıkes kásipkerlikti qoldaý men damytý úshin bıyl respýblıkalyq bıýdjetten 1,8 mlrd teńge qaralyp otyr. Ekinshi deńgeıdegi bankter nesıesi boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni demeýqarjylandyrý, nesıelerdi kepildendirý, óz isin jańa bastaǵan kásipkerlerdi grantpen qarjylandyrý úzilmeıdi. Aýyl halqyn shaǵyn nesıelendirý aıasynda «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyna sáıkes 489 mln. teńge jáne monoqalalarda kásipkerlikti damytýǵa yqpal etý baǵytynda 152 mln. teńge bólinip otyr. Bul aýyl turǵyndarynyń nesıege jeńildikpen qol jetkizýine jol ashady.
Óńir ekonomıkasynyń negizin ónerkásip óndirisi quraıdy, onyń jalpy aımaqtyq ónimdegi úlestik salmaǵy - 53 paıyz. Respýblıka boıynsha Batys Qazaqstan ónerkásip óniminiń 9 paıyzyn shyǵarýdy qamtamasyz etedi. Oblysta 346 ónerkásip kásipornynda 22 myńnan astam adam eńbek etýde.
Syrtqy jáne ishki faktorlar, ásirese, álemdik munaı naryǵyndaǵy qolaısyz jaǵdaı oblys ekonomıkasyna, sonyń ishinde ónerkásip salasyna áser etpeı qalǵan joq. 2015 jyly óńirde 1259,8 mlrd. teńgeniń ónerkásip ónimi óndirildi, bul 2014 jylmen salystyrǵanda, 94,7 paıyz. Oblys elimizdegi gaz kondensatynyń 97, gazdyń 44 paıyzyn óndiredi. Ótken jyly jergilikti úlesti damytý maqsatynda oblys ákimdigi, ulttyq kompanııalar, sondaı-aq iri jer qoınaýyn paıdalanýshylar men ónerkásip kásiporyndary arasynda 44,9 mlrd. teńgege 39 memorandýmǵa qol qoıyldy. Osy memorandýmdar aıasynda 38,6 mlrd. teńgege 385 kelisim jasaldy, dep M. Munaıdaruly ótken jyldyń qorytyndylaryna toqtala ketti.
Onyń aıtýynsha, óńir ekonomıkasyna quıylǵan ınvestıtsııanyń 354,7 mlrd. teńgege jetip, 28 paıyzǵa artqan. Negizgi qarjyǵa qosylǵan syrtqy ınvestıtsııalar úlesi jóninen oblys respýblıkada ekinshi oryndy ıelenedi. Óńdeý ónerkásibine salynǵan ınvestıtsııa 57,1 paıyzǵa ósip, 19,5 mlrd. teńgeni qurady.
Investıtsııa tartý maqsatynda ındýstrııalyq aımaq qurý jumysy júrgizilýde. Qurylys qyzmeti, qurylys materıaldary men jabdyqtaryn óndirý, energetıkalyq qurylǵylar, toqyma jáne teri buıymdary, turmystyq hımııa salasynda bes birdeı túrik kompanııasy aımaq qurýǵa múddelilik tanytyp otyr. Qazirgi kezde jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesi jasaldy.
Sońǵy jyldary oblysta jańa óndiris oryndaryn iske qosý jandana tústi. Mysaly, «Batys Qazaqstan mashına jasaý kompanııasy» AQ General Electric kompanııasynyń tehnologııasy negizinde gaztýrbınaly qondyrǵylardy jáne avtomatıka men basqarý júıesin jóndeý men qyzmet kórsetý servıstik ortalyǵyn ashty. «Oral transformator zaýyty» JShS Germanııa, Italııa, Shveıtsarııa jabdyqtary negizinde jylyna 10 myń dana kúshtik transformator óndiretin jobany iske qosty. Tez júretin «Aıbar» kúzet katerin shyǵarýdy jolǵa qoıǵan «Oral «Zenıt» zaýyty» AQ ındýstrııalandyrý kartasy aıasynda sý yǵystyrylymy 600 tonnaǵa deıingi, quny 458,8 mln. teńge turatyn kemeni osy jyldyń ekinshi jartyjyldyǵynda qurastyryp bitirýdi kózdeýde. Bolashaqta sý yǵystyrylymy 720 tonnadaı, kóp qyrly qyzmet atqaratyn «Bulan» jáne basqa kemeler qurastyrylmaqshy. Sol úshin №16 korpýsty qaıta qurý isi júrgizilýde. Sondaı-aq zaýyt reseılik «Gazprom avtomatızatsııa» AAQ-pen birlesip gaz taratý tarmaqtaryn shyǵarmaqshy. «Gıdroprıbor» ǴZI» AQ bıyl frantsııalyq «ECAROBOTICS» kompanııasymen birlesip sý asty robot tehnıkasynyń bazalyq úlgisin ıgermekshi. Sodan keıin sheteldik kompanııa robot tehnıkasynyń basqa baǵyttary boıynsha yntymaqtastyq aıasyn keńeıtedi. Buǵan qosa «Gıdroprıbor» ǴZI» AQ bazasynda ındýstrııalandyrý kartasy aıasynda shaǵyn katerler óndirisi jańǵyrtylyp, túrleri kóbeıtilmek. Bul jobanyń quny - 300 mln. teńge. Sol sekildi «Oralagroremmash» AQ bazasynda vengrııalyq EVORRO kompanııasymen birlesip jolaýshylar avtobýsyn shyǵarý jóninde kelisim jasaldy.
Memleket basshysy aıqyndaǵan basym baǵyttyń biri shaǵyn jáne orta bıznesti damytý ekendigi belgili. Oblysta osyndaı 45,4 myń nysan bolsa, onda eńbek etetinder 2,9 paıyzǵa ósip, 108,1 myń adamǵa jetti.
Al Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda oblysta 327,2 mlrd. teńgege 40 ınvestıtsııalyq joba (2264 jumys orny) júzege asyrylýda. Birinshi besjyldyqta 257,9 mlrd. teńgege 32 joba (1890 jumys orny) iske qosylsa, sonyń 27-si josparly qýatynyń 70 paıyzdan astamyna, ekeýi 50 paıyzdan astamyna shyqty.
Ekinshi besjyldyqta 69,3 mlrd. teńgege 8 jobany (374 jumys orny) júzege asyrý josparlansa, sonyń ekeýi (17,1 mlrd. teńge, 73 jumys orny) ótken jyly márege jetti. Atap aıtqanda, Bókeı ordasy aýdanynda B.Jumaǵulovanyń jeke kásipkerligi sút óndiretin tseh salsa, Zelenov aýdany Beles aýylynda «Batys Paýer» JShS gaztýrbınaly elektr stansasynyń birinshi kezegin (100 MVt) paıdalanýǵa berdi.
Bıyl oblysta quny 51,8 mlrd. teńge bes jobany (246 jumys orny) iske qosý josparlanýda. «Akvamádenı tájirıbe-ónerkásip óndirisi oqý-ǵylymı kesheni» JShS qara ýyldyryq pen taýarly bekire óndiretin akvamádenı keshenin qolǵa alsa, «Kondensat» AQ K5 ekologııalyq synyptaǵy motorly otyn óndirip, Qazaqstannyń batys óńirin sapaly benzınmen qamtymaqshy. Sondaı-aq «Rodnık» fırmasy» JShS qutyǵa quıylǵan aýyz sý óndirisi keshenin, «SpetsstroıServıs» JShS usaq beton buıymdary zaýytyn, «Oral «Zenıt» zaýyty» AQ qurǵaq salmaǵy 600 tonnaǵa deıingi jáne basqa jańa turpattaǵy iri keme óndirisin iske qospaqshy.
Ótken jyly «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasyna sáıkes kásipkerlikti damytýǵa 2,6 mlrd. astam teńge jumsaldy. Nesıeler boıynsha paıyzdyq mólsherlemeni demeýqarjylandyrýǵa 1,8 mlrd. teńge, sonyń ishinde Ulttyq qor esebinen 560 mln. teńge, ishinara kepildendirýge 252 mln. teńge, grant úshin 11 mln. teńge berildi. Indýstrıaldyq ınfraqurylymdy damytý baǵytynda úsh jobaǵa 515,9 mln. teńge, sonyń ishinde Ulttyq qordan 383,9 mln. teńge bólindi.
Kásipkerlik nysandarynyń 5,9 mlrd. teńgeni quraıtyn (nesıeler men jetpeıtin ınfraqurylymdar) 108 jobasy memlekettik qoldaý sharalarymen qamtyldy.
Aǵash óńdeý, jeńil jáne azyq-túlik ónerkásibi salasynda 11 mln. teńgeni quraıtyn 11 tegin grant berildi.
Baǵdarlamaǵa qatysýshylar jobalar nátıjesinde 5,4 myń jumys ornyn saqtap, 921-in jańadan ashpaqshy. Kúni búgin 125 jańa jumys orny paıda boldy.
«Jumyspen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aıasynda 2015 jyly respýblıkalyq bıýdjetten 465,706 mln. teńge maqsatty transfert bólinip, aýyl kásipkerlerine 231 shaǵyn nesıe úlestirildi. Kásipkerlik negizderi boıynsha 250 adam oqyp, 312 jumys orny uıymdastyryldy.
Monoqala bolyp esepteletin Aqsaıdaǵy kásipkerler úshin 300 mln teńge qaralsa, sonyń 192 mln teńgesi nesıe júgin jeńildetýge, 10 mln. teńge grant, 107 mln teńge shaǵyn nesıe túrinde berildi. Kásipkerlerdiń 2,2 mlrd teńgeni quraıtyn 23 jobasy maquldanyp, bes grant qolǵa tıdi.
Kásipkerlikti damytý baǵytynda qoǵamdyq birlestikter, sonyń ishinde, QR Ulttyq kásipkerler palatasynyń óńirlik bólimshesi de óz jumystaryn atqarýda.
Al Atyraý oblysynda Indýstrııalandyrý kartasy boıynsha 2015 jyly 45 jobanyń 10-y iske qosyldy. «Jaqyn arada jylyna 2,6 mln. dana bódene jumyrtqasy men 2,4 tonna bódene etin óndiretin zaýyt jumys isteı bastaıdy. 100 tonna túıe jáne 350 tonna qoı júnin óńdeý jáne 400 myń metr shuǵa men kórpe-jamylǵysh shyǵaratyn trıkotaj fabrıkasy ashyldy», - degen bolatyn aımaq basshysy B. Іzmuhambetov jergilikti halyqpen esepti kezdesýinde.
Óńir basshysy aldaǵy josparlar týraly da aıtyp ótken bolatyn.
«Oblysta farmatsevtıkalyq zaýytty iske qosý kózdelgen. Zaýyttyń jalpy kólemi - 42 myń sharshy metr. Boljanǵan qýattylyǵy jylyna 800 mln. dári, 300 mln. kapsýla, 78 mln. ampýla, túrli dárilik preparattardyń 12 mln. Saýytyn shyǵarady. Jańa broılerlik qus fabrıkasy 2,6 myń tonnadan astam qus etin shyǵarmaq. Bul oblys suranysynyń 90% qamtamasyz etedi. Taǵy bir erekshe joba - Isataı aýdanynda jel arqyly jumys isteıtin jabdyqtar ornatylady. Qýattylyǵy - 52MVt. Joba quny 12,3 mlrd.teńge, qarjyny jeke kásipkerler bóldi», - dedi oblys ákimi.
Shaǵyn jáne orta bıznesti damytý úshin 200 mln. teńge bólindi. 49 nysanda 111 jumys orny ashyldy. Ulttyq qor arqyly 38 nysannyń 7,6 mlrd. teńge somasy qarjylandyryldy.
Turǵyn úı qurylysynda da ósim baıqalady: 550 myń sharshy metr turǵyn úı salyndy. Bıýdjettik qarajat esebinen 1 myń 205 páterli 41 turǵyn úı qoldanysqa berildi.
Turǵyndardy áleýmettik qorǵaýǵa da kóp kóńil bólinedi.
««EmbiMunaıGaz», «TShO» jáne «NKOK» sııaqty kásiporyn basshylarymen kelissózder júrgizip otyramyn. Olar jumys ornyn qysqartpaýǵa sóz berdi. Sonymen qatar, 2 523 kásiporynmen memorandým jasastyq. Onda 115 myń adam jumys isteıdi», - dedi ákim.
Al Jambyl oblysy Jýaly aýdanynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń ótken jylǵy qorytyndysy jáne Elbasynyń joldaýy men «100 naqty qadam» Ult josparyn júzege asyrý aıasyndaǵy aldaǵy jumystar jaıly aýdan ákimi Batyrbek Kúlekeev baıandady.
«Jýaly aýdany - agrarly aımaq, sondyqtan negizinen aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa den qoıylady. Ótken jyly aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónimi 18,17 mlrd. teńgeni qurady, basym bóligi mal sharýashylyǵyna tıesili», - dedi aýdan basshysy.
B. Kúlekeev 2015 jyly kásipkerler 5,5 mlrd. teńgeniń ónimin óndirip, qyzmetin kórsetkenin atap ótti. Bıýdjetke 169,3 mln. teńge tústi. Jýaly aýdanynda tirkelgen 3 480 kásipkerlik sýbektiniń 98,5% istep tur.
Buǵan memlekettiń kórsetken qoldaýy zor boldy, deıdi ákim.
2015 jyly negizgi kapıtalǵa quıylǵan ınvestıtsııalar kólemi 19,38 mlrd. teńgeni qurady. Bul 2014 jyldyń sáıkes merzimimen 107,5% artyq. Qoldanysqa berilgen turǵyn úıdiń jalpy kólemi 1,5% artyp, 8,6 myń sharshy metrdi qurady. 120 oryndyq orta mekteptiń qurylysy aıaqtaldy. Qoshqarata aýylynda 180 oryndyq mektep salynyp jatyr. «Eńbekpen qamtýdyń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy boıynsha úsh mektep pen bir balabaqsha jóndeldi. Avtomobıl joldarynyń ortasha jáne aǵymdaǵy jóndeý jumystaryna 217,1 mln. teńge bólindi, - dedi aýdan ákimi.
Ótken jyly ındýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy boıynsha quıylǵan ınvestıtsııalar esebinen kún kózinen qýat alatyn qýattylyǵy 50 MVt quraıtyn «Býrnoe Solar-1» elektr stansasy salyndy.
Jýaly aýdanynyń turǵyndary úshin egis alqabyn sýarý máselesi ózekti. Kóksaı kanalyn iske qosýmen bul másele ishinara sheshildi.
2015 jyly eńbekpen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bólimine jumyssyz retinde 1921 adam tirkeldi, 1591-i jumyspen qamtyldy.
Qoryta aıtqanda, osyndaı sharalardyń bári qazirgideı jahandyq daǵdarys kezeńinde ónerkásip kásiporyndarynyń óndirisin turaqtandyryp, tynysyn ashýmen birge jumys oryndaryn barynsha saqtaýdy kózdeıdi.
***
Elbasy Joldaýy: Shaǵyn jáne orta bıznesti damytý
Prezıdenttiń aıtýynsha, Shaǵyn jáne orta bıznes pen iskerlik belsendilikti qoldaý boıynsha jumysty jalǵastyrý qajet. «Búginde Ulttyq qordan ShOB-ty qoldaýǵa jáne nesıeleýge baǵyttalǵan 100 mıllıard teńge tolyqtaı ıgerildi. Bul 4,5 myń jumys ornyn qurýǵa múmkindik berdi. Bul qarjyǵa suranys usynystan 23 mıllıard teńgege asyp tústi. Bıznesti 10 jylǵa bar-joǵy 6 paıyzben nesıeleýdiń buryn-sońdy bolmaǵan sharty jasaldy. Mundaı sharttar bizdiń elimizde buǵan deıin bolǵan emes. ShOB-ty ekonomıkalyq ósimniń draıveri retinde damytý jáne onyń úlesin 2050 jylǵa qaraı ІJÓ-niń 50 paıyzyna ulǵaıtý boıynsha jumysty jalǵastyrǵan jón. Sondyqtan shaǵyn jáne orta bıznes úshin 2015-2017 jyldary jalpy somasy 155 mıllıard teńge nesıe jelilerin ADB, EQDB, Dúnıejúzilik bank esebinen tıimdi paıdalaný qajet», - dep jazylǵan Elbasy Joldaýynda.
Endi aımaqtarda shaǵyn jáne orta bıznesti damytý aıasynda jasalyp jatqan jumystarǵa toqtala keteıik.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda «Nurly jol» baǵdarlamasy sheńberinde birqatar ister atqarylǵan. Bul týraly Óskemen qalasy ákiminiń esep berý kezdesýinde belgili boldy.
Óz esebinde Óskemen qalasynyń ákimi shahardyń damýynyń negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterin atap aıtty. Elimizdiń ónerkásibi men saýda, kásipkerlik syndy barlyq salalaryna áserin tıgizgen daǵdarys, qalanyń damýynyń statıstıkalyq qorytyndylaryna da áserin tıgizbeı qoıǵan joq.
Alaıda, munyń barlyǵy 2015 jyldyń bas kezinde alǵa qoıǵan maqsattardy oryndaýǵa kedergi bolmady. Atap aıtar bolsaq, «Nurly jol» baǵdarlamasy sheńberinde is-sharalar atqarylyp, barlyq deńgeıdegi bıýdjetke túsken salyq túsiminiń kólemi 107 paıyzǵa ósken. Shaǵyn bıznestegi belsendi kásiporyndar sany azaımaı, óz deńgeıinde qaldy.
Tek «Azııa Avto» AQ jáne «Vostokmashzavod» AQ syndy eki iri kásiporyndarynda óndiristik ónim ósýiniń qarqyny tómendegeni baıqalady.
Іri kásiporyndar men qoǵamdyq uıymdar, bilim berý mekemeleriniń basshylary qalalyq ákimshiliktiń jumysyna óz baǵalaryn berdi.
Esep berý kezdesýin qorytyndylaı otyryp, oblys ákimi Danıal Ahmetov kemshilikterge toqtalyp, áli de isteıtin jumystardyń kóp ekendigin jetkizdi.
«Jeke bızneske qoldaý kórsetip, kásipkerlerdiń qarjysyn áleýmettik jobalarǵa salý úshin jaǵdaı jasaý tapsyrmasy tur. Mysaly, ótken jyly 2645 orynǵa arnalǵan 28 balabaqsha ashyldy. Olardyń ishinde Óskemen qalasy boıynsha 400 oryndyq, al Semeı qalasynda 1047. Bul jumysty kim uıymdastyrý kerek? Ár aýdan men qala ákimi», - dep sózin jalǵastyrdy aımaq basshysy.
Sondaı-aq, oblys ákimi ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq aımaqtar jobasyna qatysty josparlardy da synǵa aldy. Onyń aıtýynsha jobalar qaǵaz betinde emes, is júzinde bolýy tıis. Al ol júzege asyrylmasa, onda bul týraly esepke jazýdyń qajeti joq.
Aımaq basshysy turǵyn úı qurylysy baǵdarlamalary týraly da aıtyp ótti. Turǵyn úıler óz ýaqytynda tapsyrylmaıdy, jalpy somasy 1 mlrd. teńgege turǵyn úıdi paıdalanýǵa berilmeı qaldy.
Óz sózin qorytyndylaı otyryp oblys ákimi 2016 jyldyń qanshalyqty mańyzdy ekenin atap ótti.
«Biz tańǵajaıyp zamanda ómir súrip jatyrmyz. 25 jyl - bul memleket tarıhynyń altynmen jazylǵan betteri. Jyldar ótip, birneshe urpaq ómir súrer, degenmen bizdiń ótken jolymyzdy, olardyń eshqaısysy endi qaıtalamaıdy. Biz óz elimizdi jaqsy kóremiz, biz Qazaqstannyń patrıottarymyz, bizdiń patrıottyǵymyz ár kúni, ár saǵatta óz isimizdi súıispenshilikpen atqarýda», - dedi Danıal Ahmetov.
Sondaı-aq Tarazda Jambyl oblysynyń ákimi Kárim Kókirekbaevtyń turǵyndarmen aımaqtyń ótken 2015 jylǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary boıynsha eseptik kezdesýi ótken bolatyn.
Jambyl oblysy ishki jáne syrtqy naryqtarda básekege qabiletti hımııa jáne azyq-túlik ónerkásibin damytýdyń damyǵan áleýeti bar ónerkásiptik-agrarlyq aımaq bolyp tabylady.
2015 jyly Jambyl oblysynyń jergilikti atqarýshy organdarynyń jumysy Prezıdenttiń «Nurly jol - Bolashaqqa bastar jol» Joldaýynda jáne «100 naqty qadam» Ult josparynda bes ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrý boıynsha belgilengen maqsattar men mindetterdiń iske asyrylýyna baǵyttalǵan.
Ótken jyly oblystyń ónerkásip kásiporyndary 274,5 mlrd. teńgege ónim shyǵardy, fızıkalyq kóleminiń ındeksi 91,3 paıyzdy quraǵan.
Jambyl oblysynda ınflıatsııanyń deńgeıi Qazaqstan boıynsha qaraǵanda tómen - 2015 jyldyń jeltoqsanynda bul kórsetkish aımaqta 112,9 paıyzdy (elde - 113,6 paıyz) quraǵan.
«Azyq-túliktiń tutynýshylyq baǵalary ortasha alǵanda 9,9 paıyzǵa, basqa taýarlarǵa - 20,7 paıyzǵa, aqyly qyzmetterge - 9,1 paıyzǵa ósken. Inflıatsııalyq protsesterdi tejeý maqsatynda oblys ortalyǵy men aýdandarda negizgi azyq-túlik taýarlary, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar jáne aqyly qyzmetterdiń baǵalaryn turaqtandyrý shtabtary jumys isteýde», - dedi K.Kókirekbaev.
2015 jyly negizgi kapıtalǵa túsken ınvestıtsııalar kólemi týraly aıta kele, oblys ákimi bul kórsetkishtiń 226,6 mlrd. teńgeni, nemese 2014 jylǵa qaraǵanda 105,9 teńgeni quraıtynyn atap ótti.
«Bıýdjettik salymdardyń ınvestıtsııalardyń jalpy kólemindegi menshikti salmaǵy 39,9 paıyzdy, jeke qarajattar - 40,8 paıyzdy, bank nesıeleri men basqa qaryz qarajaty - 41,6 paıyzdy qurap otyr. 2015 jyly jalpy somasy 30,5 mlrd. teńgege 6 ınvestıtsııalyq joba iske asyrylyp, munda 425 jańa jumys orny quryldy. 2015 jyldyń qorytyndylary boıynsha Indýstrııalandyrý kartasy boıynsha paıdalanýǵa berilgen ınvestıtsııalyq jobalardan shyǵarylǵan ónimniń kólemi 3,052 mlrd. teńgeni qurap otyr», - dedi K.Kókirekbaev.
Sonymen birge sońǵy jyldary Jambyl oblysynda mektepke deıingi bilim júıesinde memlekettik-jeke áriptestik belsendi damyp keledi.
Jambyl oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetinen habarlaǵandaı, sońǵy 5 jylda Jambyl oblysynda 38 jeke balabaqshalar paıda boldy, olarda 3 513 bala tárbıelenýde.
Aımaqta barlyǵy 425 mektepke deıingi mekemeler (258 balabaqsha jáne 167 shaǵyn ortalyq) jumys isteıdi, olarda 45 399 bala tárbıelenýde. Mektepke deıingi tárbıemen qamtylǵan bir jastan alty jasqa deıingi balalar úlesi 53,3 paıyzdy qurap otyr.
Oblys ákimdiginde atap ótkendeı, 2010 jyly oblysta eki jeke balabaqsha bolǵan eken. 2014 jyldyń ózinde ǵana memlekettik-jeke áriptestik negizinde oblysta 11, al 2015 jyly taǵy 10 mektepke deıingi uıymdar ashyldy. Tarazda 23 balabaqsha men bir shaǵyn ortalyq jumys jasaýda.
Oblys ortalyǵynda balalar baqshasyn, mektepti, gımnazııany biriktirgen «Іnjý» kesheni jumys isteıdi. Osy mektepke deıingi mekemede balalardyń tolyqqandy bilim alyp, tárıbıelenýine barlyq jaǵdaı jasalǵan, ákimshilik jáne mýzykalyq zaldary, medıtsınalyq bólmeleri, psıholog kabıneti, basseın bar. Plastıkadan jasalǵan balalardyń oıyn keshenderi ornatylǵan. Munda logopedter, pedagogtar, psıhologtar jumys isteıdi.
Ótken 2015 jyly tarazdyq «Aıý» meıramhanasynyń ıesi ǵımaratty jańǵyrtyp, keńeıtti jáne 330 oryndyq balabaqshaǵa laıyqtap qaıta jabdyqtady.
Kásipkerlerdiń belsendiligi aımaqtarda da baıqalýda. Memlekettik-jeke áriptestik aýqymynda Baızaq, Jambyl, Rysqulov aýdandarynda bir-birden balabaqshalar ashyldy. Merke aýdanynda osyndaı eki, Qordaı aýdanynda segiz balabaqsha men bir shaǵyn ortalyq bar.
Memleket basshysynyń Qazaqstan halqyna Joldaýynda bilim berý júıesin bıznestiń qatysýymen memlekettik-jeke áriptestik jelilerin qurý arqyly damytý jóninde aıtylǵan. Kásipkerlik qoǵam aldyndaǵy áleýmettik jaýapkershilikti moınyna alýda. Kásipkerler turaqty kiris keltire otyryp, halyqtyń balabaqshalarǵa muqtajdyǵyn qamtamasyz etý máselelerin sheshýge kómektesýde.
Elbasy Joldaýy: Qurylys
Turǵyn úı ınfraqurylymdaryn nyǵaıtý - Joldaýdaǵy ózekti máselelerdiń biri. «Aglomeratsııalar qalyptastyrý aıtarlyqtaı turǵyndar aǵynymen qatarlasa júredi. Bul eńbek naryǵy men qalalardyń ınfraqurylymyna, sonyń ishinde, turǵyn úı qoryna qysym týǵyzady. Sondyqtan jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna kózqarasty qaıta qaraǵan jón. Memleket áleýmettik jaldamaly baspanany salyp, ony turǵyndarǵa satyp alý quqyn bere otyryp, uzaq merzimdi jalǵa usynady. Baspanany tikeleı, deldaldarsyz jáne nesıege barynsha tómen paıyzben usyný onyń satyp alý qunyn arzandatýǵa múmkindik beredi. Bastapqy jarnanyń bolmaýy men ıpoteka úshin tómen paıyzdar baspanany qazaqstandyqtardyń kóptegen jikteri úshin qoljetimdi ete túsedi. Sondyqtan 2015-2016 jyldar ishinde jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrýdy qosymsha 180 mıllıard teńge somasynda ulǵaıtamyz», - degen bolatyn Memleket basshysy óz Joldaýynda. Endeshe, baǵdarlama aıasynda júzege asyrylǵan jumystarǵa nazar aýdara keteıik.
Elbasy Nursultan Nazarbaev Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda jeke qurylysshylardy qoldaýǵa 97 mlrd. teńge bólý jóninde tapsyrma bergen bolatyn.
Memleket basshysy turǵyn úı qurylysy damýyn odan ári yntalandyrý úshin 2017 jylǵa arnalǵan «Nurly jol» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa josparlanǵan qarjynyń bir bóligin 2016 jylǵa aýystyrý esebinen 360 mlrd. teńge bólýdi tapsyrdy. Atalǵan qarjydan 53 mlrd. teńge «Báıterek» holdıngi arqyly jaldamaly baspanalar qurylysyn jalǵastyrýǵa, jergilikti atqarýshy organdar men Turǵynúıjınaqbanki arqyly salymshylardy nesıelendirý úshin 22 mlrd. teńgeni qosa alǵanda 149 mlrd. teńge nesıelik turǵyn úıler qurylysyna baǵyttalady. Buǵan qosa, «Samuryq-Qazyna» AQ arqyly qaıtarymdy negizde 97 mlrd. teńge jeke qurylysshylardy qoldaýǵa bólinetin bolady.
Memleket basshysy ákimdikter arqyly jappaı turǵyn úı qurylysy júrgiziletin jańa aýdandarǵa ınfraqurylym tartý úshin 61 mlrd. teńge bólinetindigin atap ótti.
«Bul jumystardyń jaýapkershiligi atalǵan qyzmetter júzege asyrylatyn aýdannyń árbir ákimine jeke-jeke júkteletin bolady. Turǵyn úı baǵasy áleýmettik baǵdarlanǵan bolýy tıistigine aıryqsha nazar aýdartamyn», - dedi N.Nazarbaev.
Qazaqstan Prezıdenti bul sharalar 2016 jyly qosymsha 1,5 mln. sharshy metr baspana turǵyzýǵa septigin tıgizip, ІJÓ ósimin qamtamasyz etetindigin basa aıtty.
Almatyda osy «Nurly jol bolashaqqa bastar jol» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda 100 otbasy páter kiltin alǵan bolatyn.
«Búgin 100 páter áleýmettik turǵydan az qamtylǵan otbasylar, bıýdjettik uıymdardyń jumyskerleri arasynda bólinip berildi. Bul adamdar jergilikti atqarý organdarynda kezekte turǵan. Olar ózderiniń tólem qabilettiligin dáleldedi», - dedi qalalyq Turǵyn úı jáne turǵyn úı ınspektsııasy basqarmasynyń bas mamany Áziret Eseev.
Onyń aıtýynsha, Túrksib aýdanynda Saýranbaev pen Tolstoı kóshelerinde ornalasqan turǵyn úılerde 300 páter jalǵa berý tártibimen taratylady.
Qalǵan páterler qujaty rásimdelgen azamattarǵa taratylyp beriletin boldy.
Aıta ketý kerek, atalǵan úıdiń qurylysy Memleket basshysynyń «Nurly jol bolashaqqa bastar jol» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda salyndy.
Bul baǵytta QR Úkimeti 2020 jylǵa deıin óńirlerdiń damýy baǵdarlamasyn bekitti.
Atalǵan baǵdarlamanyń «jalǵa beriletin baspana» baǵyty operatorlarynyń biri - Qazaqstan Ipotekalyq kompanııasy.
«Salyq kodeksine usynǵan ózgertýlerimiz qabyldandy. Endi bizdiń jalǵa alatyn klıentter 1 qańtardan bastap, múlik salyǵyn jeke tulǵa stavkasy boıynsha tóleıtin boldy. Baspana 20 jylǵa jalǵa beriledi. Ony 5 jyl tolmaı óz menshigine aýdarýǵa bolmaıdy», - dedi QIK ókili Gúljan Isabekova.
Úsh balanyń anasy Samal Nurbolatqyzy 2008 jyldan beri kezekte turǵan. Búgin qonys toıyn toılaǵaly otyrǵan ana Memleket basshysyna júrgizgen saıasaty úshin alǵysyn bildirdi.
Al Almaty oblysyndaǵy Jarkent qalasynda dene shynyqtyrý jáne saýyqtyrý kesheni ashyldy. Saltanatty sharaǵa oblys ákimi Amandyq Batalov qatysqan edi.
«Prezıdentimiz Nursultan Ábishuly Nazarbaev ásirese jastardyń arasynda salaýatty ómir saltyn dáripteýdiń, sportta joǵary jetistikterge jetý men buqaranyń dene shynyqtyrýmen, sportpen belsendi aınalysýyna qajetti barlyq jaǵdaılardy jasaýdyń mańyzyn jıi aıtady. Sondyqtan, sport bizdiń ómirimizdiń ózegi, óskeleń urpaqtyń negizgi bolýy tıis. Búgingi dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheniniń ashylýy - kásibı sportshylarǵa da, sportty jaqsy kóretin adamdar úshin de aıtýly oqıǵa, - dedi óńir basshysy A. Batalov.
Dene shynyqtyrý-saýyqtyrý kesheninde oıyn zaly, boks zaly, trenajer zaly, sol sııaqty 480 oryndy stadıon, voleıbol, basketbol alańdary bar.
Búgingi kúni munda 925 jasóspirim sportpen aınalyssa, keshki ýaqytta aýdan turǵyndary buqaralyq sport túrlerimen shuǵyldanady.
Keshen qurylysyna 542,3 mln. teńge bólingen.
Sonymen birge Almatyda 2016 jyly áleýmettik salada 25 bala baqsha, 4 mektep jáne bir emhana salynatyn bolady. Buǵan 34,5 mlrd. teńge bólinedi. Bul týraly Almaty qalasy turǵyndarymen jyldyq eseptik kezdesý barysynda qala basshysy Baýyrjan Baıbek málim etken edi.
«Almatyda bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda 2015 jyly 110 aýlalyq sport alańqaılary salyndy. Al bıyl qalamyzda 34,5 mlrd. teńgege 25 jańa bala baqsha, 3 mektep jáne bir emhana salynady», - dedi B. Baıbek.
Sonymen qatar, qala basshysy Almatyda 2015 jyly turǵyn úı qurylysy qarqyndy damyǵandyǵyn aıtty.
«Almatyda «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatyr. Nátıjesinde, jańa yqsham aýdandar salynyp, qalanyń batys jaǵyna qosylǵan jańa aımaqtar aýyz sýmen qamtamasyz etildi. Almatyda 2015 jyly turǵyn úı qurylysy 3,2 paıyzǵa ósti. Bir jyl ishinde 1 373,7 myń sharshy metr turǵyn úı, ıaǵnı 3000 myńǵa jýyq páter paıdalanýǵa berildi. Qol jetimdi baspana kólemi 1,4 esege kóbeıdi. Aldaǵy ýaqytta taǵy 4000 myńǵa jýyq páter salynady», - degen bolatyn qala basshysy.
***
Túıin
Qoryta aıtqanda, Elbasy áleýmettik saıasattyń basymdyǵy bar mindeti jumys oryndaryn saqtap, jańa jumys oryndaryn ashý bolyp sanalatynyna nazar aýdardy. Osyǵan baılanysty 2016 jyly Úkimettiń arnaýly rezervinen qosymsha 100 mıllıard teńgege jýyq qarjy bólý tapsyryldy. Atalǵan qarajattyń 63 mıllıard teńgesi mańyzy arttyrylǵan Jumyspen qamtýdyń jol kartasyn júzege asyrýǵa baǵyttalady. Budan bólek, shaǵyn jáne orta bıznes nysandaryna jetispeı jatqan ınfraqurylym jelisin tartý úshin «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy aıasynda qosymsha 15 mıllıard teńge bólýge tapsyrma berildi. «Nurly jol» jańa ekonomıkalyq saıasaty jaqyn jyldardaǵy álemdik ekonomıkanyń daǵdarysy kezinde ekonomıka ósiminiń qozǵaltqyshy bolyp otyrǵany sózsiz. Memleketimizdiń osyndaı ekonomıkasynyń qaryshtap ósýiniń barlyǵy da Elbasymyzdyń sarabdal saıasatynyń negizinde júzege asyp otyrǵan beıbitshilik pen ultaralyq tatýlyqtyń arqasy. Elbasy jyl saıynǵy Joldaýlarynda, ár ótkizgen jıyndarynda, sóılegen sózderinde el ekonomıkasyn damytýǵa qatysty baǵyt-baǵdar berip otyratyny belgili.
