ShQO-daǵy tas joldardyń kóbinde tólqujat joq
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Shyǵys Qazaqstandaǵy oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldardyń basym bóliginiń tólqujaty joq.
Sonyń saldarynan joldardyń naqty uzyndyǵy men tehnıkalyq jaǵdaıy týraly derekter sáıkespeı jatady. KSRO kezinde daıyndalǵan tólqujattar ábden eskirgen. Bul jol ınfraqurylymyn paıdalaný men jóndeýde birshama qıyndyq týǵyzyp otyr.
ShQO jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń málimetinshe, oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar avtokólik joldarynyń uzyndyǵy - 4 myń shaqyrym. Onyń 2 myńyna ǵana asfalt tóselgen. Qalǵan bóligin qıyrshyq tasty (1,7 myń shaqyrym) jáne qara (240 km) jol quraıdy. Sonymen qatar óńir balansynda 488 kópir men 4577 sý ótkizgish qubyr bar. Alaıda tólqujattyń joqtyǵy obektilerdiń naqty jaǵdaıyn jáne olardyń paıdalaný sıpattamalaryn baǵalaýdy qıyndatady.
- Keńes zamanynan bergi bul joldar belgili bir túzetýlerden ótti. Onyń ishinde uzyndyǵyn, jańa baǵyttaryn jáne joldardyń boıyna salynǵan eldi mekenderdi atap ótýge bolady. Bunyń barlyǵy bıýdjettik josparlaýǵa, joldar men jol ınfraqurylymyn kútip-ustaýǵa jáne aǵymdaǵy jóndeýge tikeleı áser etedi. Oblystyń barlyq derlik jol jelisinde tólqujat joq, - delingen habarlamada.
Qarjylaı kedergiler men tehnologııalyq sheshimder
Jol aktıvteri sapasy ulttyq ortalyǵynyń habarlaýynsha, bir shaqyrym joldy qujattaý quny 140 myń teńgeden bastalady. Kóp aýdanda bul jumystarǵa qarjy qarastyrylmaǵandyqtan, protsess uzaq jylǵa sozylyp keledi.
2024 jyly 1583 shaqyrym oblystyq mańyzy bar avtomobıl jolyn qujattaý bastaldy. Dese de aýdandyq mańyzy bar joldardaǵy osy jumystardy júrgizý áli josparlanbaǵan.
- Biz joldardy salý, qaıta jańǵyrtý jáne paıdalanýǵa berý týraly sheshimdi jyldam qabyldaı almaımyz. Jol qozǵalysyn uıymdastyrýda qıyndyqtar týyndaıdy, óıtkeni jol belgileriniń sany, ǵımarattar men kommýnıkatsııalardyń bar-joǵy týraly jańartylǵan derekter joq, - dep túsindirdi Jol aktıvteri sapasynyń ulttyq ortalyǵy Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha fılıalynyń ınjeneri Darhan Muratbek.
2022 jyly Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi ákimderdiń reıtıngin jol sapasyna qaraı anyqtaý ádistemesin ázirlegen. Al ondaǵy negizgi kórsetkishterdiń biri – jańartylǵan tólqujattardyń bolýy jáne joldardyń jaǵdaıyn aspaptyq dıagnostıkalaý.
Máseleniń sheshimi - jańa tehnologııalar
Buryn qujattaý jumystary qolmen júrgiziletin. Bul kóp ýaqyt pen mol jumysty talap etti. Biraq qazir protsesti avtomattandyrýǵa múmkindik beretin tsıfrly tehnologııalar engizilýde. Zamanaýı ІT sheshimder jol tósemderin tsıfrlandyrýdy, trassanyń geometrııalyq parametrlerin, geografııalyq aqparattyq júıelermen (GIS) baılanystyratyn vıdeobankterdi qalyptastyrýdy qamtamasyz etedi. Bul tehnologııalar qujattaýdy dástúrli ádisterge qaraǵanda júzdegen ese jyldam júrgizýge múmkindik berip otyr.
Jol aktıvteri sapasy ulttyq ortalyǵy mamandarynyń aıtýynsha, joldardyń tólqujattarynda joldyń tehnıkalyq jaǵdaıy, ınjenerlik qurylymdary men nysandary týraly tolyq aqparat bolady. Mundaı derekter jyl saıyn jańartylyp otyrýy kerek.
Qoryta aıtqanda, zamanaýı tehnologııalardy engizý qujattaý protsesin áldeqaıda jyldamdata alady. Keleshekte osylaı tek shyǵysta emes, búkil Qazaqstan boıynsha jol jelisin qujattaý máselesin sheshýge áste bolady.
Eske salsaq, buǵan deıin 330 myńnan astam qazaqstandyq kólik salyǵyn tólemeı júrgeni habarlanǵan.