ShQO-daǵy eski aýstrııalyq jol jóndelýi múmkin
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Katonqaraǵaı men Marqakól aýdandaryn jalǵap turǵan eski aýstrııalyq jol keleshekte jóndeýden ótýi múmkin.
Joldyń jóndeýden ótetindigi-ótpeıtindigine qatysty naqty sheshim joldyń mártebesi týraly máseleniniń sheshilýine tikeleı baılanysty.
Aýstrııalyq jol – 1914-1916 jyldar aralyǵynda Aýstro-Vengrııa armııasynyń áskerı tutqyndary salǵan taý ústindegi 120 shaqyrymdyq ıreleń jol. Ol – Katonqaraǵaı men Marqakól aýdandaryn baılanystyryp turǵan eń qysqa baǵyt. Aınalma jolmen júrseńiz dittegen jerge bes ese uzaǵyraq jetesiz.
Tarıhı mura jáne týrıstik injý-marjan
Bul jol – jergilikti turǵyndar úshin qolaıly baǵyt qana emes, saıahatshylardy qyzyqtyratyn biregeı tarıhı oryn. Qaraǵanda kóz qumaryn qandyratyn keremet kórinister, tik serpantınder, qaýipti jartastar men eski kópirler ony ekstremaldy sport pen tabıǵat sulýlyǵyn unatatyndar úshin taptyrmas jerge aınaldyryp otyr.
Joldyń salyný tarıhyn bilgisi keletin sheteldikter de jetip artylady. 2016 jyly avstrııalyq tarıhshy jáne rejısser Rýslana Berndl jol qurylysshylaryna – Birinshi dúnıejúzilik soǵys tutqyndaryna arnalǵan derekti fılmniń tusaýyn kesti. Alaıda bul adamdar týraly málimetter óte az saqtalǵan. Sondyqtan derek izdeý jumystary áli de jalǵasyp jatyr.
Gollıvýd juldyzynyń atasy
Bul baǵyttaǵy tarıhı zertteýler barysynda tańǵalarlyq jańalyq boldy. Aýstrııa, Reseı jáne Qazaqstanda qupııasyzdandyrylǵan qujattarda joldy salǵandardyń ishinde Gollıvýd juldyzy Arnold Shvartsneggerdiń arǵy atasy bolýy múmkindigi anyqtaldy. Zertteýshiler qurylysshylardyń arasynda 1937 jyly Qazaqstanda atylǵan Frıtsen degen tegi bar adam bolǵanyn málim etti.
Osyny estigen turǵyndar tipti Arnold Shvartsneggerge hat joldap, Shyǵys Qazaqstanǵa kelýge shaqyrǵany bar-dy. Biraq áıgili akter ázirge at izin salmaı júr.
Qıyndyqtar men múmkindikter
Joldy qalpyna keltirýdegi basty qıyndyq onyń ornalasqan jerinde tur. Ol erekshe qorǵalatyn tabıǵı aımaqtar arqyly ótedi. Bul aýqymdy qurylys jumystaryn júrgizýdi qıyndatady. Degenmen, bıyl bul másele oń sheshimin tabady degen úmit oty jandy. QR Premer-mınıstri Oljas Bektenov Shyǵys Qazaqstan oblysyna jumys sapary barysynda jol aýmaǵyn orman qorynan shyǵarýdy tapsyrdy. Osylaısha, joldy jóndeýge múmkindik ashylady.
ShQO Jolaýshy kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasynyń basshysy Nurjan Jumadilovtiń aıtýynsha, qazir jer telimderin berý máselesi «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasynda qaralyp jatyr. Sheshim oń bolsa, Urunhaıka aýylynan Óskemen-Altaı-Úlken Naryn-Katonqaraǵaı-Rahman qaınarlary tasjolyna deıingi ýchaskeni jóndeý josparlanǵan.
Mańyzy nede?
2024 jyldyń kókteminde sý tasqyny joldaǵy kópirlerdiń birin qıratyp, jaramsyz qylyp tastady. Jergilikti kásipkerler men Katonqaraǵaı aýdany ákimdigi birigip, sol jerge ýaqytsha ótkel ornatty. Alaıda bul ýaqytsha shara tolyqqandy jóndeý júrgizgendeı bolmaıdy.
Eski aýstrııalyq joldy qalpyna keltirý jergilikti turǵyndardyń jol jaǵdaıyn jaqsartyp qana qoımaı, aımaqtaǵy týrızmniń damýyna tyń serpin beredi. Keleshekte bul jol Qazaqstanda ǵana emes, álemge tanymal bolyp, onyń tarıhyna zertteýshiler odan saıyn qyzyǵa túsip, saıahatshylar kóptep kele bastaýy ábden múmkin.
Eske salsaq, buǵan deıin Shyǵys Qazaqstanda Reseıge aparatyn jańa kópirdiń qurylysy bastalýy múmkin ekenin jazǵan edik.