ShQO-da saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan is-sharalar ótip jatyr
Shyǵys Qazaqstan oblysynda osy zobalań jyldar oqıǵalary qurbandaryn eske alý kúnine «Qasiretti jyldar jańǵyryǵy» taqyryby aıasynda keshendi is-sharalar ótkizildi.
S.Amanjolov atyndaǵy ShQMÝ-da uıymdastyrylǵan totalıtarlyq rejımniń qasireti, jappaı asharshylyq jáne halyqtardyń jer aýdarylýy týraly baıandaıtyn tarıhı materıaldar usynylǵan «Aýyr dáýirdiń aýrýy» atty kórmege oblys ákimi Danıal Ahmetov qatysty.
«Keńes kezeńindegi saıası qýǵyn-súrginder jaıly zertteýler jáne estelikter» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııaǵa kelgen qatysýshylar kórme eksponattarymen tanysty.
Ekspozıtsııanyń birinshi blogynda oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynan birinshi Tolqynǵa túsken qýǵyn - súrginge ushyraǵan «Alash» partııasynyń músheleri týraly muraǵattyq materıaldar usynyldy.
1928 jyldyń sońynda jalǵan aıyppen «býrjýazııalyq ultshyldardyń» ishinen 44 adam qamaýǵa alyndy: A.Baıtursynov, M.Dýlatov, J. Aımaýytov, H.Ǵabbasov, I.Álimbekov. Bes adam, onyń ishinde J.Aımaýytov pen H.Ǵabbasov atý jazasyna kesildi. Qalǵandary ártúrli merzimge túzeý lagerine sottalǵan.
Ulttyq ıntellıgentsııa ókilderiniń basqa toby, 40-qa jýyq adam 1930 jyldyń qyrkúıek-qazan aılarynda tutqyndaldy. Top quramynda J.Aqpaev, J.Kýderın, M.Turǵanbaev, A.Ermekov boldy. «Alash Orda» isi boıynsha 4297 adam qýǵyn-súrginge ushyrady, onyń 2062-i atý jazasyna kesildi. Bul óte daryndy, bilimdi adamdardyń toby boldy - totalıtarlyq rejımmen joıylǵan ulttyń qaımaǵy edi.
Shyǵysqazaqstandyqtar úshin alashordshylardyń erligi erekshe mańyzǵa ıe, óıtkeni ult-azattyq qozǵalys Shyǵys Qazaqstan jerinde, atap aıtqanda Semeıde paıda boldy.
Ekspozıtsııanyń kelesi bóligi qýǵyn-súrginniń ekinshi tolqyny, onyń ishinde Sh.Qudaıberdiuly, M.Áýezov, M.Turǵanbaev, M.Taıshybaev, P.Vasılev, H.Janqulov sııaqty ónerkásip jáne kólik qyzmetkerlerine, mádenıet jáne bilim qaıratkerlerine arnaldy. Kórmede sondaı-aq, 20-dan astam lagerde Karlag, Steplag, Peschanlag, Jezkazganlag, sondaı-aq totalıtarlyq tártiptiń tutas halyqtardy jer aýdarǵany týraly qasiretti oqıǵalardyń fotosýretteri men qujattary qoıylǵan.
Shyǵys Qazaqstan memlekettik muraǵatynyń ekskýrsovody Úmitjan Muhamedjanovanyń aıtýynsha, 1936 jyldan 1944 jylǵa deıin Qazaqstanǵa 1,5 mln. jýyq adam jer aýdaryldy, olardyń ishinde nemister, polıaktar, kárister, Qyrym tatarlary, túrikter, grekter, qalmaqtar jáne taǵy basqalar bolǵan. Jer aýdarylǵandar aýyr jumysqa jegilip, orman alqabynda, kolhoz jáne sovhozdarda, shahtalarda, qurylysta jumys istedi.
Shyǵys Qazaqstanǵa 43 374 adam jer aýdarylǵan. Kórmeniń ekinshi bóliminde qonaqtarǵa Oralhan Bókeı atyndaǵy ortalyq qalalyq kitaphananyń kitap ekspozıtsııasy usynyldy. Barlyǵy 140 kitap pen jýrnal qoıyldy, onyń ishinde Mirjaqyp Dýlatov, Jahansha Dosmuhamedov, Dıhan Qamzabekov, Álıhan Bókeıhanov, Meńǵalı Mýsın, Toqtar Maǵzumov sııaqty tanymal jazýshylardyń sırek kezdesetin basylymdary bar. Sondaı-aq, Shyǵys Qazaqstan oblysy Memlekettik muraǵatynyń fotoqujattyq kórmesi usynyldy, onda «Alash Orda», «Men kináli emespin...», «Ótkenniń tragedııasy - bolashaqqa úmit» atty taqyryptaǵy muraǵattyq 15 taqyryptyq planshetten turatyn fotosýretter men qujattardyń 100-den astam kóshirmeleri bar.
Eki kún boıy ótetin kórme Óskemen qalasynyń barlyq turǵyndary men qonaqtaryna el tarıhyndaǵy qaıǵyly betterdi bilýge, biregeı eksponattardy kórýge jáne Ulttyq demokratııanyń bastaýynda turǵan adamdar týraly estýge múmkindik berdi.
Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni ShQMÝ-da «Keńes kezindegi saıası qýǵyn-súrgin qurbandary: zertteýler jáne estelikter» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada jalǵasty.
S. Amanjolov. Totalıtarlyq tártiptiń qurbany bolǵan aǵa urpaq ókilderine qurmet kórsetý úshin 80-ge jýyq adam jınaldy. Qurmetti qonaqtar retinde saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń urpaqtary Ǵabbas Qumarov, Tóleýhan Ábilqasymov, Qunapııa Shalqanov, «Azaly kitap» kitabynyń avtorlary Saǵynbek Aqanov, Tııas Túsipov, Qansabek Qudaıbergenov, Nur-sultan, Semeı jáne Óskemen qalalarynyń JOO-nyń professor-oqytýshylar quramy, jurtshylyq, belsendi jastar shaqyryldy.
1931-1933 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda ártúrli derekter boıynsha jappaı ashtyqtan 1,7 mln. - nan 2 mln. - ǵa deıin adam qaza boldy. Tek 1937-1938 jyldary ǵana Qazaqstanda 118 myńnan astam adam qýǵyn-súrginge ushyrap, 25 myńǵa jýyq adam atý jazasyna kesildi.
Bizdiń aımaqta 1350 adam tutqyndaldy, olardyń 300-i atý jazasyna kesildi, al 1920-1940 jyldary tutqyndalǵandardyń taǵdyry áli kúnge deıin belgisiz.
Bul árqashan este saqtaý kerek mańyzdy tarıhı sabaq. Qazaq halqy qatal ýaqyttyń aýyrtpalyǵyna qaramastan deportatsııalanǵan jáne qonys aýdartylǵan adamdardy jylýlyqpen qabyldady.
«Sondyqtan bizdiń Táýelsiz Qazaqstannyń basty qundylyqtary - rýh, ulttyq sana-sezimdi, etnosaralyq kelisim men birlikti saqtaý mindetimiz», - dep atap ótti konferentsııaǵa qatysýshylar.
Іs-sharada saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń urpaqtary G.Qumarov, T.Ábilqasymov, Q.Shalqanov, L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory Z.Dúkenbaeva jáne ózge de qatysýshylar sóz sóıledi.
Kúni boıy saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý murajaıynda «Umytýǵa bolmaıdy» atty ashyq esik kúni ótti. Murajaıda tergeýshiniń kabıneti, aıyptalýshynyń otyrǵan jeri, tutqyndardyń jeke zattary men qujattary, olardyń eńbek quraldary qoıylǵan. Budan basqa, kelýshiler tutqyndardyń fotosýretterin, stalındik lagerlerdiń kartalaryn, qýǵyn-súrginge ushyraǵandardyń jáne jer aýdarylǵandardyń tizimin kóre aldy. Dál osyndaı ekskýrsııalar, dárister, patrıottyq sabaqtar, qýǵyn-súrginge ushyraǵan jáne jer aýdarylǵandardyń urpaqtarymen kezdesýler tarıhı jadyny saqtaýda úlken ról atqarady.
