ShYU – órkenıet jarshysy: Sarapshylar uıym jumysyn qalaı baǵalaıdy
Astanada «Shanhaı yntymastastyq uıymy elderi arasyndaǵy órkenıetter dıalogy» atty basqosý ótti. Álemniń onnan astam elinen kelgen túrli salanyń sarapshylary uıymnyń saıası-ekonomıkalyq, mádenı turǵyda damýyn taldap, atqarǵan isterine baǵa berdi. Eýrazııa materıginiń 65 paıyzdan astam aýmaǵyn alyp jatqan ShYU álemdik arenada da yqpaldy uıymdardyń biri sanalady. Sonymen, jıynda qandaı oılar aıtylyp, sarapshylar uıym bolashaǵy jóninde ne aıtqanyn sholyp kóreıik.
Keıingi jyldary ShYU-ǵa múshe bolýdy kózdegen elderdiń qatary artyp otyr. Osynyń ózi - jemisti isterdiń kórinisi. Bul jaıynda jıyn basynda sóz alǵan ShYU bas hatshysynyń orynbasary Sohaıl Han baıandady.
– Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe elder bir-biriniń mádenıetin jete túsinedi, barlyq qarym-qatynas dostyq senimge negizdelgen. Sonyń arqasynda uıymnyń yqpaly aldaǵy ýaqytta da arta berýi múmkin. Sebebi osy kúni uıymǵa Belarýs pen Afrıka qurlyǵyndaǵy kóptegen elderdiń qyzyǵýshylyǵy týyp otyr. ıAǵnı, órkenıetter jıyntyǵyn quraı aldyq. Aldaǵy ýaqytta biz jahandyq máselelerge zer salýymyz qajet, – dedi ol.
Óz kezeginde QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi memleketaralyq baılanystardyń nyǵaıýyna múddeli ekenderin jetkizdi. Bul maqsatqa olar túrli mádenı sharalardy uıymdastyrý arqyly atsalysyp keledi. Atalǵan vedomstvoǵa qarasty Mádenıet komıteti tóraǵasynyń orynbasary Sabıt Barlybaev mádenı baılanystar damı beretinine senim bildirdi.
– Álemdik órkenıtter kóshine ilese otyryp, biz adamzattyń qundylyqtaryn saqtaı alamyz. Qazir uıymǵa múshe elder arasynda tarıhtan bastaý alǵan belsendi mádenı baılanystar bar. Osy sekildi aýqymdy basqosýlar dostyǵymyzdy aıshyqtap, ári qaraı jalǵasyn taba berýine yqpal etetinine senimdimiz, – dep túıindedi sózin.
Al Ózbekstan SІM janyndaǵy Halyqaralyq qatynastardy aqparattyq-taldaý ortalyǵynyń dırektory Sanjar Valıev saıası qarym-qatynastarda túsinistiktiń artýyna ashyq dıalog alańdary kómektesetinin alǵa tartty.
– ShYU ortaq túsinistikke, qundylyqtardy baǵalaýǵa negizdelgen. Qazir uıym qaýipsizdik salasynda da jemisti eńbek etýde. Toleranttylyq kórsetip, ár halyqtyń senimine qurmetpen qaraý úshin osy sekildi ashyq dıalog alańdary kóp bolǵany jón, – dep tolyqtyrdy.
Basqosýǵa halyqaralyq qor uıymdarynyń ókilderi qonaq retinde shaqyryldy. Sonyń biri – «Roza Otynbaevanyń bastamasy» halyqaralyq qoǵamdyq qorynyń atqarýshy dırektory Roza Kaıykova. Onyń sózinshe, ShYU elderiniń basym baǵytynyń biri retinde gýmanıtarlyq qyzmet qamtylýy qajet.
– Elder arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtyp, halyqaralyq saıasattaǵy pozıtıvti klımatty ustap turý úshin gýmanıtarlyq kómek qyzmetin jetildire túsýimiz qajet. Meıli, ol kómek qarjylaı bola ma, qandaı sıpatta bolsa da mańyzdy. Gýmanıtarlyq qyzmet – uıymnyń ortaq qundylyǵyna aınala alady. Sebebi álemniń ár túkpirinde qıyn jaǵdaıǵa dýshar bolǵan memleketter bar. Olardy qoldaǵan durys, bul – bilim men mádenı baılanystarda úlken ról oınaıdy, – deıdi ol.
Jıyn barysynda Qazaqstannyń ádebı hám mádenı tarıhy jaıly pikir aıtýshy sheteldikter kezdesti. Ásirese, úndistandyq «Ońtústik Azııa jańa forýmynyń» negizin qalaýshy Sýdhındra Kýlkarnıdyń oıy ózgelerden erekshelendi. Sarapshynyń aıtýynsha, elder arasyndaǵy dostyq pen túsinistik artýy úshin ár ultty adamzat deńgeıine tanytqan tulǵalardy dáripteýimiz tıis. «Bul tusta qazaq aqyny Abaı Qunanbaıulynyń shyǵarmashylyǵy kópke úlgi bola alady» dep túıindedi ol.
Qazaqstandyq sarapshylar da basqosýdan tys qalǵan joq. QR Prezıdenti janyndaǵy QSZI Azııalyq zertteýler bóliminiń jetekshi sarapshysy Álııa Musabekovanyń qundy pikiri sheteldik sarapshylardyń kóńilinen shyqqanyn ańǵardyq.
– ShYU-nyń jahandyq qaýipsizdik máselesindegi áriptestigin jaqsy baǵalaýǵa bolady. Memleketter bir-birimen mádenı baılanystar ornata aldy. Sondyqtan uıymdy sátti quryldy dep ataýymyzǵa negiz bar. Áıtse de uıym bunymen shektelmeı, kóptegen máselelerge zer salýy keregin jasyrmaımyz. Áskerı qaqtyǵystar kóbeıgen tusta, elder onyń aldyn alý jaıyn oılaǵany abzal. Ár memlekettiń bul turǵyda tájirıbesi jeterlik. Uıymnyń masshtaby óte úlken ekenin alǵa tarta otyryp, túrli qylmys táýekelderin joıýdy qolǵa alǵanymyz abzal. Alaıda eń bastysy, atalǵan baǵyttaǵy jumystardy ortaq qaýipsizdigimizdi eskerip, elder bir-birine qaýip tóndirmeı atqarǵany durys, – dep tolyqtyrdy maman.
Shara kezinde Qytaıdan kelgen ókilder ózderiniń mádenıetin aıshyqtaıtyn shaǵyn kórmelerin usynyp, qonaqtarǵa ulttyq sýsyn men taǵamdarynan dám tatqyzdy. Sondaı-aq ıeroglıftardan turatyn tarıhy tereń qytaı jazýynyń erekshelikteri aıtyldy.
