Shyńjańdyq qazaq malshy 46 mıllıon teńge syıaqy aldy - Sheteldegi qazaq baspasózi
«KAZINFORM» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Mońǵolııadaǵy qandasymyz Shámsııa »doktor« atandy – Janadauir
Ulanbatyr qalasynda tabysty jumystap júrgen bir áriptesim týraly aıta ketkendi jón kórip otyrmyn. Ol – kóz aýrýlarynyń doktory, Ulanbatyr qalasyndaǵy bala jáne ananyń densaýlyǵyn saqtaý ortalyǵynyń balalardyń kóz dárigeri Shámsııa Muratqyzy, dep jazdy mońǵolııalyq «Janadauir» basylymy.
Atalǵan aqparar kóziniń dergine súıensek, Shámsııa 1999 jyly Medıtsına ýnıversıtetin bitirip, 1991-2001 jyldar aralyǵynda Ana men bala ǵylymı zertteý ortalyǵynda kóz dárigeri mamandyǵy boıynsha rezıdentýra bitirip, alǵashqy eńbek jolyn bastaıdy.
Ol 2005-2007 jyldary Reseı federatsııasynyń Sankt-Peterbýrg qalasynda mamandyǵyn jetildirgen. Jumys babymen Ońtústik Koreıa, Amerıka Qurama Shtattary, Indııa, Avstralııa, Makao qatarly elderge baryp, tájirıbe almasyp, mamandyǵyn jetildirýden tys, medıtsına salasynda bilim berý isine de at salysqan. Sh. Muratqyzy osy 25 jyldyq is-qyzmetinde balalardyń kóz janarynyń kórý qabiletin jaqsartý, týadan jáne júre paıda bolǵan kóz janarynyń tómendeý protsesin toqtatý, erte anyqtaý, kóz otasyn jasaý qatarly ıgi isterimen tanylyp, kóptegen halyqaralyq dárejedegi syı-marapattarǵa ıe bolǵan.
Sondaı-aq ol ómir boıy izdeniste bolǵan dárigerlerdiń biri. Shámsııa Muratqyzy 2010 jyly Ońtústik Koreıanyń INHA ýnıversıtetinde 3 aılyq oqytýyna, 2012 jyly Avstralııanyń Salzburg Weill Cornell Seminar in Ophthalmology, 2014 jyly Japonııanyń Tokıo qalasyndaǵy halyqaralyq kóz dárigerleriniń forýmyna, 2015 jyly Amerıka Qurama Shtattarynyń múmkindigi shekteýli azamattardyń arnaıy oqytýyna, 2016 jyly Birikken Arab ámirliginiń Hyderabad qalasynda kózi kórmeıtin adamdarǵa kóz qarashyǵyn almastyrý oqytýyna qatysyp qaıtqan.
Sonymen qatar 2016-2017 aralyǵynda bir jyl astam ýaqyt Birikken Arab ámirliginiń Hyderabad, Bhubaneswar qalalarynda balalardyń kóz aýrýlaryna qatysty oqytýǵa, 2018 jyly «Orbıs» halyqaralyq uıynyń «Strabismus hands-on trainee» oqytýyna, 2022 jyly Malaızııanyń Kýala qalasynda, 2024 jyly Makao qalasynda ótken halyqaralyq oqytýlarǵa tabysty qatysyp, elimizdiń medıtsına salasynda aıtarlyqtaı úles qosyp, balalardyń kózin emdeý, saýyqtyrý, kórý qabiletin jaqsartý maqsatynda júrgen mamandardyń biri. Shámsııanyń osy eńbegin Azııa, Tynyq muhıty kóz dárigerleriniń qaýymdastyǵy joǵary baǵalap «Outstanding service Prevention of Blindness Award» syılyǵyn 2022 jyly tabystasa, elimiz prezındentiniń jarlyǵymen jańa jyl qarsańynda «Altyn juldyz» ordenimen marapattalǵan.
Shyńjańdyq qazaq baqtashy 46 mıllıon teńge kóleminde syılyq aldy - Harajorga
Jaqynda Qytaıdyń 8-shy Memlekettik túıe baqtashylar jınalysy Shyńjań ólkesindegi Býryltoǵaı aýdanynda ótti. Atalǵan basqosýǵa 800-den astam túıe sharýshylyǵymen aınalysatyn ýákilder búkil eldiń jer-jerinen keldi. Jınalysta «Sapa syılyǵy», «Senimdilik syılyǵy», «Úzdik sút pýnkti, úzdik sút tasýshy» qatarly syılyq aqshalary taratylyp, úzdik túıeshilerdiń eńbegi marapattaldy, dep habarlaıdy qytaılyq «Harajorga» áleýmettik jelisi.
Atalǵan aıtýly is-sharada Býryltoǵaı aýdany Qaramaǵaı qalashyǵy Oıqora aýylynyń turǵyny Omirbek Mysyrhanuly atty qandasymyzǵa 650 myń ıýan(46 mıllıon teńge kóleminde - avt.) syılyq tabystaldy.
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, bul «Senimdilik syılyǵynyń» eń joǵary deńgeıdegi syılyq aqshasy bolyp sanalady eken.
Buharaǵa 2024 jyly 6 mıllıonǵa jýyq týrıst kelgen - «ÓzA»
Ǵasyrlar boıǵy syr men qupııany boıyna sińirgen, uly tarıhı eskertkishteri men zııarat oryndaryn saqtap kelejatqan kóne Buhara búginde burynǵydan da kóp týrısterdi qabyldaýda, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, 2024 jyly ejelgi shaharǵa 1 mıllıon 745 myń 200-den astam sheteldik týrıst kelip, olarǵa kórsetilgen qyzmetter arqyly týrızm eksporty 436,3 mıllıon AQSh dollaryna jetti. Sonymen qatar, respýblıkanyń ártúrli óńirlerinen 4 mıllıonnan astam jergilikti turǵyn Buharaǵa saıahat maqsatynda sapar shekken.
Qalanyń týrıstik áleýetin jaqsartý maqsatynda ótken jyly 74 jańa ornalastyrý orny ashyldy, onyń ishinde 17 qonaqúı, 15 hostel jáne 42 otbasylyq qonaq úı qyzmetin bastady. Sondaı-aq, 43 jańa týroperator men týragent jumysyn bastap, olardyń jalpy sany 2023 jylǵy 143-ten 186-ǵa jetti.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Tashkentke úsh jańa zamanaýı metro poıyzy jetkizildi» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, «Tashkent metropolıteni» memlekettik ýnıtarlyq kásipornynyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, qalaǵa úsh jańa zamanaýı metro poıyzy ákelingen.
Poıyzdar 7-10 kún ishinde tehnıkalyq synaqtan ótip, jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý úshin baǵyttarǵa shyǵarylatyn bolady.
Belgilengendeı, jyl basynan beri Tashkent metropolıtenine 9 jańa poıyz jetkizilgen. Sonyń nátıjesinde metro parkindegi jańa zamanaýı quramdardyń úlesi 50%-dan asty. Aqpan aıynda dál osyndaı taǵy úsh metro poıyzyn ákelý josparlanǵan.
«Metro vagon parkin jańartýdyń basty maqsaty – júrdek poıyzdardyń aralyǵyn qysqartyp, jolaýshylarǵa yńǵaıly qyzmet kórsetý», dep jazady «ÓzA».
Irandyq ánshiniń qasıetti Ramazan aıynda 5 tildegi kontserti ótedi - ParsToday
Irandyq ánshi Ramazan aıyna oraı álemde keńinen taralǵan bes tilde úshinshi kontsertin ótkizedi, dep habarlaıdy «ParsToday» aqparat agenttigi.
Atalǵan BAQ-tyń málimetinshe, ırandyq ánshi Ihsan ıAsın Ramazan aıyna oraı úshinshi kontsertin parsy, aǵylshyn, arab, kúrd jáne ázirbaıjan tilderinde ótkizedi.
ParsToday agenttiginiń IRNA-ǵa silteme jasaǵan habarlamasyna sáıkes, ıAsın bul kontsertte «Sana» orkestri men hor tobymen birge «Meniń aıym» albomynan shyǵarmalardy jáne óziniń keıbir jańa týyndylaryn oryndaıdy.
Aıta keteıik, Ihsan ıAsın 1999 jyly dúnıege kelgen jáne sýfılyq pen ıslamdyq mýzyka shyǵarmalaryn jazý salasynda belsendilik kórsetip keledi. Ol bul mýzyka stıli tilderge, elderge jáne shekaralarǵa baılanysty jáne osy stılde ár túrli tilde shyǵarmalar jasalýy kerek dep esepteıdi.
«Bul ánshiniń shyǵarmalary negizinen parsy, aǵylshyn jáne arab tilderinde shyǵarylǵan. Degenmen, ıAsın tek osy tildermen shektelmeıdi jáne onyń shyǵarmalarynda Mysyr, Kanada, AQSh, Ońtústik Koreıa, Albanııa, Indonezııa sııaqty ártúrli elderden shyqqan ónerpazdarmen yntymaqtastyq kórinis tabady», dep jazady ırandyq BAQ.
Túrkııa azamaty Qazaqstannyń Qurmetti konsýly bolyp taǵaıyndaldy - TRT
Bıznesmen Erdoǵan Iyldyrym Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııanyń Eskishehır qalasyndaǵy Qurmetti konsýly bolyp taǵaıyndaldy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy Elshisi Erkebulan Sápıev el astanasy Ankara qalasynda Erdoǵan Iyldyrymmen kezdesip, eki el arasyndaǵy saýda, mádenı jáne ekonomıkalyq yntymaqtastyqty odan ári damytý máseleleri boıynsha pikir almasty.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Túrkııalyq BAQ-tyń dereginshe, kezdesýden keıin bıznesmen Erdoǵan Iyldyrym, Elshi Erkebulan Sápıevti Ankaradaǵy keńsesinde qabyldaý – ózi úshin úlken mártebe ekenin tilge tıek etken. Sondaı-aq, ol Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy dostyq qarym-qatynasty odan ári ilgeriletý úshin nátıjeli kezdesý ótkizgenin aıtqan. Ol Qazaqstan tarapyna kórsetken qurmetteri úshin alǵysyn bildirip, osy mańyzdy taǵaıyndaý kezinde qoldaý kórsetken Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Túrkııa Prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵanǵa rızashylyǵyn bildirgen.
Al, Qazaqstan Respýblıkasynyń Elshisi Erkebulan Sápıev Túrkııa men Qazaqstan arasyndaǵy tereń dostyq pen yntymaqtastyq jańa taǵaıyndaýlar men birlesken jobalar arqyly odan ári kúsheıtiletin aıtqan. Erdoǵan Iyldyrymnyń Eskıshehır qalasyndaǵy Qurmetti konsýl retinde tabysty qyzmet atqaratynyna senimin bildirgen.
Qazaqstandaǵy eki ýnıversıtet pen Qytaıdyń Sıangan bilim berý ýnıversıtetiniń birlesken jobasy iske qosyldy - «Halyq gazeti»
Qazaqstandaǵy eki pedagogıkalyq ýnıversıtet pen Qytaıdyń Sıangan bilim berý ýnıversıtetiniń birlesken jobasy iske qosyldy, dep habarlaıdy qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy «24kz»-ke silteme jasap.
Keltirilgen derekterge súıensek, úshjaqty kelisim aıasynda Qazaqstan bilim akademııasy qurylyp, STEM baǵytyn damytýǵa arnalǵan eki ortalyq ashyldy. Onyń biri Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde, ekinshisi Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıteti janynan jumysyn bastady.
Qazaqstan bilim akademııasy bilim berý salasyndaǵy ınnovatsııalyq zertteýler men ıdeıalardy iske asyrmaq. Ásirese, bolashaq pedagogtardyń biliktigin arttyrýǵa septigin tızbek.
«Tájirıbe almasý men tyń ınnovatsııalardy engizý jastardy zaman talabyna saı maman etip daıarlaýǵa úles qosady. Muǵalimder osy kúzden bastap biliktiligin jetildire alady», dep jazady qytaılyq basylym.
Sonymen qatar qytaıdyq «Halyq gazeti» basylymynda «9,5 mıllıard ıýan! 2025 jylǵy Kóktem merekesindegi kıno kassalary jańa rekord ornatty» degen taqyryptaǵy aqparat jaryq kórdi.
Qytaıdyń Ulttyq kıno basqarmasy 5 aqpanda jarııalaǵan málimetterge sáıkes, 2025 jylǵy Kóktem festıvali fılmderiniń kassasy (28 qańtardan 4 aqpanǵa deıin) 9,51 mıllıard ıýandy, al kórermender sany 187 mıllıondy qurap, kassalar boıynsha jáne kórermen sany boıynsha jańa rekord ornatty.
Atalǵan basylymnyń málimetinshe, bıylǵy Qytaıdyń Kóktem merekesinde alty jańa fılm halyqpen júzdesken. Merekeniń alǵashqy kúninde bir kúndik kassalar men kórermen sany boıynsha jańa rekord ornady. Sondaı-aq jeti kún qatarynan ár kúngi kassa 1 mıllıard ıýannan asyp, kıno naryǵy barǵan saıyn jandana túsken.