Shymkenttegi sý jelileriniń 50 paıyzy tozǵan
ShYMKENT. KAZINFORM – Joba sheshimi qomaqty qarjylyq ınvestıtsııany qajet etedi.

Bul iske jergilikti bılik basa mán berip otyr. Jaǵdaı shynymen qıyn. Jeliniń tozýy alańdatarlyq deńgeıge jetken. Sýmen jabdyqtaý jelileriniń 56,5 paıyzy, al káriz jelileriniń 73,5 paıyzy tozǵan.
Aýyz sý júıesi qaladaǵy eldi mekenderdiń basym bóligin (81-niń 80-i) qamtyǵanymen, káriz júıesiniń jaǵdaıy áldeqaıda nashar. Qala ákimdiginiń málimetinshe, 81 shaǵyn aýdannyń 26-sy ǵana ortalyqtandyrylǵan káriz júıesimen qamtamasyz etilgen.
Bul týraly qala ákimniń orynbasary Sársen Quranbek naqty derekterdi aıtyp, jaǵdaıdy túsindirdi.
— Shymkent qalasyndaǵy káriz jelileriniń jalpy uzyndyǵy 1135,1 shaqyrymdy quraıdy. Bul jelilerdiń kópshiligi eki iri operatordyń balansynda. Máselen, «Sý qubyry jáne káriz basqarmasy» MKK 672 shaqyrym jelige qyzmet kórsetedi, olardyń tozý deńgeıi nebári 4,9 paıyzdy quraıdy. Degenmen, 463,1 shaqyrym jelini basqaratyn «Sý resýrstary-Marketıng» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń jaǵdaıy budan da nashar. Mundaǵy tozý 73,52 paıyzǵa jetken, dedi Sársen Quranbek.
Qalada ótken jyly sýǵa qatysty on nysannyń qurylysy aıaqtaldy. Kelesi jyly taǵy tórt jobany aıaqtaý josparlanyp otyr. Biraq bul qordalanǵan máselelerdi sheshýge jetkiliksiz.
«Sý resýrstary-marketıng» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń málimetinshe, aldaǵy bes jylda Shymkenttiń sýmen jabdyqtaý júıesin jańǵyrtýǵa tartylǵan ınvestıtsııa kólemi 67,6 mlrd teńgeni quraıdy. Káriz jelilerin jańartýǵa 24 mlrd teńge bólingen. Bul qarajatqa 90 shaqyrymdyq tozyǵy jetken kollektorlar men drenajdyq jelilerdi qalpyna keltirý qajet. Jobalar sátti júzege assa, sýmen jabdyqtaý jelileriniń tozýy 32,7 paıyzǵa, káriz jelileriniń tozýy 59,8 paıyzǵa deıin tómendeıdi.
Degenmen, qala ákimdigi operatorlardyń jumysynda óreskel zań buzýshylyqtardy anyqtaǵan. Máselen, turǵyndardan naqty júrgizilmegen jumystar men kórsetilmegen qyzmetter úshin aqy alynǵan. Mundaı negizsiz alymdardyń kólemi 60 mıllıon teńgege jýyqtapty. Onyń ústine qosymsha ınvestıtsııalyq qarajat alý maqsatynda jelilik tozý deńgeıi 10,72 paıyzǵa jasandy túrde kóterilgen.
Shymkentte sýmen jabdyqtaý jáne sý burý tarıfteri búginde tekshe metrine 149 teńgeni quraıdy. Al, turǵyndarǵa sý berý tarıfi tekshe metrine 94 teńge. Salystyrmaly túrde alar bolsaq, Astanada bul kórsetkish — 65 teńge bolsa, Almatyda — 55 teńge. Sý burý salasynda Shymkent halyqqa arnalǵan tarıfter boıynsha 15-shi, zańdy tulǵalar úshin 6-shy orynda.
Kommýnaldyq tólemderdi ádiletti etý úshin bılik turǵyn úı kómeginiń avtomattandyrylǵan júıesin engizýdi josparlap otyr. Tóleýge múmkindigi barlar naryqtyq mólsherlememen tólese, halyqtyń áleýmettik osal toptary baǵanyń ósýinen saqtanatyn bolady. Sondaı-aq tıisti mınıstrlikter turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq shyǵyndarynyń ruqsat etilgen shekti deńgeıin — halyqtyń az qamtylǵan toptary úshin otbasy tabysynyń 5 paıyzynan aspaıtyn mólsherin belgileý boıynsha jumys júrgizýde. Bir adamǵa kommýnaldyq qyzmetterdi tutyný normalaryn birizdendirý josparlanǵan.
Jýyrda Shymkent qalasynyń mamandandyrylǵan ekonomıkalyq soty qala ákimdiginiń birqatar sýmen jabdyqtaý jáne sý burý nysandaryn memleket menshigine qaıtarý týraly talap aryzyn qanaǵattandyrdy.
«Sý resýrstary-marketıng» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigine qatysty talaptarǵa mynalar jatady:
* qarajatty maqsatsyz paıdalaný;
* úshinshi tarap jobalaryn qarjylandyrý;
* kórsetilmegen qyzmetter úshin aqy alý;
* jeliniń tozý deńgeıin manıpýlıatsııalaý.
Sot buryn jeke menshikke ótken alty jyljymaıtyn múlikke qatysty aýktsıon hattamalary men satyp alý-satý sharttaryn jaramsyz dep tanydy.
* Aqbaı-Qarasaı sý jınaý nysanynyń aıaqtalmaǵan qurylysy;
* «Badam-Saıram», «Qyzyl-Saı», «Tassaı» enshiles memlekettik kásiporyndary;
* «Trans-Vık» avtokólik sheberhanasy;
* «Ýnıkan-servıs» kásiporny.
Obektiler memleket menshigine qaıtarylýy tıis. Alaıda sheshim áli zańdy kúshine engen joq, al «Sý resýrstary-marketıng» jaýapkershiligi shekteýli seriktestigi sot tujyrymymen kelispeıdi.
Aıta keteıik, budan buryn Shymkent sý arnasy memleket menshigine qaıtarylatyndyǵyn jazǵan bolatynbyz.