Sheteldik BAQ-taǵy Qazaqstan: Baıdenmen kezdesý, BUU sessııasyndaǵy Toqaevtyń úndeýi jáne Kóshpeli qazaqtardyń turmysy
Osy aptada sheteldik BAQ-ta AQSh-ta Ortalyq Azııadaǵy bes memleket prezıdentteri qatysqan S5+1 sammıti, Qasym-Jomart Toqaevtyń Nıý-Iorkte BUU Bas Assambleıasynyń 78-sessııasynda kótergen ózekti máseleleri, Túrki ınvestıtsııalyq qoryn qurý týraly kelisimniń ratıfıkatsııalanýy jaıly maqalalar jarııalandy. Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń sholýynda.
Anadolu Agency: BUU Qaýipsizdik Keńesinde «orta derjavalardyń» jáne barlyq damýshy elderdiń úni kúsheıýi kerek – Qazaqstan Prezıdenti
20 qyrkúıekte túrkııalyq Anadolu Agency basylymy QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Nıý-Iork qalasynda BUU Bas Assambleıasynyń 78-sessııasy aıasynda ótken Jalpy debatta sóılegen sózindegi ózekti máselelerge nazar aýdardy.
Agenttiktiń jazýynsha, Qasym-Jomart Toqaev Halyqaralyq daýlardy sheshýde árqashan dıplomatııa men dıalog basshylyqqa alynýy kerek ekenin, Qaýipsizdik Keńesine jan-jaqty reforma jasamaı, bul qıyndyqtar eńserilmeıtinin málimdedi.
«Keńeste «orta derjavalardyń» jáne barlyq damýshy elderdiń úni kúsheıetinine, anyq estiletinine kámil senemin. Baıqaýymyzsha, Qaýipsizdik Keńesi tyǵyryqtan shyǵa almaıtyn sııaqty. Sondyqtan beıbitshilik pen qaýipsizdikti saqtaýda mańyzdy ról atqara alýy úshin onyń quramynda basqa elder, sonyń ishinde Qazaqstan da bolýy kerek. Bizdiń óńirde Uıymǵa múshe memleketterdiń yqpaldastyǵynyń jandanýy Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńesti qurlyqtaǵy deldaldyq pen bitimgershilikke úles qosýǵa qabiletti tolyqqandy halyqaralyq uıymǵa aınaldyrýda oń yqpal etti. Qazaqstan Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń qazirgi tóraǵasy retinde Ádiletti álem men kelisimdi jaqtaıtyn dúnıejúzilik birlik týraly bastama kóterdi. Biz sizderdi osy ıgi iske qosylýǵa shaqyramyz», - dedi Memleket basshysy.
Voice of America: Baıden BUU aıasynda Ortalyq Azııa elderiniń 5 prezıdentimen kezdesti
19 qyrkúıek kúni Voice of America agenttigi AQSh prezıdenti Djo Baıdenniń Ortalyq Azııanyń bes memleketi prezıdentterimen kezdesýi jaıly maqala jarııalady.
«AQSh prezıdenti Djo Baıden Reseı jáne Qytaımen shektesetin ári teńizge shyǵatyn múmkindigi joq Ortalyq Azııa aımaǵymen baılanysty nyǵaıtýǵa umtylyp, Vashıngtonnyń nazaryn osy óńirge aýdaryp otyr»,-dep jazady basylym.
Baıden osyndaı deńgeıde alǵash ret ótken C5+1 dıplomatııalyq platformasynyń bıylǵy otyrysyna «jyldar boıǵy tyǵyz qarym-qatynasqa negizdelgen tarıhı sát» dep baǵa berdi.
The Hill: «BUU adamzattyń jaqyn aradaǵy ǵana emes, tutas ǵasyrlyq bolashaǵyn aıqyndaýǵa basa mán berýi kerek»
19 qyrkúıekte amerıkalyq The Hill basylymy QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «BUU Bas Assambleıasy adamzattyń jaqyn aradaǵy ǵana emes, tutas ǵasyrlyq bolashaǵyn aıqyndaýǵa basa mán berýi kerek» degen maqalasyn jarııalady.
Materıalda klımattyń ózgerýi, jasandy ıntellekt sııaqty salalar rezonans týdyratyny jazylǵan. Sondaı-aq sońǵy jyldardaǵy tájirıbe kórsetkendeı, qaýip-qaterlerge daıyn emes ekenimizge de toqtalǵan. Oǵan pandemııa aıqyn mysal ekenin atap ótken.
«Biz Birikken Ulttar Uıymynyń Bıologııalyq qaýipsizdik agenttigin qurý qajet dep sanaımyz. Bul qurylym álem qaýymdastyǵynyń aldaǵy ýaqytta paıda bolýy yqtımal pandemııamen tıimdi kúresýine múmkindik beredi. Sonymen birge biz jahandyq sý jáne azyq-túlik qaýipsizdigi máselesin ashyq kóterip kelemiz. Ýran, lıtıı, sırek kezdesetin metaldar jáne basqa da mańyzdy paıdaly qazbalardy ıgerýdiń tıimdi tásilderin izdestirý arqyly bolashaqtyń ekonomıkasyn qalyptastyrý úshin halyqaralyq seriktestermen tize qosyp jumys isteı beremiz», - dep jazady Prezıdent.
Anadolu Agency: AQSh prezıdenti Nıý-Iorkte Ortalyq Azııa elderiniń basshylarymen sammıt ótkizip jatyr
20 qyrkúıekte túrkııalyq Anadolu Agency agenttigi AQSh-ta Ortalyq Azııadaǵy bes eldiń prezıdentteri S5+1 dıalog formaty aıasynda AQSh basshysymen kezdeskeni jóninde materıal jarııalady.
S5+1 kezdesýine Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev, Qyrǵyzstan basshysy Sadyr Japarov, Tájikstan Prezıdenti Emomalı Rahmon, Túrkimenstan Prezıdenti Serdar Berdimuhamedov jáne Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev qatysty. Sammıt BUU Bas Assambleıasynyń 78-sessııasy aıasynda ótti.
«Meniń oıymsha, bul – tarıhı sát. Biz Ortalyq Azııa men Amerıka Qurama Shtattary arasyndaǵy egemendik, táýelsizdik, aýmaqtyq tutastyqty qoldaýǵa negizdelgen kóp jyldyq yntymaqtastyǵymyzdy damytyp jatyrmyz»,-dedi Baıden kezdesý qorytyndysy boıynsha.
Basylymnyń habarlaýynsha, Djo Baıden Amerıka Qurama Shtattary men Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy yntymaqtastyq jańa deńgeıge kóterilgenin atap ótken. Sondaı-aq AQSh basshysy óńirdegi qaýipsizdikti qarjylandyrý, terrorızmmen kúres, ekonomıka, energetıkalyq qaýipsizdik, logıstıka jáne múgedektigi bar jandar quqyǵy sııaqty birqatar salada yqpaldastyqty nyǵaıtýǵa nıetti ekenin málim etti.
Agenttiktiń jazýynsha, osy sammıt Vashıngtonnyń Ortalyq Azııa elderine degen qyzyǵýshylyǵynyń artyp kele jatqanyn kórsetip otyr.
Forbes: Qazaqstan kútpegen jerden Eýro-2024 irikteýinde eýropalyqtardy tańǵaldyrdy
Forbes basylymy 18 qyrkúıekte fýtboldan Qazaqstan quramasy jaıly maqala jarııalap, onyń «Eýro-2024» týrnırine joldama alý múmkindigin saraptap kórdi.
«Qazaqstan óz tarıhynda alǵash ret iri halyqaralyq fýtbol jarysyna joldama alýǵa múmkindigi zor. Buǵan deıin bul eldiń fýtbolshylary Álem kýbogy nemese Eýropa chempıonatyna qatysyp kórgen joq. Kelesi jyly jazda Germanııada Eýropanyń eń myqty ulttyq quramalary Eýro-2024 kýbogy úshin talasady. Sol kezde olardyń jolynda kútpegen qarsylas kezdesýi múmkin»,-dep jazady basylym.
Trend News Agency: Qazaqstan Parlamenti Túrki ınvestıtsııalyq qoryn qurý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalady
20 qyrkúıekte ázerbaıjandyq Trend agenttigi Qazaqstan Parlamenti Túrki ınvestıtsııalyq qoryn qurý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaǵanyn habarlady.
Qordy qurý bastamasyn Ázerbaıjan Túrki memleketteri uıymynyń 2021 jyldyń naýryz aıynda ótken beıresmı sammıtinde usynǵan edi.
«Zań jobasyn palatanyń jalpy otyrysynda tanystyrǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov qazirgi jahandyq geosaıası turaqsyzdyq jaǵdaıynda Qazaqstannyń syrtqy baılanystaryn ártaraptandyrý basty mindetterdiń biri ekenin atap ótti»,-dep jazady basylym.
Onyń aıtýynsha, Túrki memleketteri uıymynyń mindeti – ekonomıkanyń ozyq sektorlaryna ınvestıtsııa tartý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý, jańa tehnologııalardyń paıda bolýyn jáne olardy engizýdi yntalandyrý. Bul baǵyttaǵy negizgi basymdyqtardyń biri Túrki ınvestıtsııalyq qoryn qurý boldy.
Vogue India: Kóshpeli qazaq halqy qalaı ómir súrdi
20 qyrkúıekte úndistandyq Vogue India jýrnalynda kóshpeli qazaq halqynyń turmys salty, salt-dástúri, adamdary jaıly kólemdi materıal jarııalandy.
«Qazaqstan Ortalyq Azııada ornalasqan dúnıe júzindegi teńizge shyǵa almaıtyn eń úlken memleket.
Ertede qazaqtar kóshpeli halyq bolǵan, malmen kún kórip, bir jerden ekinshi jerge kóship-qonyp júrgen. Olar qaıyńnan nemese aǵashtan jasalǵan jáne jylýdy saqtaý úshin kıizben qaptalǵan dóńgelek jyljymaly úılerde – kıiz úılerde turdy. Keńes úkimeti ornaǵan soń olar bir jerge qonystanýǵa májbúr bolyp, birte-birte kóshpeli ómir salty joıyldy. 2014 jyly qyrǵyz jáne qazaq kıiz úılerin jasaýdyń dástúrli tásilderi men daǵdylary ıÝNESKO-nyń materıaldyq emes muralar tizimine endi»,-dep jazady basylym.
Nazerke Súıindik
