Sheteldegi qazaq baspasózi: Irandyq qandastyń tabysy. Qaden Qabenuly Shyńjańnyń bas hatshysy boldy
Irandyq qazaq balasynyń tabysy - TRT
Iranda Gúlıstan ýálaıatynyń Bender Túrikmen qalasynda turatyn qazaq oqýshy Irfan Kórpe ýnıversıtet emtıhanynda el kóleminde úshinshi oryn aldy, dep habarlaıdy Túrkııa radıo televızııa portaly.
Túrkııalyq BAQ-tyń dereginshe, Iranda bıyl 1 mıllıon 366 myń 931 talapker memlekettik ýnıversıtette oqý úshin baq synady. Joǵary synyptyń bir bólimin Bender Túrikmen qalasynda, qalǵanyn Gúrgen qalasynda oqyǵan qazaq oqýshy osy emtıhanda úzdikter qatarynan kórindi. Ol jaqsy nátıje alǵan úshinshi talapker boldy.
Iran qazaqtary qaýymdastyǵy men Qazaqstannyń Gorgan qalasyndaǵy konsýldyǵy Iran kóleminde ýnıversıtet emtıhanynda úlken tabysqa jetip, úshinshi oryn alǵan Irfan Kórpe qurmetine arnaıy rásim uıymdastyryldy. Onyń osy tabysy Irandaǵy jalpy qazaqtar men Bender Túrikmendik jerlesterin qatty qýantqan.
Atalǵan sharada Qazaqstannyń Gorgandaǵy bas konsýly Aıtjan Aıdashev sóz sóılegen.
Aıdashev Gorgan-Aqtaý arasyndaǵy ushaq reısterine aıyryqsha toqtalyp, ushaq reısterimen osyndaı balalarymyz atamekenine jete alatynyn atap ótken.
Aıta keteıik, Iranda turatyn qazaqtar jalpy Bender Túrikmen, Gorgan jáne Kúmmeb Gavýz qalalarynda turady.
Júk kóliginiń júrgizýshisi Sh. Juldyz jumysynyń qıyn tustaryn aıtyp berdi - Kaznews
Mońǵolııalyq Kaznews saıty 4 jylǵa jýyq júk kólikteriniń júrgizýshisi bolyp jumys isteıtin Sh.Juldyz esimdi qandasymyzdan jumysynyń qyr-syry týraly suhbat jarııalady.
Sońǵy ýaqytta áıelderdiń júk kólikterdi júrgizýge qyzyǵýshylyǵy artyp keledi. Osy joly názik jandy qaýymnyń erge bergisiz bundaı qabileti men erik-jigeri áleýmettik jelide kóp talqylanyp, keıbiri oǵan batyldyǵy úshin sáttilik tilegen.
Tilshige bergen suhbatynda mońǵolııalyq qandasymyz bala kezinen kólik júrgizýge áýes bolǵanyn, bul jumysqa ol bala-shaǵasyn asyraý úshin barǵanyn aıtady. Ol alǵash kólikti júrgizýge kelgende qorqynyshy bolǵanyn jasyrmaıdy. Keıinnen táýekelge bel býyp, kómir tıeıtin kólikti de meńgergenin jáne jumysynyń qıyn tustaryn da aıtyp bergen.
Aıta ketý kerek, Sh.Juldyz júk kóligin júrgizetin ózi sııaqty áıelderdi jigerlendirý úshin Tık-Tok áleýmettik jelisinde vıdeo túsiredi eken.
Túrkitildes elderdiń bas prokýrorlarynyń keńesi quryldy - «ÓzA»
Ázerbaıjan astanasynda Túrkitildes memleketter yntymaqtastyq keńesi bas prokýrorlarynyń birinshi otyrysy ótti, dep habarlady «ÓzA» memlekettik aqparat agenttigi.
Ózbekstandyq BAQ-tyń habarlaýynsha, ataýly sharaǵa Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııanyń bas prokýrorlary, Vengrııanyń elshisi, sondaı-aq Túrki keńesi bas hatshysynyń orynbasary Mırvohıd Azımov jáne Halyqaralyq prokýrorlar qaýymdastyǵynyń prezıdenti Cheol-Kıý Hvan qatysqan. Kezdesý barysynda quqyqtyq saladaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýdiń mańyzdylyǵy, múshe memleketterdiń vedomstvolary arasyndaǵy koordınatsııa men tikeleı baılanystardy nyǵaıtý transshekaralyq qaýip-qaterlerge, onyń ishinde ekstremızm men esirtkiniń zańsyz aınalymyna qarsy turýda mańyzdy ról atqaratyny aıtylǵan.
«Osyndaı tyǵyz baılanys arqyly quqyqtyq kómek kórsetý, prokýrorlar qyzmetiniń tıimdiligin arttyrý, tájirıbe almasý maqsatynda «Túrkitildes elderdiń Bas prokýrorlary keńesin qurý týraly erejege» qol qoıylǵany aıtyldy», dep túıindeıdi «ÓzA».
Qaden Kábenuly Shyńjań ólkesi partkomynyń bas hatshysy boldy - CNR
Qazannyń 27-si kúni tańerteń ShUAÓ partııa komıtetiniń bas keńsesi májilis ótkizdi. Atalǵan jıyndy avtonomııalyq ólke partııa komıtetiniń turaqty komıtetiniń múshesi, bas hatshy Qaden Kábenuly basqaryp, júrgizdi. Joǵarydaǵy málimetter Qaden Kábenulynyń Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi partııa komıtetiniń bas hatshysy qyzmetine taǵaıyndalǵanyn kórsetedi, dep habarlaıdy Qytaıdyń CNR basylymy.
Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen deregine súıensek, Qaden Kábenuly 1969 jyly týǵan, ulty qazaq. 1992 jyly Dalıan tehnologııalyq ýnıversıtetin bitirgennen keıin Shyńjań hımııalyq jobalaý jáne ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda jáne Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi ınvestıtsııalyq kompanııasynda jumys istegen.
Qaden Kábenuly 2012 jyly Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi ekonomıkalyq jáne aqparat komıssııasy dırektorynyń orynbasary, 2016 jyly Shyńjań ólkesi Qorshaǵan ortany qorǵaý basqarmasynyń partııalyq tobynyń hatshysynyń orynbasary jáne dırektory qyzmetterin atqardy.
Q. Kábenuly 2017 jyldyń naýryz aıynda Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi, Altaı aımaǵy partııa komıteti hatshysynyń orynbasary jáne aımaqtyń ákimi bolǵan. 2021 jyldyń maýsym aıynda Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi Іle qazaq avtonomııalyq oblysy partııa komıteti hatshysynyń orynbasary jáne oblys gýbernatorynyń mindetin atqarýshy bolyp qyzmet etken. Odan keıin osy qyzmetke, ıaǵnı Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesi partııa komıtetiniń turaqty komıtetiniń múshesi jáne bas hatshysy bolyp taǵaıyndaldy.
Aıta keteıik, Qadendi qazaqtar arasynan shyqqan «Qyzyl ekinshi býyn» dep ataýǵa bolady. Olaı atalýynyń sebebi - Qytaıda joǵary bılikke shyqqan tulǵanyń ákesi ıá sheshesi atalǵan eldiń ákimshilik, partııalyq júıesinde joǵary laýazymdy qyzmet atqarǵan nemese bıznes salasynda úlken jetistikke jetken bolýy kerek. Onyń ákesi Káben aqsaqal ShUAR Partııa komıteti Uıymdastyrý bólimi basshysynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan.
Ankarada birneshe kitaptyń tusaýy kesildi - TRT
Túrkııanyń bas qalasynda XVI Ankara halyqaralyq kitap jármeńkesi aıaqtaldy.
XVI Ankara kitap jármeńkesinde «qonaq el» bıyl Qazaqstan boldy. Qazaqstan elshiligi jármeńke sheńberinde birneshe kitaptyń tusaýkeser rásimi men kitap avtorlarymen kezdesý ótkizdi.
27 qazan kúni professor, doktor Kúrshad Zorlýnyń «Uly Dalanyń jańǵyrýy: Nursultan Nazarbaev» atty túrik tilinde jaryq kórgen kitaby tanystyryldy, dep habarlaıdy Túrkııa radıo televızııa portaly.
Atalǵan kezdesýge Qazaqstannyń Túrkııadaǵy elshisi Abzal Saparbekuly da qatysqan.
30 qazanda Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshiligi jáne Eýrazııa jazýshylar odaǵy birlese daıyndaǵan eki kitaptyń tusaýkeseri bolyp ótti.
«Jyraýlardyń sózimen Abaı» óleńder jınaǵynyń tusaýkeser rásimine kitaptyń avtorlary Orhan Sóılemez, Góksel Óztúrik, Sabına Saıd jáne zııaly qaýym ókilderi, stýdentter men BAQ ókilderi qatysty.
Atalǵan kitaptyń avtory professor, doktor Orhan Sóılemez Abaıdy jastarǵa tanystyrý, ony túrik oqyrmandaryna keńinen jetkizýdiń mańyzdylyǵyna toqtaldy. Abaı shyǵarmalarynyń búkil túrki jurtyna mura ekendigin atap ótken avtor bul shyǵarmada túrki álemindegi aqyndardyń Abaı týraly óleńderi jınaqtalǵanyna toqtaldy. Onyń aıtýynsha, bul shyǵarma Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna jáne Abaıdyń 175 jyldyǵyna arnaıy ázirlengen.
Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshiligi jáne Eýrazııa jazýshylar odaǵy daıyndaǵan ekinshi kitap Ábish Kekilbaev shyǵarmalarynyń túrikshe jınaǵy boldy. Atalǵan jınaqty professor, doktor Orhan Sóılemez, Dok. ıAkýp Ómeroglý, Saltanat Uzaqbaıqyzy Gúzel jáne Samet Iyldyz daıyndaǵan.
Qazaqstannyń halyq jazýshysy, qazaq ádebıetiniń klassıgi, kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaev týraly sóz sóılegen Saltanat Uzaqbaıqyzy Gúzel «Ábish Kekilbaev - XX ǵasyrdaǵy qazaq qaýymynyń, túrki áleminiń zańǵar jazýshysy. Qazirgi qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili», degen.
Jıyn sońynda qonaqtarǵa kitap tartý etildi. Kitap avtorlaryna Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekuly atynan alǵys hattar tabystaldy.
«Beıbitshilik pen túsinistik jolyndaǵy dinaralyq dıalog» atty dóńgelek ústel otyrysy ótti - Parstoday
Irandyq Parstoday aqparattyq agenttigi dereginshe, 2021 jylǵy 2 qarasha kúni Tegeranda «Beıbitshilik pen túsinistik jolyndaǵy dinaralyq dıalog» atty dóńgelek ústel otyrysy onlaın formatta ótken.
Bul is-shara Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵynyń qoldaýymen, Qazaqstannyń Irandaǵy elshiliginiń uıymdastyrýymen, IIR Mádenıet jáne ıslam baılanystary uıymy jáne Irannyń Qazaqstandaǵy elshiliginiń belsendi qatysýymen ótkizildi, dep habarlaıdy Parstoday.
Dóńgelek ústelge QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri S.Egizbaev, IIR Mádenıet jáne ıslam baılanystary uıymy Dinaralyq jáne mádenıetaralyq dıalog ortalyǵynyń tóraǵasy Ǵ.Súleımanı, Qazaqstannyń Irandaǵy Elshisi A.Orazbaı, Irannyń Qazaqstandaǵy elshisi M.Saber, Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń naıb mýftıi E.Ońǵarov qatysyp sóz sóılegen. Sonymen qatar, Qum qalasyndaǵy Halyqaralyq dinderdi zertteý uıymy basshysynyń orynbasary H.Ábdıpýr, «Rýhanı jańǵyrý» qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KEAQ jetekshisi Q.Maıgeldınov, Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵynyń Dinı ahýaldy taldaý jáne dintaný saraptamasy ınstıtýtynyń basshysy E.Baıbol, eki eldiń ózge de sarapshylary qatysyp, óz oılaryn ortaǵa salǵan.
Sondaı-aq, osy is-sharaǵa IRNA, Tehran times, Iran news, Iran daily, Asia, Iran jáne basqa da BAQ ókilderi qatysyp otyrdy, dep jazady ırandyq BAQ.
«Tegeranda «Beıbitshilik pen túsinistik jolyndaǵy dinaralyq dıalog» atty onlaın formatta ótken «dóńgelek ústelge» Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń naıb mýftıi Ershat Ońǵarov ta qatysqan. E.Ońǵarov konfessııaaralyq dıalogtyń dinı aspektilerine, búginde Qazaqstan jahandyq konfessııaaralyq únqatysý ortalyǵy bolyp sanalatynyna toqtaldy», dep jazady Parstoday aqparat agenttigi.
CIIE Qazaqstanǵa Qytaı naryǵyna shyǵýǵa tamasha múmkindik beredi - «Halyq Gazeti»
Qytaıdyń qazaq tilinde shyǵatyn «Halyq Gazeti» portalynda osy aptada Qazaqstanǵa qatysty birneshe aqparat jaryq kórdi. Atap aıtar bolsaq, «Qytaıdyń kórnekti fılmderi Qazaqstanda jaqsy baǵalandy», «China International Import Expo Qazaqstanǵa Qytaı naryǵyna shyǵýǵa tamasha múmkindik beredi» jáne «Pandemııa: QR Prezıdenti Qytaımen shekaradaǵy ýaqytsha shekteýler tezirek aıaqtalatynyna senim bildirdi», degen taqyryptarmen úsh aqparat jarııalandy.
Aıta keteıik, «Qytaıdyń kórnekti fılmderi Qazaqstanda jaqsy baǵalandy» degen aqparatta Qytaıdyń Qazaqstandaǵy elshiligi men «Almaty» telearnasy birlesip uıymdastyrǵan ekinshi Qazaqstandaǵy Qytaı kınosy aılyǵy sátti aıaqtalǵany jazylǵan. Ol joba boıynsha, Qazaqstanda Qytaıdyń jeti fılmi kórermenmen júzdesken. «Bir beldeý, bir jol» birlesken jobasy aıasynda Qytaı men Qazaqstannyń kıno jáne televıdenıe yntymaqtastyǵy men mádenı almasýlary jańa deńgeıge kóterilip otyrǵany da tilge tıek etiledi.
«Halyq Gazeti»-niń keltirgen derekterine súıensek, Qazaqstandaǵy Qytaı kınosy aılyǵynda «ıÝnnan qurt alqaby» jáne «Jyly qushaq» sııaqty 7 tamasha fılm tanystyrylǵan.
«...Qazaqstan men Qytaı «Bir beldeý, bir jol» bastamasy aıasynda kıno jáne televıdenıe, mádenıet salalaryndaǵy yntymaqtastyqty tereńdetý arqyly eki tarapty kópirler ornyqtyrýda. Bul eki el arasyndaǵy ózara túsinistikke, halyqtar júreginiń toǵysýyna septigin tıgizbek», dep túıindeıdi bul aqparatyn «Halyq Gazeti».
Sondaı-aq, «CIIE (China International Import Expo) Qazaqstanǵa Qytaı naryǵyna shyǵýǵa tamasha múmkindik beredi» degen aqparatta Qazaqstannyń saýda saıasatyn damytý ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Nuraly Bókeıhanov Nur-Sultanda Sınhýa aqparat agenttiginiń tilshilerine eksklıýzıvti suhbat bergeni aıtylady. Nuraly Bókeıhanov Qazaqstannyń saýda saıasatyn damytý ortalyǵy Qazaqstannyń Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligine qarasty tolyq aktsıonerlik qoǵam bolyp tabylatynyn jáne qazaqstandyq kásiporyndardyń aǵymdaǵy CIIE-ge qatysýyn uıymdastyrýǵa jaýapty ekenin jetkizgen. Bul uıym qazaqstandyq óndirýshilerge syrtqy naryqqa shyǵýǵa, ónim sertıfıkattaryn alýǵa jáne logıstıkalyq baǵyttardy qurýǵa kómektesetinin jazady qytaılyq BAQ.
«...N.Bókeıhanovtyń aıtýynsha, CIIE Qazaqstan úshin asa ońtaıly, jyl saıyn kórmege 20-30 qazaqstandyq kompanııa qatysady. Kórme ótkizilgennen beri qazaqstandyq óndirýshiler qytaılyq áriptesterimen 500 mıllıon AQSh dollaryna jýyq kelisimshart pen eksporttyq kelisimderge qol qoıdy. Bıylǵy jyly kórmege Qazaqstannan 27 kompanııa qatysyp, olar negizinen et, un, sýsyndar, maı jáne sút ónimderi sııaqty azyq-túlik jáne aýylsharýashylyq ónimderin kórsetedi», deıdi kaz.people.cn.
Al, apta sońyna qaraı jarııalanǵan «Pandemııa: QR Prezıdenti Qytaımen shekaradaǵy ýaqytsha shekteýler tezirek aıaqtalatynyna senim bildirdi», degen aqparatty qytaılyq basylym qazaqstandyq BAQ - QazAqparat agenttigine silteme jasap habarlaǵan eken. 
