«Sháýeshek — Almaty» baǵytynda halyqaralyq avtobýs qatynaı bastady — sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Ózbekstan men Qazaqstan 2030 jylǵa deıin ózara taýar aınalymyn 10 mlrd dollarǵa jetkizbek — ÓzA
Ózbekstan Respýblıkasynyń Investıtsııalar, ónerkásip jáne saýda mınıstri Lazız Qýdratov pen Qazaqstan Respýblıkasynyń Saýda jáne ıntegratsııa mınıstri Arman Shaqqalıev kezdesý ótkizdi, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Habarlamada aıtylǵandaı, kelissózder barysynda taraptar eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń ózekti máselelerin talqylady. Atap aıtqanda, 7 mlrd AQSh dollaryn quraıtyn «Jol kartasy» aıasyndaǵy jobalardy iske asyrý, qurylyp jatqan «Ortalyq Azııa» halyqaralyq ónerkásiptik kooperatsııa ortalyǵynyń quqyqtyq negizin qalyptastyrý jáne «UZKAZTRADE» birlesken kásipornynyń qyzmetin keńeıtý jaıy qarastyryldy.
— Kezdesý qorytyndysy boıynsha taraptar 2030 jylǵa deıin ózara taýar aınalymyn 10 mlrd AQSh dollaryna deıin ulǵaıtý baǵdarlamasyna qol qoıdy. Sondaı-aq, 2025 jyly Qazaqstan óńirleriniń Ózbekstanǵa jáne Ózbekstan óńirleriniń Qazaqstanǵa saparlarynyń kestesi bekitildi. Bul qujat eki el arasyndaǵy óńiraralyq yntymaqtastyqty jandandyrýǵa, sondaı-aq birlesken ınvestıtsııalyq jobalardy júzege asyrýǵa múmkindik bermek, — delingen Qazaqstan elshiligi habarlamasynda, dep jazady ózbekstandyq BAQ.
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA„-da „Ferǵana qalasynda úlken nan daıyndaldy“ degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Atalǵan aqparat kóziniń dereginshe, Ferǵana qalasynda erekshe úlken nan daıyndaldy. Bul iske qalanyń nan ortalyǵynyń jetekshisi Ýtkırjan Mamajanov pen onyń bes shákirti atsalysty. Nandy pisirý úshin 16 keli un, 3 keli maı jáne 3 lıtr sý paıdalanyldy.
Nannyń sapaly ári ádemi bolýy úshin qamyrǵa jańǵaq, meıiz jáne sedana qosylypty. Qamyrdy tarazyǵa qoıǵan kezde onyń salmaǵy 23 keliden astam bolǵan.
Alyp nandy peshke jabý úshin arnaıy qural jasaldy, al pesh te osy maqsatqa saı etip ázirlengen eken.
— Nanshy Ýtkırjan keleside 50 keli tartatyn nan daıyndaýdy josparlap otyr. Ol úshin arnaıy pesh saldyrmaq. Nan pisken soń ony tarazyǵa qoıǵanda, 21 jarym kelini kórsetti. Osylaısha, eldegi rekord jańartyldy, — dep jazady «ÓzA».
«Sháýeshek — Almaty» baǵytynda halyqaralyq avtobýs qatynaı bastady — Harajorga
Halyqaralyq tasymal baǵyty 15 naýryz kúni ashyldy.
Sol kúni tústen keıin saǵat 16:00–de, avtovokzalda kóptegen adamdar jınalǵan. Tuńǵysh ret Almatyǵa qatynaıtyn kezekshi avtobýs daıyn turdy. Jolaýshylardyń barlyǵy kóńildi júrdi. Sebebi olar úshin aıtqanda, bul bir jolǵy qarapaıym sapar emes, qaıta shekara attaǵan týrıstik sapar sanalady, dep jazady qytaılyq Harajorga basylymy.
Bul halyqaralyq jolaýshy tasymal baǵytyn Shyńjań «Shınta» tasymal toby iske asyrýda.
Shynjań «Shınta» tasymal toby JShS-nyń orynbasar dırektorynyń aıtýynsha, halyqaralyq jolaýshy tasymal baǵytynyń jalpy uzyndyǵy shamamen 900 shaqyrym. Barǵan jolǵa shamamen 13 saǵat ýaqyt ketedi. Alǵashqy mezgilde aptasyna eki ret qatynaıdy, jolaýshy mólsherine qaraı kezek sanyn birtindep arttyrý josparlanýda. Bılet baǵasy tıimdi, adam basyna 330 ıýan bolyp, jolaýshylardyń joldaǵy aýyrtpalyǵyn onan ary jeńildetken.
Úrimji Dıvopý halyqaralyq áýejaıynyń ataýy ózgertildi — Halyq gazeti
Jaqynda Qytaıdyń Azamattyq avıatsııa ákimshiliginiń resmı saıtynda azamattyq áýejaı ataýy ózgerdi, bul Úrimji Dıvopý halyqaralyq áýejaıy Úrimji Tıanshan halyqaralyq áýejaıy bolyp ózgergenin bildiredi, dep habarlaıdy Halyq gazeti.
Atalǵan BAQ-tyń deregine súıensek, Úrimji Tıanshan halyqaralyq áýejaıy arqyly 2024 jyly 27,7657 mıllıon jolaýshy tasymaldanǵan. Halyqaralyq jolaýshy marshrýttary 20-dan astam qalaǵa qatynaıdy.
— Tıanshan taýlary shyǵystan batysqa qaraı tórt eldi — Qytaı, Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Ózbekstandy qamtyp jatyr. Taýdyń jalpy uzyndyǵy shamamen 2500 shaqyrymǵa jýyq. Shyńjań Tıanshan taýy Qytaıdyń Shyǵys Tıanshan taýyn meńzeıdi, onyń uzyndyǵy Shamamen 1760 shaqyrymdy quraıdy. Bul Tıanshan taýy jalpy uzyndyǵynyń úshten ekisinen astamyn ıelep, búkil Shyńjańdy kesip ótedi, — dep jazady qytaılyq basylym.
Naýryz merekesine «Azadı» munarasynda Irannyń jaqyn jáne alys kórshileriniń týy beınelendi — ParsToday
«Jahandyq Naýryz merekesiniń» ashylýy; «Azadı» munarasynda Irannyń jaqyn jáne alys kórshileriniń týy beınelendi.
«Jahandyq Naýryz merekesiniń» ashylý saltanaty Tehrannyń «Azadı» alańynda IIR Mádenıet jáne ıslamdyq baǵdar mınıstri Seıed Abbas Salehı, Syrtqy ister mınıstri Seıed Abbas Araqchı, Mádenı mura, týrızm jáne qolóner mınıstri Seıed Reza Salehı Amırı jáne ártúrli elderdiń elshileri, mádenıet jáne óner qaıratkerleri men halyqtyń ártúrli toptarynyń qatysýymen ótti, dep jazdy ParsToday aqparat agettigi.
ParsToday osy reportajynda Tehranda ótken «Jahandyq Naýryz merekesiniń» ashylýynan sýretterdi usynǵan.
—Naýryz, kún jylynýynyń birinshi kúni, farvardın aıynyń 1 kúnine sáıkes keledi, parsylardyń Jańa jylynyń bastalýyn toılaý jáne ejelgi Irannan qalǵan eń kóne merekelerdiń biri, —dep jazady ırandyq BAQ.
Iran Syrtqy ister mınıstri Naýryz merekesinde sóz sóıledi.
ParsToday agenttiginiń málimetinshe, ırandyqtarda Naýryzdy tabıǵattyń qaıta tirilýiniń bastaýy, keıde baqtar men saıabaqtardyń ósip, týýy dep sanaıdy.
Sondaı-aq Hıjrı kúntizbesin qoldanatyn Iranda Naýryz Jańa jyldyń basyn bildiredi eken.
Dúnıejúzilik Naýryz merekesinde «Azadı» munarasynda Irannyń jaqyn jáne alys kórshileriniń týy beınelendi. Atap aıtqanda, Úndistan, Túrkııa, Qyrǵyzstannyń týy álemdik Naýryz merekesinde kórsetildi. Sonymen qatar Túrkimenstannyń týy, Ózbekstannyń týy, Grýzııanyń týy jáne Ázerbaıjan týy men Iran týynda baıqaýǵa bolady. Biraq Qazaqstannyń týy kórsetilgeni týraly aqparat berilmegen.
3 500 jyldan astam tarıhy bar patshalyq qabir tabyldy — TRT
Arheologter Mysyrdyń Ekinshi aralyq kezeńine jatatyn patshalyq qabir men Rım dáýirine tıesili qysh sheberhanasyn anyqtady.
Mysyrdyń Týrızm jáne kóne jádigerler mınıstrligi Pensılvanııa ýnıversıtetiniń mysyrlyq-amerıkalyq birlesken arheologııalyq toby eldiń ońtústigindegi Abıdos qalasynda ornalasqan Djebel Anýbıs nekropolinen Ekinshi aralyq kezeńge jatatyn patshalyq qabirdi tapqanyn habarlady.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Mınıstrliktiń málimdemesine sáıkes Mysyrdyń Joǵarǵy kóne jádigerler keńesine qarasty basqa arheologııalyq top Sohag provıntsııasyna qarasty Banavıt aýylynan Rım dáýirine tıesili qysh sheberhanasyn anyqtady.
«TRT»-nyń dereginshe, «Abıdos qalasyndaǵy patshalyq qabirdiń tabylýy Djebel Anýbıs nekropolindegi patsha jerleýleriniń damý tarıhyna qatysty jańa ǵylymı dálelder usynady» delingen habarlamada.
Atalǵan qabirler b. z. d. 1700-1600 jyldarǵa tıesili ekeni kórsetilgen.