Shańyraq kúni: Uıadan ulttyq qundylyqqa deıin
ASTANA. KAZINFORM – Naýryz merekesin toılaýdyń jańa tujyrymdamasyna saı ataýly ár kún ulttyq bolmysty dáripteýge, búgingi qundylyqtardy qalyptastyrýǵa septesip keledi. Ásirese, «Shańyraq kúni» aıasynda nasıhattalatyn kózqaras halyqtyń keleshek ustanymyn jańa baǵytqa burady. Kazinform tilshisi eldegi otbasy ınstıtýtynyń jaı-kúıin, onyń zaman talabymen sabaqtastyǵyn saraptap kórdi.
Mán men mańyz
Qazaq uǵymynda «shańyraq» sóziniń sımvoldyq máni bar. Ata-babalar aınaladaǵy ár zattan pálsapalyq oı izdep, ómir saltymen baılanystyrýǵa kúsh saldy. Shańyraqty da kıeli deńgeıge kóterýi tegin emes. Sebebi qasıetti sóz kóshpendilerdiń turmys-tirshiligi, tanym-túsiniginen týǵan: kıiz úıdiń shańyraǵy irgeni nyǵaıtyp, úı ishine sáýle túsiredi. Oǵan qosa táýelsiz ári derbestiktiń úlgisi retinde qabyldanyp, jeke shyqqan nekeli jastardy «shańyraq kóterdi» dep dáriptedi. Bul eseppen alsaq, shańyraq kók aspan kúmbezi, menshik belgisi, qaýipsizdik kepili ári urpaqtar sabaqtastyǵy retinde qabyldanǵanyn kóremiz. Demek, «Shańyraq kúni» – jekelegen otbasynyń ǵana emes, tutas ultty biriktirý belgisi.
Qazir de maǵyna alasarǵan joq. Qoǵam januıa bolmysy men egemendikti shańyraqtan izdeıdi. Memleket sapaly ult qalyptastyrý jolynda tatýlyq, tileýlestik sekildi qasıetterdi otbasy ınstıtýty arqyly sińirýge tyrysyp jatyr. Naýryznama onkúndiginde osy kózqaras qalys emes. «Shańyraq kúninde» týystyq qatynasty nyǵaıtýǵa arnalǵan sharalar uıymtastyrylyp, otbasy qundylyǵy basa aıtylýda.
Ýyz tárbıe tarmaǵy
2021 jylǵy Ulttyq halyq sanaǵyndaǵy derekke sensek, eldegi otbasy sany 5,5 mıllıonǵa jetti. Keıingi 10 jyldaǵy ósim 1,1 mıllıondy quraǵan. Ajyrasý deńgeıi 5 jylda 48,6% azaıdy. Aqpar jastar arasynda otbasylyq qarym-qatynastyń mańyzy edáýir artqanyn kórsetse kerek.
Endigi másele «úı ishindegi turaqtylyqty qalaı saqtaımyz?», «ulttyq tárbıeni ilgeriletýdiń joly qaısy?» degen saýaldardan týyndamaq. Bul oraıda áleýmettanýshylar aldymen er men áıeldiń róli men tárbıe quralyna basa nazar aýdarýdy usynady. Sebebi otbasy ınstıtýtynyń tiregi erli-zaıyptylardyń qarym-qatynastaǵy kózqarasynan, olardyń balalarǵa bergen tárbıesinen týyndaıdy dep otyr.
Áleýmettanýshy Altynshash Mataevanyń aıtýynsha, otbasy ınstıtýty ashyqtyq prıntsıpin alǵa ustaǵan jón. Ata-ana dástúr men zamanaýı otbasy qundylyǵyn bala boıyna sińirýi kerek. Jas urpaqtyń ne qalaıtynyn bilýmen shektelmeı, aldaǵy ómir synaǵyna daıyndaý ózekti. Tipti jasóspirimge shańyraq kóterýdiń jaýapkershiligin erte úıretý de mańyzdy.
– Qoǵamda úılenýge úıretpeıdi. Jalpy, jar tańdaý máselesine nemquraıly qaraıdy. Keıbir er azamatarymyz qyzben tanysqanda onyń jyltyr beınesi men dúnıesine qarap úılenýge bekinedi. Sondyqtan jasóspirim shaqta úılenýge qatysty suraqtar qoıyp, ata-anamen ashyq áńgime bolýy shart. Buǵan bilim berý uıymdary qoldaý bildirse, artyq emes. Taqyrypqa qatysty júıeli bilim qalyptastyrýǵa bolady dep sanaımyn. Er bala qandaı bolýy qajet, qyz bala qandaı bolýǵa tıis ekenin úıretý oryndy, – dedi ol.
Sarapshynyń sózinshe, otbasy ınstıtýtyn birjaqty basymdyqpen damytý nátıje bermeıdi. Bastysy, dástúrli tárbıeni negizge alyp, ǵalamdyq tárbıe úrdisin qalys qaldyrmaýdy usynyp otyr. Sonyń ishinde ulttyq salt-dástúrge jaqyndaý, genderlik saıasatty teń ustaý, otbasy músheleriniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý kerek. Sonda ǵana ortaq tárbıe úlgisi qalyptaspaq.
Aıta keteıik, Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, 2020-2024 jyldar aralyǵynda 500 myńnan astam adam nekege turǵan. Eń úlken ósim 2021 jyly baıqalypty – 140 myń jup qosylǵan. Ótken jyly saladaǵy kórsetkish 123,6 myńǵa jetti.
Áke rólin qalaı kóteremiz?
Keıingi ýaqyttaǵy áleýmettik bastamalarda dástúrli tanymǵa basymdyq berilgenin baıqaýǵa bolady. Memlekettik, ÚEU-da ulttyq tárbıege arnalǵan jobalardyń qatary artyp keledi. Jýrnalıst ári «Ujan» jobasynyń jetekshisi Nazerke Shakerbaevanyń pikirinshe, mundaı úrdis qoǵamdaǵy otbasy rólin nasıhattaýǵa septesedi.
– Otbasy ınstıtýtyn saqtaýdyń birneshe tetigi bar. Birinshi, otbasy músheleriniń ózara súıispenshiligin, mahabbatyn saqtaý qajet. Ol úshin jubaılardyń bir-birine kóńil bólýi, áke men ana ornynyń nyǵaıýy mańyzdy ekeni sózsiz. Bul emotsıonaldy baılanysty nyǵaıtyp, keleshekte myzǵymas otbasylyq qundylyqtyń ornyǵýyna yqpal etedi.
Otbasy qundylyǵyn jandandyrýdyń kelesi qadamy – qurmet. Otbasyndaǵy árbir adamnyń jeke tulǵa ekenin, ustanym men kózqarasy baryn, qabyldaǵan sheshimmen kelisý keregin túsiný qajet. Mundaı qatynas ashyq dıalog ákeledi. Osy qos qaǵıdany alystan izdemeı, ulttyq bolmys arqyly boıǵa jısaq, otbasy da, ult ta biregeıligin joǵaltpas edi, – dedi ol.
Nazerke Shakerbaeva otbasyndaǵy ákeniń rólin damytýdy basty mindet sanaıdy. Sebebi ana úıdegi tárbıe bastaýy retinde qabyldansa, áke otbasynyń bolashaq baǵdaryn aıqyndaýshy retinde qundy. Keıingi ýaqytta údeı túsken ákeler forýmy, analar keńesi sekildi jıynnyń keń taraýyna da osy negiz bolýda.
– Áke men ananyń otbasyndaǵy mańyzyn dáripteýdi tek naýqandyq sharamen shekteýge bolmaıdy. Áleýmettik máselelerge beıjaı qaramaıtyn árbir belsendi azamat atsalysýy kemdik etpeıdi. Mysaly, jaqynda otbasy qundylyǵyn arttyrýǵa baǵyttalǵan «Ujdan» jobasyn qolǵa aldyq. Túrli saladaǵy suhbattasý barysynda zamanaýı otbasy qandaı bolýy qajeti, ulttyq dástúrdiń mańyzy, urpaq tárbıesindegi áke men ana taǵylymy sekildi taqyryptarda tyń oılar aıtyldy. Baıqaǵanymyz, qazaqy otbasynyń jańa modeli qalyptasyp keledi. Qýanarlyǵy, munda ulttyq qundylyq basym, jastardyń salt-sanaǵa qyzyǵýshylyǵy joǵary, – deıdi Nazerke Shakerbaeva.
Ana kapıtaly kerek
Áleýmettanýshy Aısulý Moldabekova otbasy qundylyǵynyń ekonomıkalyq aspektisin elemeýge qarsy. Sebebi otbasy ınstıtýtyn jetildirýge otbasyndaǵy turmystyq ahýal tikeleı áser etpek. Sondaı-aq qoǵam áke rólinen bólek, ananyń mańyzyn ári onyń áleýmettik jaǵdaıyn nazarǵa alýy kerek degen tujyrymda.
– Meniń oıymsha, dál Qazaqstan jaǵdaıynda ana kapıtaly, memlekettik kómekti júıeleý qajet. Sebebi otbasylardyń, ásirese jas otbasylardyń turmystyq-áleýmettik máselesin sheshý kezek kúttirmeı tur. Ol úshin balanyń dúnıege kelýine baılanysty otbasynyń baspanaly bolý tetigin qarastyrý jón bolar edi. Múmkindiginshe kez kelgen otbasynda bala sanyna qaraı memleketten alynatyn turǵyn úı ıpotekasynyń paıyzyn azaıtýdy usynar edim. Óıtkeni otbasy qundylyǵyn qarjydan derbes qarastyra almaımyz, – dedi ol.
Naýryznama aıasynda otbasynyń altyn tuǵyryn aıshyqtaý mejesi tur. Sarapshylar meńzegen mańyz – dástúrli tárbıe jolymen qatar búgingi qazaq otbasynyń qalaýyn tabý. Olaı bolsa, rýhanı qalypqa qaıta oralý, otbasynyń mańyzyn dáripteý, turmys ahýalyn jaqsartý keleshek sheshim men nátıjege yqpal etpek.
Eske salsaq, byltyrdan beri Naýryz merekesi elimizde «Naýryznama» deıtin ataýmen on kún qatarynan toılana bastady.