Shalǵaıda jatqan aýyldarǵa mýzeıdiń keregi bar ma
PETROPAVL. KAZINFORM — Soltústik Qazaqstan oblysynda jergilikti mańyzdaǵy tarıh jáne mádenıet eskertkishteri tizimine engen 12 mýzeı bar. Sonyń tórteýi — elimizdiń belgili aqyn-jazýshylaryna arnalǵan memorıaldy murajaılar.
Qazaq ádebıetiniń klassıgi Sábıt Muqanovtyń, qazaqtyń halyq jazýshysy Ǵabıt Músirepovtyń, aqıyq aqyn Maǵjan Jumabaevtyń jáne jazýshy-jýrnalıst Ivan Shýhovtyń mýzeıleri qoǵam qaıratkerleri týyp-ósken aýyldarda jumys istep tur. Alaıda olardyń bolashaǵy bulyńǵyr.
Shalǵaıdaǵy mýzeıge baratyn adam az
Jangeldi Tájın — birqatar belgili aqyn-jazýshylardyń, tarıhı tulǵalardyń kindik qany tamǵan, topyraǵy qasıetti Jambyl aýdanynyń týmasy.
Petropavldaǵy ardagerler keńesin basqaratyn zeınetker týǵan jerge jıi barýǵa tyrysady. Al osydan birer jyl buryn bir top zamandasyn Gazelge otyrǵyzyp alyp, óńirdiń kórikti jerlerin, sonyń ishinde shalǵaıda jatqan, adam aıaǵy jete bermeıtin mýzeılerin de aralatty.
— Aqsaqaldardy jınap, týrıstik marshrýt quryp bardyq. Arasynda Ǵabıt-Sábıtti kózi kórgen, talaı dámdes bolǵan Qaraqat Shalabaev, Amandyq Jantemirov aǵalarymyz da bar. Presnov eldi mekenindegi Ivan Shýhov mýzeıinen bastadyq, bizdiń keletinimizdi estip, arnaıy daıyndalǵan eken, án-bıletip qarsy aldy. Sábıt aýyly da odan qalmaı, qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn pisirip, keń dastarhan jaıdy. Mýzeıdi aralaǵannan keıin, mektepte jınalyp, esteliktermen bólisip, keremet kezdesý boldy. Ǵabıt mýzeıine de soqtyq. Aıtpaǵym, osylaısha ádeıilep barmasań jol túse bermeıdi. Óıtkeni alys, joldary nashar, al qysta qar alyp qalǵandyqtan barý múmkin emes, — deıdi Jangeldi Ýaqpanuly.
SQO ákimdiginiń mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasynyń málimetinshe, byltyr Sábıt Muqanov mýzeı-úıine nebary 385 adam kelgen.
Ǵ.Músirepov mýzeıin 626 adam tamashalaǵan eken. Al aýdan ortalyǵy Presnovka eldi mekeninde oryn tepken I.Shýhov mýzeıinde 1,5 myń adam bolǵan.
Aýyldar quryp jatyr
Bıyl 125 jyldyq mereıtoıy atalyp ótetin Sábıt Muqanovtyń atyndaǵy aýylda nebary bes úı, 10 turǵyn ǵana qalǵan. Sońǵy 25 jyldyń ishinde adam sany jıyrma ese qysqaryp ketken.
Aýylda qalǵan sanaýly turǵynnyń pikirinshe, onyń bir sebebi — eldi mekenniń oblys ortalyǵynan shalǵaı jatýy. Petropavlǵa jetý úshin 188 shaqyrymdy 3 saǵat júrip ótý qajet.
Aýyldyń mal sharýashylyǵymen aınalysýǵa qolaıly ornalasýy da, qunarly jer men ásem tabıǵaty da, Sábıttiń aýyly degen ataǵy da halyqty ustap qala almady.
— Mýzeıden bólek mektebimiz bar edi, ol da jabylyp qaldy. Endi biz de qozǵalamyz. Sábıt atamyzdyń aýyly quryp bara jatqany ókinishti, — deıdi aýyl turǵyny Elýbaı Mýsın.
Ǵabıt Músirepov mýzeı-úıi ornalasqan Jańajol aýylyndaǵy jaǵdaı Sábıt aýylymen salystyrǵanda anaǵurlym jaqsy.
Maıbalyq aýyldyq okrýgi ákimdiginiń málimetinshe, qazir munda 78 úı bar, 283 adam tútin tútetip jatyr. Desek te, 2009 jyldan beri adam sany munda 200-ge qysqarǵan.
Ádebıet mýzeıi ashyla ma?
Ǵabıt Músirepovtiń mýzeı-úıi de osy Jambyl aýdanynda ornalasqan. Jańajol aýylynda jazýshy 1968-85 jyldar aralyǵynda turyp, eńbek etken úıde 1992 jyly ádebı-memorıaldyq mýzeı ashyldy.
Eki zaldan turatyn murajaıda qazir 500-den astam jádiger bar. Jazýshynyń shyǵarmalarynan bólek, kózi tirisinde ustap, qoldanǵan jeke zattary, buıymdary, kıim-keshegi, fotolary men qujattary saqtalǵan.
Biraq qundy dúnıe durys saqtalmaı, jádigerlerdiń kútim kórmeı jatqandyǵy osydan birer jyl buryn AMANAT partııasy Soltústik Qazaqstan oblysyq fılıaly janyndaǵy Miras qoǵamdyq keńesiniń otyrysynda aıtyldy.
Keńes músheleri aýyl mýzeıleriniń qazirgi jaǵdaıyna alańdaýshylyq bildirip, Petropavlda burynǵy S. Muqanov atyndaǵy qazaq sazdy-drama teatrynyń eski ǵımaratynda Ádebıet mýzeıin ashýdy usynǵan edi.
Qoǵam ókilderi Ǵabıt Músirepov, Sábıt Muqanov jáne jalpy barlyq jerles aqyn-jazýshylardyń mýzeılerin oblys ortalyǵyna kóshirip, jeke zattaryn bir jerge toǵystyrý jaıynda oı saldy. Alaıda bul bastama qoldaý tappady.
Qoldaý kerek
«Rýh Til Jańǵyrý» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Ánýar Toqpannyń pikirinshe, aqyn-jazýshylardyń mýzeıi olardyń týǵan jerinde bolǵany durys.
Barǵan adam murajaıdy ǵana kórip qoımaı, tulǵany dúnıege ákelgen qasıetti mekendi aralap, aýasyn jutyp, tabıǵatyn tamashalap qaıtady.
— Aýyldaǵy mýzeılerge memleket tarapynan kómekti kóbeıtý kerek. Jóndeýge, jádigerlerdi kútip-ustaýǵa, menińshe, keıde qarajat jetpeı jatady. Jalpy ózim jumys babymen de, otbasymmen de jylyna keminde bir ret osy mýzeılerge baryp turamyn, — deıdi Ánýar Toqpan.
Aýyldardaǵy memorıaldy mýzeılerde negizinen 1-2 adam ǵana jumys isteıdi. SQO mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasynyń málimetinshe, byltyr óńirdegi 4 memlekettik jáne onyń 8 fılıalynyń kerek-jaraǵyna bıýdjetten 67,5 mln teńge bólingen.
Bul qarajat qyzmetkerlerdiń eńbekaqysyn tóleýge, kommýnaldyq jáne basqa da qyzmetterge jumsalǵan.
2018 jyly oblystyń eks-ákimi Qumar Aqsaqalov ıgi bastamany qolǵa alyp, óńirdegi mýzeılerge kirýdi tegin qyldy. Bul joba ótken jyldyń qazan aıyna deıin jumys istedi.
Búginde mýzeıge kirý qaıta aqyly. Oblystyq mýzeılerde bılet quny 300 teńge, stýdentterge — 200, balalarǵa — 100 teńge. Aýdandarda eresekter úshin 200 teńge bolsa, stýdentter jarty baǵasyn tólep kiredi. Balalar úshin bılet 50 teńge turady.
Bıyl mamandardyń aıtýynsha, oblys boıynsha «Qarasaı-Aǵyntaı» memorıaldy kesheninde ǵana ǵylymı-restavratsııa jumysy júrgiziledi.
Jergilikti bıýdjetten osy maqsatqa 200 mln teńge bólingen. Al basqa mýzeılerde jóndeý jumystary qarastyrylmaǵan.
Sondaı-aq, aýyl mýzeılerin kóshirý máselesi kún tártibinde turǵan joq.
Buǵan deıin SQO-da eldi mekenderdiń 59 paıyzynda ǵana mádenıet nysandary jumys istep turǵanyn jazǵan edik.