Serik Shápkenov depýtattardy Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn iske asyrý týraly habardar etti
Mınıstr óz sózinde halyqtyń tabysy, eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaı jáne jumyspen qamtý máseleleri jalpy ekonomıkalyq ósý kórsetkishterine tikeleı baılanysty ekenin atap ótti. Ekonomıkalyq ósý qarqynynyń baıaýlaýy halyq tabysynyń tómendeýine alyp keledi.
Sońǵy jyldary JІÓ ósimi qyzmet kórsetý salasy esebinen 62% - ǵa qamtamasyz etildi, ondaǵy eńbek ónimdiligi óńdeý ónerkásibine qaraǵanda aıtarlyqtaı tómen. Halyqtyń kiristeri quramyndaǵy áleýmettik transfertterdiń úlesi 2015 jyldan bastap 12% - ǵa ulǵaıdy, al eńbek kiristeri, kerisinshe, 10% - ǵa azaıdy.
«Osy kezeńde jumys oryndarynyń 37% - y ónimdiligi tómen sektorlarda, negizinen bilim berý, densaýlyq saqtaý, memlekettik basqarý sııaqty memlekettiń basym qatysýy bar salalarda quryldy. Jumys oryndarynyń jartysynan kóbi (55%) ortasha ónimdilik deńgeıi bar sektorlarǵa, negizinen saýda salasyna jatady. Jumys oryndarynyń tek 8% -y ǵana joǵary ónimdi salalarda qurylǵan. Nátıjesinde búginde jumyspen qamtylǵan halyqtyń 41% - y tabysy men ónimdilik deńgeıi tómen salalarda jumys isteıdi. Sondyqtan negizgi mindet turaqty, ónimdi jumys oryndaryn qurý qarqynyn arttyrý bolyp tabylady», – dep atap ótti Serik Shápkenov.
Eńbekmıniniń basshysy halyqtyń tabysy men jumyspen qamtýdy arttyrýda taǵy bir tejeýshi faktor eńbek resýrstarynyń sapasy bolyp tabylatynyn atap kórsetti.
Osylaısha, jyl saıyn oqý oryndarynyń on myńdaǵan túlekteri jumysqa ornalasa almaıdy, jumysqa ornalasqan túlekterdiń 40% - dan astamy mamandyǵy boıynsha jumys istemeıdi. Jalpy jumyspen qamtylǵan halyqtyń tek 5% - y ǵana jyl saıyn biliktiligin arttyrady, al eresekterdiń 95% - y kásiptik oqýdan ótýge qulyqty emes. Jumyspen qamtylǵandardyń 17% - y men jumyssyz halyqtyń 21% - ynda tek orta bilimdi.
«Sonymen qatar, orta merzimdi perspektıvada halyq sanynyń ósý qarqynyn saqtaý jáne jumys kúshiniń sanyn arttyrý kútilýde. 2030 jylǵa qaraı halyq sany 20,7 mln adamǵa jetedi dep kútilýde, bul 2021 jylǵy kórsetkishten 1,7 mln-ǵa artyq. Bul rette jumys kúshiniń taza ósimi 387 myń adam sheginde boljanyp otyr, olar úshin tıisti jumys oryndarynyń sany talap etiledi.
Eger qazirgi ýaqytta halyqtyń jalpy sanyndaǵy jumys kúshiniń úlesi 49% - dy qurasa, 2030 jylǵa qaraı bul kórsetkish 46% - ǵa deıin tómendeıdi. ıAǵnı, jumyspen qamtylǵan halyqqa júkteme artady, al ómir súrý deńgeıiniń ósýin qamtamasyz etý úshin eńbek tabysynyń qarqynyn arttyrý qajet», – dedi Serik Shápkenov.
Eńbek naryǵynyń ózekti máselelerin sheshý úshin Eńbekmıni jergilikti atqarýshy organdarmen birlesip, halyqtyń tabysyn arttyrý jáne jumyspen qamtýǵa járdemdesý boıynsha birqatar bastamalardy iske asyrýda.
Birinshiden, ulttyq jobalardy iske asyrý aıasynda 2025 jylǵa deıin 2 mln-nan astam jumys ornyn qurý josparlanýda, onyń 601 myńy turaqty.
«Eńbekmıni Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba sheńberinde jumysqa ornalastyrýǵa járdemdesý sharalary qamtamasyz etiledi. Jumys oryndaryn qurý monıtorıngin biz salyqtar, zeınetaqylar, áleýmettik aýdarymdar jáne elektrondyq eńbek sharttary boıynsha derekterdi taldaı otyryp, aqparattyq júıe arqyly júzege asyratyn bolamyz. Aldaǵy 4 jylda qurylatyn jumys oryndaryna jumyspen qamtý ortalyqtarynda tirkelgen keminde 500 myń jumyssyz azamatty jumysqa ornalastyrý josparlanýda», – dep habarlady mınıstr.
Ekinshiden, Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba aıasynda azamattardyń kásipkerlik bastamalaryn qoldaý.
«Bıyldan bastap «Bastaý Bıznes» jobasyna jáne shaǵyn bıznesti damytýǵa granttar berý tetikterine birqatar ózgerister engizildi. Eń aldymen, avtomattandyrý esebinen kásipkerlik negizderine oqytýǵa jáne qaıtarymsyz granttar alýǵa ótinimder berý protsesteriniń ashyqtyǵy qamtamasyz etiledi. Sondaı-aq, jas kásipkerlerdi óndiristik jáne ótkizý tizbekterine ıntegratsııalaý aýdandar men shaǵyn qalalardyń master – josparlaryn ázirleý arqyly júzege asyrylady», – dedi Serik Shápkenov.
Máselen, 2025 jylǵa deıin 120 myńnan astam adam kásipkerlikke oqytýdan ótedi, óz isin ashýǵa granttardy 80 myń jas pen halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń ókilderi alady.
«Bıyl Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes grant kólemi 200 AEK-ten 400 AEK-ke deıin artyp, 1,2 mln teńgeni quraıdy. Jeńildetilgen sharttarmen 20 myń adam óz isin damytý úshin shaǵyn nesıe ala alady. Ekonomıkada qosymsha 55 myń jumys orny qurylady», – dep atap ótti Eńbekmıniniń basshysy.
Úshinshiden, ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardyń quqyqtaryn qorǵaý.
«Qazirgi ýaqytta qyzmet kórsetý salasynda ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardyń áleýmettik jáne eńbek quqyqtary eńbek qatynastaryn resimdeýsiz qorǵalmaıdy. Sondyqtan biz arnaıy platformada ózin-ózi jumyspen qamtý mártebesin tirkeý jáne salyq salýdyń jeńildetilgen júıesi arqyly platformalyq ekonomıkada frılanserlerdiń quqyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etemiz. Platforma jumys berýshilermen, tapsyrys berýshilermen tıimdi baılanys ornatý úshin ońtaılandyrylǵan servısterdi usynatyn bolady», – dedi mınıstr.
Tórtinshiden, eńbek resýrstarynyń ónimdiligin arttyrý úshin daǵdylardy damytý.
«Bul baǵytta Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes «Kásiptik biliktilikter týraly» zańnyń qabyldanýy óte mańyzdy aspekt bolyp tabylady. Onyń negizgi maqsaty biliktilikti taný máselelerin retteý jáne qyzmetkerlerdi ózdiginen bilim alýǵa yntalandyrý bolyp tabylady», – dep atap ótti Serik Shápkenov.
Sonymen qatar, kásipkerlikti damytý boıynsha ulttyq joba aıasynda qysqa merzimdi kýrstardyń 3 túri qarastyrylǵan:
- jumys berýshilerdiń suranysy boıynsha kásiptik jáne tehnıkalyq bilim berý uıymdarynda, jumys berýshilerdiń janyndaǵy oqý ortalyqtarynda;
- tájirıbeli mamandardan tálimger taǵaıyndaı otyryp jumys oryndarynda oqytý;
- skills.enbek.kz platformasynda onlaın oqytýdy uıymdastyrý.
Onlaın oqytý 2021 jyldan bastap pılot retinde iske qosylǵan bolatyn. Qazirgi kúni portalda 103 oqý kýrstary jarııalandy, onyń 60-y tegin kýrstar. 15 myńnan astam adam oqýǵa tirkelgen bolsa, olardyń 9 myńnan astamy oqýdy aıaqtap sertıfıkattar aldy. «Sútti iri qara mal ósirý», «Kondıterlik ónimder ázirleý», «Qulpynaı ósirý» sııaqty kýrstarǵa qyzyǵýshylyq joǵary.
«2025 jylǵa deıin 125 myńǵa jýyq azamat eńbek naryǵynda suranysqa ıe mamandyqtar men daǵdylar boıynsha qysqa merzimdi kýrstardan ótedi. Úshjaqty áleýmettik kelisimsharttar oqýdy aıaqtaǵannan keıin turaqty jumysqa ornalasý múmkindigin arttyrady», – dep atap ótti Eńbekmıniniń basshysy.
Besinshiden, árbir nysanaly top úshin jalaqyny sýbsıdııalaı otyryp, arnaıy ýaqytsha jumys oryndary qurylatyn bolady.
«Mysaly, jastar úshin alǵashqy jumys tájirıbesin jınaqtaý jáne jumysta ornyǵý maqsatynda jastar praktıkasy, alǵashqy jumys orny, urpaqtar kelisimsharty jobalary iske asyrylýda. Múgedektigi bar jandar jáne basqa da osal toptar úshin jalaqysynyń 50 paıyzǵa deıingi bóligi memlekettik bıýdjetten sýbsıdııalanatyn áleýmettik jumys oryndary uıymdastyrylady. Zeınetkerlik jas aldyndaǵy adamdar úshin «Kúmis jas» jobasy, arnaıy bilimi joq, jumyspen qamtý organdarynda uzaq merzimdi tirkeýdegi azamattar úshin qoǵamdyq jumystar qarastyrylǵan», – dep túsindirdi mınıstr.
2025 jylǵa qaraı sýbsıdııalanatyn jumystardan keıin turaqty jumysqa ornalasý kórsetkishin 70% - ǵa deıin jetkizý josparlanýda. Osyǵan baılanysty ýaqytsha jumys oryndaryn uıymdastyrýǵa qatysatyn kásiporyndar arasynda jeke sektordy ulǵaıtý, jumys berýshiler bazasyn keńeıtý kózdeledi.
Bul sharalarmen jyl saıyn 120 myńnan astam azamat (2025 jylǵa deıin 508 myń adam) qamtylatyn bolady.
Altynshydan, jumyspen qamtý salasyn tolyq tsıfrlandyrý.
Negizgi maqsat – bıznes-protsesterdi túbegeıli qaıta qaraý jáne jumystyń belsendi formatyna kóshý. Ol úshin Biryńǵaı tsıfrlyq ekojúıe qurylady.
Ekojúıe mynadaı servısterden turatyn bolady.
1) enbek.kz arqyly jumysqa ornalastyrý – jumyspen qamtýdyń sharalaryna onlaın qol jetkizý;
2) skills.enbek.kz – qysqa merzimdi onlaın kýrstar portaly;
3) freelance.enbek.kz – frılanserlerge jumys izdeý boıynsha servıs;
4) ehr24.kz – elektrondy eńbek sharttaryn tirkeý júıesi;
5) business.enbek.kz – kásipkerlikti damytý sharalaryn kórsetý boıynsha avtomattandyrylǵan júıe.
Atalǵan servıster búgingi tańda mınıstrliktiń óz kúshimen «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy» mamandarymen ázirlenýde.
