Senat saılaýyna ShQO-dan 3 kandıdat túsedi

None
ÓSKEMEN. QazAqparat – Shyǵys Qazaqstan oblysynan 3 kandıdat Senat saılaýyna túsedi, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

14 qańtar kúni elimizde Senat depýttary saılanady. ShQO aýmaqtyq saılaý komıssııasynyń málimetine súıensek, saılaýǵa óńirden úsh kandıdat qatyspaq. Olar – Shákárim Buqtyǵutov, Aleksandr Svetash jáne Erjan Ashımov.

Shákárim Buqtyǵutov1961 jyly Kókshetaý qalasynda týǵan. Óskemen jol-qurylys ınstıtýtyn (1985) «ınjener-mehanık» mamandyǵy, S. Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan ýnıversıtetin (1996) «ekonomıst» mamandyǵy boıynsha bitirgen. 1985-1988 jyldary Óskemen jabdyqtaý basqarmasynyń slesari, bas mehanıgi bolǵan. 1993-1995 jyldary - Shyǵys Qazaqstan sýsyndardy óndirý jónindegi ÓB bas dırektory.

1997 jyldan bastap memlekettik qyzmette. 2002 jylǵa deıin Óskemen qalasy ákiminiń orynbasary, 2002-2006 jyldary Rıdder qalasynyń ákimi bolyp qyzmet etti.

2006-2007 jyldary QR Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi Básekelestikti qorǵaý komıtetiniń Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha monopolııaǵa qarsy basqarmasynyń basshylyǵynda boldy.

2007-2008 jyldary Óskemen qalasynyń ákimi laýazymynda jumys istedi. 2020 jyldan bastap osy ýaqytqa deıin ShQO ákiminiń orynbasary bolyp qyzmet atqarǵan.

Aleksandr Svetash1978 jyly ShQO Altaı qalasynda dúnıege kelgen. 2000 jyly S.Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan ýnıversıtetin «geografııa» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Eńbek jolyn 2000 jyly Altaı aýdanyndaǵy Parygın orta mektebinde geografııa pániniń muǵalimi retinde bastaǵan.

2001-2005 jyldary Altaı aýdany ákiminiń kómekshisi boldy. 2011-2015 jyldary aralyǵynda Altaı aýdany ákimi apparatynyń basshysy qyzmetin atqarǵan. 2017 jyldan bastap qazirgi ýaqytqa deıin Óskemen qalalyq máslıhatynyń hatshysy bolyp eńbek etýde.

Erjan Ashımov1971 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysynda týǵan. Jeke kásipker. Qazirgi ýaqytta «Óskemen ónerkásiptik armatýra zaýyty» AQ bas dırektory. Bul zaýyt el boıynsha serpindi damyp kele jatqan kásiporyndardyń qatarynda. E.Ashımov kásipkerlikten bólek, qoǵamdyq sharalarǵa da belsene qatysyp keledi.


Сейчас читают
telegram