Semeı zııalylary Qunanbaı qajynyń atyna kóshe berýdi surap otyr
Bastama atalmysh qoryq-mýzeıdiń Feısbýktegi paraqshasynda jarııalandy.
«Qazaqtyń alyby da, asqary da - Abaı, uly aqynnyń asyl murasy da adamzatqa ortaq. 2020 jyly Abaı (Ibrahım) Qunanbaıulynyń týǵanyna 175 jyl, uly aqyn mýzeıiniń qurylǵanyna 80 jyl tolady. Bul mereıtoı - respýblıka jurtshylyǵy úshin aıtýly oqıǵa. Abaı, Shákárim, Muhtar, sondaı-aq kúlli Alash arystarynyń mol murasyn erteńge jetkizý - tek Abaı qarashańyraǵy qyzmetkerleriniń ǵana emes, barsha el ıgiligin oılaǵan azamattardyń paryzy», - delingen habarlamada.
«Jıdebaı-Bórili» memlekettik qoryq-mýzeıiniń bastamasymen ústimizdegi jyldyń 16 qazanynda Semeı qalasynyń ákimi E.Sálimovke respýblıkaǵa eńbegi sińgen bir top qaıratkerler men abaıtanýshylar atynan Qunanbaı Óskenbaıulyna kóshe berý týraly hat joldanǵan.
«Abaıdyń týystyq aınalasynda ákesi Qunanbaı Óskenbaıulynyń orny erekshe. Zamanynda týǵan ultynyń salt-dástúrin berik ustanyp, el-jurtyna myǵym bılik qurǵan aǵa sultan Qunanbaı - óz zamanynyń birtýar qaıratkeri. Adolf ıAnýshkevıchtiń «Kúndelikter men hattar» kitabyndaǵy Qunanbaıǵa berilgen minezdeme onyń 40 jasqa deıingi minez-qulqyn, is-áreketin, abyroı-bedelin tanytady: «Qunanbaı bıdiń jasy Baraq sultannan biraz úlken. Bul da dala óńirinde aty keń jaıylǵan adam. Qarapaıym qazaqtyń balasy. Tabıǵat oǵan kesek aqyl, ǵajaıyp es jáne júırik til bergen. Іsker, óz atalastarynyń ıgiligi úshin qam jeıdi. Qazaqtarǵa qatysty rossııalyq ýstavtardy bes saýsaǵyndaı biledi. Qara qyldy qaq jarǵan bı jáne ónegeli musylman». Qunanbaıdyń óz zamanynda qandaı kesek tulǵa bolǵanyn Qazaqstannyń, Reseıdiń Omby, Sankt-Peterbýrg, Moskva qalalarynyń arhıvterindegi Tobyqty eliniń jaı-kúıi baıandalatyn jazbalar da málim etedi», - delingen habarlamada.
Osy aıtylǵan jaılardy eskere otyryp, zııaly qaýym ókilderi qala ákiminen Semeıdiń kórikti bir kóshesine qazaq halqynyń Qunanbaıdaı aıaýly perzentiniń esimin berýdi suraıdy.
«Semeı qalasy zııaly qaýymy atynan N.Sembaev, H.Mataev, A.Espenbetov, N.Ápsálámov, B.Ersálimov, M.Janbolatov, A.Ahmetjanov, S.Koshkın, Z.Toqaev, T.Ábdikákimov, B.Júnisbekov, M.Muhamedıuly, A.Omarov jáne t.b. qol qoıdy. Semeı qalalyq ákimdigi óskeleń urpaqty ultjandylyq rýhta tárbıeleýdegi máni zor ıgilikti isti biraýyzdan qoldaı otyryp, Abaı Qunanbaıulynyń aldaǵy 2020 jyly toılanatyn 175 jyldyǵyna oraı qala turǵyndaryna erekshe tartý jasaıtynyna senimdimiz», - delingen habarlamada.
Sýret avtory: N.Ótepbaev.
