Semeı polıgonynda 2008 jylǵa deıin tek bir jaqty ǵana zertteý júrgizilgen – Asan Aıdarhanov
SEMEI. KAZINFORM – Búgin Semeı ıadrolyq polıgonynyń jabylǵanyna 33 jyl tolyp otyr. Sol ýaqyttan beri polıgonda túrli zertteý jumystary júrgizilgen. Alaıda ondaǵy normadan tys lastanýǵa ushyramaǵan aýmaqtardy sharýashylyq ıgerýge yqpal etetin arnaıy zańnamalyq normalardyń bolmaýy birshama qıyndyq týdyryp keldi.
Bul týraly Kazinform tilshisine QR Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy Radıatsııalyq qaýipsizdik jáne ekologııa ınstıtýtynyń dırektory Asan Aıdarhanov aıtyp berdi.
QR Ulttyq ıadrolyq ortalyq 2008 jyly «Burynǵy Semeı synaq polıgonynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda Semeı synaq polıgonyna (SSP) keshendi ekologııalyq zertteý júrgizýge kirisken.
«Negizinen polıgondaǵy ıadrolyq qarýdy synaýdyń saldaryn zertteý 1991 jyly 29 tamyzda polıgon jabylǵannan keıin dereý bastalǵan edi. Dese de 2008 jylǵa deıin júrgizilgen barlyq zertteý naqty bir jaqty ǵana boldy. Synaq alańdarynyń radıatsııalyq lastanýynyń belgili bir sıpattamalary, ıaǵnı tikeleı ıadrolyq synaqtar júrgizilgen alańdar zertteldi. Bul rette, osy alańdar arasyndaǵy synaq júrgizilmegen aýmaqtardaǵy radıatsııalyq jaǵdaı týraly másele ashyq kúıinde qaldy. Synaq alańdarynyń jıyntyq aýdanyn jáne SSP-nyń qalǵan aýmaǵyn salystyrǵandaǵy kólemi mynadaı: 1600 sharshy km – synaq alańdarynyń aýdany, 16700 sharshy km – SSP-nyń qalǵan zerttelmegen aýmaǵy», - deıdi Asan Aıdarhanov.
Osylaısha, Semeı synaq polıgonyn keshendi zertteý nátıjesinde polıgonnyń zerttelmegen birde-bir ýchaskesi qalmady. Sol úshin búkil aýmaq 13 bólikke bólinip, olardyń árqaısysy naqty bir baǵdarlama boıynsha zertteldi.
«Nátıjeler radıoaktıvti lastanǵan jerlerdiń negizgi bóligi ıadrolyq qarý synaqtary júrgizilgen synaq alańdarynan tys ornalasqandyǵyn kórsetti. SSP-da mundaı alańdar segiz – «Tájirıbe alańy», «Degeleń», «Balapan», «Sary ózen», «Aqtamberdi», «4», «4A» jáne «Telkem». Sol sııaqty polıgonda radıoaktıvti túsýlerdiń saldarynan lastanýǵa ushyraǵan alańdar arasynda ornalasqan eldi mekender bar, olar jarylys epıtsentrinen ońtústik-shyǵys jáne ońtústik baǵytta ondaǵan kılometrge sozylǵan «radıoaktıvti túsý izderi» dep atalady. Keshendi zertteý júrgizý kezinde qorshaǵan orta obektileriniń jalpy sany 30 myńnan asatyn synamasy iriktep alyndy. Olar topyraq, sý, aýa, ósimdik jáne janýarlar synamalarynan turady. Jasandy radıonýklıdterdiń mólsherin anyqtaýǵa iriktep alynǵan synamalarǵa 100 myńnan asa zerthanalyq taldaý jasaldy. Eldi mekende shamamen 200 myńdaı radıometrııalyq ólsheý júrgizildi. 5000-nan asa tehnogendi obektini qaıta shıfrleý jáne radıatsııalyq zertteý oryndaldy, radıatsııalyq ahýaldyń 1000-nan asa kartasy qalyptastyryldy. QR Ulttyq ıadrolyq ortalyǵy qoldanǵan tásil MAGATE sarapshylarynyń oń baǵasyna ıe boldy», - deıdi Radıatsııalyq qaýipsizdik jáne ekologııa ınstıtýtynyń dırektory.
Alaıda onyń aıtýynsha, Semeı synaq polıgony aýmaǵyn qaýipsiz kúıge keltirý úshin sheshilýi qajet birqatar másele týyndaǵan. Bul eń aldymen, SSP-dyń normadan tys lastanýǵa ushyramaǵan aýmaqtaryn sharýashylyq ıgerýge yqpal etetin arnaıy zańnamalyq normalardyń bolmaýyna baılanysty.
«Atalǵan máselelerdi sheshý úshin SSP aýmaǵynda naqty belgilengen shekaralary bar Semeı ıadrolyq qaýipsizdik aımaǵyn qurý qajet. «Semeı ıadrolyq qaýipsizdik aımaǵy týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti Zańyna QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2023 jyly qol qoıyp, bul zań 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap kúshine endi. Bul zańdy qabyldaý arnaıy salyq salý, ekologııalyq talaptardy aıqyndaý, osy aýmaqtardaǵy menshik ıesin aıqyndaý rásimderin, radıoaktıvti lastanǵan aýmaqtardy ońaltý jónindegi jumystardy júrgizý, jekelegen obektilerdiń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máselelerin rettedi. Sondaı-aq mamandandyrylǵan aımaq aýmaǵynda qyzmetti júrgizý tártibin, polıgonda qyzmetin júzege asyratyn memlekettik zańdy tulǵalardyń óz quzyreti shegindegi rólin aıqyndady. Jańa zań Qazaqstan saıasatynyń dáıektiligin kórsetýdiń sımvoly jáne ıadrolyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselelerin júrgizýde basqa memleketter úshin úlgi bolady», - deıdi Asan Aıdarhanov.
Osylaısha, polıgondaǵy halyqqa radıatsııalyq qaýip tóndirmeıtin jerlerdi QR normatıvtik quqyqtyq aktileriniń talaptaryn saqtaı otyryp shekteýsiz paıdalanýǵa bolady. Bul shamamen 8900 sharshy km.
Aıta keteıik, Semeı synaq polıgony 1947 jyly 21 tamyzda qurylǵan. Aýdany 18 300 sharshy km quraıdy. Polıgon resmı osydan 33 jyl buryn, ıaǵnı 1991 jyldyń 29 tamyzynda jabyldy.
