Semeı, Óskemen, Pavlodar ataýyn ózgertý kerek pe? - BAQ-qa sholý

ASTANA. 30 sáýir. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 30 sáýir, seısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, elimizdiń soltústik óńir­le­rindegi iri aýyl sharýashylyǵy kásiporny - «Bogvı» kompa­nııa­synyń basshysy Vıktor Bogdanets artyq-kemi joq týra 100 mlrd. teńge kólemindegi memleket qarjysyn talan-tarajǵa salǵanǵa uqsaıdy. Kúni keshege deıin Aqmola jáne Soltústik Qazaqstan aımaǵyndaǵy eń tanymal bıznesmenderdiń biri sanalǵan ol naǵyz taza adam retinde baǵalanyp kelgen eken. Ótken sársenbiniń sátinde oblys qarjy polıtseıleri «Bogvı» JShS ofısine saý etip kirip kelip, onyń basshysy Vıktor Bogdanetsti tutqynǵa alady. Ázirge ol úsh táýlikke ýaqytsha ustaý oqshaýlaǵyshyna qamalǵan. Bıznesmenge asa iri kólemde alaıaqtyq jasady degen sıpattaǵy aıyp taǵylyp otyr. Basylym atap ótkendeı, Qazaqstannyń iri astyq óndirýshi bes kompanııasy qataryna kiretin Bogdanetstiń fırmasy kóptegen mıllıard teńgeni quraıtyn qa­ryzǵa bekem batyp qalǵan kórinedi. Bul materıal gazette «100 mıllıard teńgeni jymqyrǵan kásipkerdiń ústinen qylmystyq is qozǵaldy» degen taqyryppen berilgen.

Jeksenbi kúnniń keshinde Grýzııanyń astanasy - Tbılısı qalasynda ótken fýtzaldan ÝEFA Kýbogynyń fınaldyq matchynda Almatynyń «Qaıraty» Máskeýdiń «Dınamosyn» 4:3 etip utyp, óziniń tarıhynda tuńǵysh ret osy júldeni jeńip aldy! Al reseılik komanda osymen qatarynan ekinshi márte aqtyq aıqasqa shyǵyp, kúmis júldeni qanaǵat tutýǵa májbúr boldy. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» basylymyndaǵy «Qaırat» - ÝEFA Kýbogynyń ıegeri!» atty maqalada tolyq basylǵan.

***

«Aıqyn» gazetinde «Jemqorlardyń tizimi jarııalanady» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Keshe «korrýptsııamen kúrestiń jańa kezeńiniń bastalatyndyǵy» jarııalandy. «Nur Otan» partııasy, Ekonomıkalyq qylmyspen jáne sybaılas jemqorlyqpen kúres agenttigimen birlesip, korrýptsııaǵa qarsy turý týraly arnaıy zań jobasyn ázirlepti. Bul zań qabyldansa, «jemqor tulǵalardyń tizimi» jasalady. Taǵy bir jańalyq: Qazaqstanda memlekettik qyzmetke turýshylardyń tabystary men shyǵystary týraly deklaratsııalary ǵalamtor arqyly halyqqa jarııa etilmek. Bir qyzyǵy, sybaılas jemqorlyq faktisi týraly habarlaǵan nemese korrýptsııamen kúreske qandaıda bir jolmen kómek kórsetken tulǵalarǵa qomaqty syıaqy ǵana berilip qoımaı, endi olardy memleket tipti jeke kúzetpen qamtamasyz etýi múmkin.

Semeıge - Abaı, Óskemenge - Qonaev, Pavlodarǵa - Sátbaev ataýlaryn berýdi usynady Jýrnalıster odaǵynyń tóraǵa­sy Seıtqazy Mataev. Ol bul týraly «31» telearnaǵa bergen suhbatyn­da málimdegen. Al bul jóninde osy óńirden shyqqan belgili ǵalymdardyń pikirin «Aıqyn» gazeti jazyp otyr.

Tursyn Jurtbaı, fılologııa ǵylym­darynyń doktory, professor:

- Kisiniń atyn qalaǵa, eldi mekenge be­rý­ge qarsymyn. Qansha danyshpan bolsa da, adam atynyń óziniń týǵan jerine berilgeni jón emes. Sonda Abaı Abaı aýdanynda týǵan, Abaı qalasynda turǵan dep aıtýymyz kerek pe? Álde, Raıymbek Raıymbek aýdanynan shyq­qan degenimiz durys pa? Al Óskemen qa­lasyna Qonaev ne istedi? Eger ár adamnyń ákim bolǵan qalasyna sonyń atyn bere bersek, ne bolady? Ár qalaǵa óziniń tarıhı jer ataý­lary ǵana jarasady.
- Jýrnalıster odaǵynyń jetekshisi qazaq tilinde Semeı, Óskemen degen tarıhı ataýlar joq dep otyr ǵoı...
- Semeıdiń aty - Semeı. Qaladan alpys shaqyrym jerde Semeıtaý degen jer bar. Ós­kemenniń aty - Kóktas. Sondaı jer ataýy bar.
- Mataev «Kereký degen ataý da tarıhı emes, orys kópesi Korıakovtyń atynan shyq­-qan» degendi aıtady...
- «Durys emes» deıtin onyń qolynda qan­daı deregi bar? Kereký degen - kerege. «Ke­regeden tigilgen úı» degen sóz. Oǵan dálel ta­bylǵan. Eski qonys bolǵan. Al úıde shaı iship otyryp, kólgirsıtin zaman ótken. Bil­meıtin nársege kirispegeni jón.

Ǵarıfolla Esim, senator, fılosofııa ǵy­lymdarynyń doktory, professor:

- Seıtqazy baýyrymnyń aıtqanyn qala ataýlaryna qatysty bir usynys dep qaraý kerek. Árkimniń óz pikiri bar. Semeı degen sóz - qazaqtyń tarıhyna, mádenıetine, dás­túrine sińisti bolǵan uǵym. Ony qozǵaýdyń esh qa­jettiligi joq dep oılaımyn. Bul - oryndy ataý. Pavlodar týraly aıtsaq, onyń ózgergeni jón. Pavel - orys tarıhynda erekshe eńbek­terimen aty shyqpaǵan patsha. Sondyqtan bul qalanyń burynǵy ataýy - Kereký bolýy ke­rek. Kereký degen sózdiń Korıakov degenge esh qatysy joq.

***

«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, keshe Elbasy Nursultan Nazarbaev Premer-Mınıstrdiń orynbasary - Indýstrııa jáne jańa tehnologııa­lar mınıstri Áset Isekeshevti qabyldady. Kezdesýde Á.Isekeshev ındýs­trııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasynyń 2012 jylǵy qorytyndylary, sondaı-aq taý-ken óndirisi salasyndaǵy qazirgi ahýal týraly baıandady. Qazaqstan Prezıdenti ÚIID baǵdarlamasy aıasynda paı­da­la­nýǵa berilgen barlyq 537 nysan óz ónimderin óndire, sonyń ishin­de eksportqa shyǵara otyryp, tolyq kúshinde jumys isteýge tıis ekenin atap kórsetti.

- Elimizdegi taý-ken metallýr­gııa salasyn damytýmen aınaly­satyn «Taý-Ken Samuryq» jáne geologııany jandandyrýǵa ar­nalǵan «Qazgeologııa» kompanııa­la­ry quryldy. Bul - sońǵy ýa­qytta eshkim aınalyspaǵan mańyzdy sala. Tabıǵı resýrstarǵa baı Qazaqstan úshin paıdaly qazbalardy izdestirý jáne óndirý taý-ken metallýrgııa salasyn damytý úshin zor múmkindikter týǵyzady, - dedi Nursultan Nazarbaev.