Semeı ormany, aspaly kópir jaıy, Alakólde týrızmdi damytý — Abaı oblysy ákimimen suhbat
SEMEI. KAZINFORM — Eki jyl buryn Prezıdent Jarlyǵymen qurylǵan Abaı oblysynda qordalanǵan másele áli de az emes. Olardy sheshý úshin qandaı jumys atqarylyp jatyr? Óńirdiń kelbeti, tynys-tirshiligi keleshekte qalaı ózgeredi? Oblys ákimi Nurlan Uranhaevpen suhbat quryp kórdik.
— Nurlan Telmanuly, jýyqta Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Joldaýyn jarııa etti. Soǵan baılanysty óńirde qandaı jumystar qolǵa alyndy?
— Prezıdent bıylǵy Joldaýynda 2025 jyldy jumysshy mamandyqtary jyly dep jarııalady. Osy oraıda aıta ketsem, erteden jeńil ónerkásibi damyǵan bizdiń oblysta jumysshy mamandaryn daıarlaýmen aınalysatyn 33 kolledj bar. Onda 22 myń stýdent bilim alyp jatyr. Tek osy oqý jylynda 2000 stýdent qabyldandy. 2022 jyldan bastap kásiporyndardyń suranysyna oraı kadrlardy maqsatty oqytý júıesi engizildi. Munyń bir paıdasy, stýdent kolledjdi bitirgennen keıin tapsyrys berýshi kásiporynǵa jumysqa ornalasady. Bıyl nysanaly memlekettik tapsyrys jáne kásiporyndardyń suranysy boıynsha 719 stýdent oqýǵa tústi. Óńirdegi 20 kolledj 4200 stýdentti qamtıtyn 22 kásiporynmen memorandým bekitken.
Qazirgi eńbek naryǵy IT salasyn tolyq meńgergen, zamanaýı jabdyqtarda jumys isteı alatyn mamandardy qajet etedi. Jaqynda Semeıde Joǵary IT jáne jańa tehnologııalar kolledji ashyldy. Onda kez kelgen ıdeıany daıyn ónimge aınaldyrýǵa múmkindik beretin, tsıfrlyq óndiriske arnalǵan eń ozyq jabdyqtary bar Fab zerthana jumys isteıdi. Stýdentter men qyzmetkerlerdi baqylaý jáne taný úshin Face ID jasandy ıntellekt júıesi, oqý protsesinde stýdentterdiń ıntellektýaldy, shyǵarmashylyq damýyna arnalǵan «Smart Environments» jáne «Jasyl tehnologııalar» zamanaýı tehnologııalary engizildi. Aýyl jáne orman sharýashylyǵyn drondarmen qamtý maqsatynda iri qazaqstandyq-qytaılyq kompanııamen memorandýmǵa qol qoıǵan kolledj bıylǵy oqý jylynda jańa mamandyqtardy ashýdy josparlap otyr.
Memleket basshysy «Semeı ormany» tabıǵı rezervatyndaǵy orman tuqym baǵynyń tájirıbesin basqa da ormandy aımaqtarda júzege asyrýdy tapsyrdy. Búginde rezervat aýmaǵynda 8 orman tálimbaǵy men 1 orman tuqymy tálimbaǵy kesheni jumys isteıdi. Qaraǵaı kóshetteri ósiriledi. Rezervat boıynsha orman tálimbaǵynyń jalpy aýdany — 109,45 gektar.
— Semeı degende, orman rezervatynda bolǵan alapat órt oıǵa oralmaı qoımaıdy. Apat qaıtalanbas úshin qandaı jumystar qolǵa alyndy?
— «Semeı ormany» tabıǵı rezervaty Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine qaraıdy. Ótken jyly «Aq Ertis» qoǵamdyq qory esebinen rezervatqa 11 órt sóndirý tehnıkasy men 363 jabdyq satyp alyndy. Sondaı-aq pılotsyz ushý apparaty men orman alqaptarynda jyldam áreket etetin JAC T6 markaly 2 avtomobıl oblystyq Tótenshe jaǵdaı departamentiniń qaramaǵyna berildi.
Órt kezinde jedel áreket etý úshin eldi mekenderde 64 órt sóndirý beketi quryldy. Borodýlıha men Besqaraǵaı aýdandarynyń ormanshylyqtarynyń órt sóndirý bólimderinde jedel áreket etý avtomobılderi daıyn tur. Áýeden baqylaýdy kúsheıtý maqsatynda «Qazavıaqutqarý» AQ-men tikushaq tartý jóninde kelisimshart jasaldy. Semeı qalasyndaǵy áýejaı men Qorǵanys mınıstrliginiń oblystyq fılıalynyń avıabazasynda sý tógetin qurylǵylary bar MI-8 tikushaǵy kezekshilik etedi.
Qaraǵaıly ormandy qalpyna keltirý úshin oblys ákimdigi Jol kartasyn ázirledi. Qazir tabıǵı rezervatta órtengen aǵashtardy kesý, óńdeý jumysy júrgizilip jatyr. Kesilgen aǵashtardy tereńdete óńdeý úshin zaýyt qajet. Soǵan jeke ınvestor qarastyryp jatyrmyz. Investıtsııalyq jobany júzege asyrý úshin «Óndiris» ındýstrıaldy aımaǵynan jer bólindi.
— Abaı oblysynyń jeke oblys bolyp qurylǵanyna 2 jyldan asty. Osy ýaqyt ishinde atqarylǵan negizgi jumystar qandaı?
— Muny bir sózben aıtý qıyn bolatyn shyǵar. Prezıdent júktegen mindetterdi júzege asyrý úshin ótken jyly Úkimette Abaı oblysynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń keshendi jospary bekitildi. Osyǵan sáıkes 2023-2027 jyldary jalpy somasy 1,9 trln teńgege 9 negizgi baǵyttaǵy 102 is-sharany iske asyrý josparlanǵan.
Ótken jyldyń qorytyndysynda oblys ekonomıkasynyń ósýi 5,6% nemese 2,8 trln teńgege jetti. Eki jylda oblys ekonomıkasyna 1 trln teńgege ınvestıtsııa tartyldy. Úsh myńnan astam shaǵyn jáne orta bıznes nysany ashyldy. Joldar, mektepter men densaýlyq saqtaý nysandaryn salyp jatyrmyz.
Shyǵys Qazaqstan oblysynan bólingende bıýdjetimiz 256 mlrd teńge bolǵan. Bir jylda 63%-ǵa ósip, 419 mlrd teńgege deıin jetti. Bıylǵy bıýdjet — 476 mlrd teńge, 2022 jylmen salystyrǵanda 220 mlrd teńgege ulǵaıyp otyr. Qosymsha kiris kózderin tabý sharalary atqarylyp jatyr. Nátıje de joq emes. Menshikti kirister 2022 jyly 76 mlrd teńge bolsa, búgingi kúni — 135,2 mlrd teńge nemese 178%-ǵa ósip otyr.
Óńirge ınvestıtsııa tartý maqsatynda kórshi Qytaı elimen yntymaqtastyq baılanys ornady. Buǵan deıin Abaı oblysy men Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aımaǵy arasynda birqatar birlesken is-shara ótkizilip, birneshe kelisimderge qol jetkizildi.
Ótken jyldyń sońynda uzyndyǵy 272 shaqyrym bolatyn «Baqty — Aıagóz» baǵytyndaǵy jańa temirjol jelisiniń qurylysy bastaldy. Jańa jelini salý barysynda Qytaımen «Baqty — Sháýeshek» úshinshi shekara ótkelin ashý josparlanyp otyr. Aýqymdy joba jeke ınvestordyń qatysýymen júzege asyrylady.
Osydan biraz ýaqyt buryn Premer-Mınıstrdiń qatysýymen jyldyq qýaty 300 myń tonna bolatyn mys balqytý zaýytyn salý týraly kelisimge qol qoıyldy. Bul kásiporyn Aıagóz aýdanynda Aqtoǵaı kentiniń mańynda salynady. Sý elektr stantsııasynyń qurylysy josparda bar.
— Abaı oblysynda mektep tapshylyǵy máselesiniń bar ekenin bilemiz. 9 myńǵa jýyq balaǵa oryn jetispeıdi. Osy máseleni sheshý úshin qandaı jumystar qolǵa alynyp jatyr?
— Jaqynda Semeıde 1200 oryndyq IT mektep-lıtseıi ashyldy. Jańa mektep oblys ákimdigi men «KAZ Minerals Demeu» korporatıvtik qory arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń nátıjesinde boı kóterdi.
«Jaıly mektep» ulttyq pılottyq jobasy aıasynda 2024-2025 jyldary óńirde 11 mektep salý josparlanǵan. Bul 5 700 oqýshy orny máselesin sheshedi.
Oblysta 2023 jyly 3000 oryndyq 5 mekteptiń qurylysy bastalǵan bolatyn. Qazirgi ýaqytta Semeı qalasynyń Qaraǵaıly turǵyn aýdanynda 1200 oryndyq, Vodnyı kentinde 600 oryndyq mektepterdiń qabyrǵalary kóterilip jatyr. Besqaraǵaı aýyly men Aıagóz qalalarynda jańa bilim ordalarynyń qurylysy júrgizilip jatyr. Budan bólek bilim berý ınfraqurylymyn qoldaý qoryn qarjylandyrý sheńberinde 2026 jylǵa deıin 510 oryndyq 6 shaǵyn mektep salynady.
Ótken jyly oblysta jańa formattaǵy eki mektep ashyldy. Memleket basshysynyń tapsyrmasy aıasynda Shákárim atyndaǵy ýnıversıtet bazasynda «Shakarim High School», Á. Bókeıhanov atyndaǵy ýnıversıtet bazasynda 10, 11 synyp baǵdarlamalary boıynsha «Abay IT School» ınnovatsııalyq mektepter jumysyn bastady.
— Oblys ortalyǵy — Semeı jıyrma bes jyl boıy oblystaǵy mańyzy bar qala retinde bolǵany ras. Osy ýaqyt aralyǵynda qordalanǵan másele de jetedi. Solardyń biri — halyqty baspanamen qamtý. Qazir jańa turǵyn úı keshenderiniń salyný qarqyny jaqsy. Oblys qurylǵaly beri baspanaly bolyp qýanǵandardyń qarasy qanshalyqty qalyń?
— Bul baǵyttaǵy jumys júıeli túrde júrgizilip keledi. Oblys qurylǵannan bergi ýaqytta 700 myń sharshy metrden astam turǵyn úı, ıaǵnı 2 274 páter paıdalanýǵa berildi. Búginde oblys boıynsha 20 myńǵa jýyq adam úı kezeginde tur. Onyń 14 myńy Semeıge tıesili. Bir jylda kezekte turǵandar sany 880 adamǵa ósipti. Demek, aı saıyn ortasha eseppen 73 adam turǵyn úıge kezekke turady.
Ótken jyly oblystyń memlekettik turǵyn úı qorynan 695 baspana berildi. Qazirgi ýaqytta aımaqta barlyq qarjylandyrý kózi esebinen 404,7 myń sharshy metr turǵyn úıdiń qurylysy júrgizilip jatyr. Onyń 294,9 myń sharshy metri kóppáterli (3 432 páter), 109,8 sharshy metri jeke turǵyn úı (570 úı). Semeı qalasynda jeke ınvestorlar esebinen 24 kommertsııalyq úı salynyp jatyr.
Jalpy, sońǵy eki jylda óńirde 86 jańa nysan paıdalanýǵa berildi. Budan bólek 3,8 mlrd teńgege 30 áleýmettik nysanǵa jóndeý júrgizildi.
— Qalada jylý máselesi áli ózekti. Jeliler eskirgen, halyq úıleriniń sýyqtyǵyna shaǵymdanyp jatady. Bul máseleni sheshý úshin ne istelmek?
— Óńirdiń ınfraqurylym salasynda qordalanǵan másele az emes. Turǵyndardy tolǵandyrǵan ózekti máseleler birtindep sheshimin taýyp keledi. Oblystaǵy jylý jelileriniń jalpy uzyndyǵy — 401 shaqyrym. Jelilerdiń ortasha tozýy — 64,2 paıyz, ıaǵnı 257 shaqyrymy jańartýdy qajet etedi.
Semeıge kelsek, qaladaǵy jylý jelileriniń uzaqtyǵy — 325 shaqyrym, tozýy — 66 paıyz. Ásirese, shahardyń oń jaǵalaýyna saǵatyna 147 Gkal jylý jetispeıdi. Jylý tapshylyǵyn joıý úshin «Ǵabbasov» jáne «Ortalyq» jylý ortalyqtaryna jańa qazandyqtar qoıyldy. Ótken jyly jalpy somasy 24 mlrd teńgege óńirdegi 45 shaqyrym jylý jelisi jańǵyrtyldy. 20 jylý qazandyǵy jóndeldi. Osy jumystyń nátıjesinde jylý jelileriniń tozýy 70,5 paıyzdan 64,2 paıyzǵa deıin tómendedi. Bıyl 37,9 shaqyrym jelini jańǵyrtýǵa, 11 jylý qazandyǵyn jóndeýge 10 mlrd teńgeden astam qarjy bólindi. Osy jumystar aıaqtalsa, jylý jelileriniń tozýyn 56%-ǵa deıin azaıtýǵa múmkindik týady.
Semeıdegi «Qaraǵaıly» shaǵyn aýdanynda turǵyn úı qurylysy qarqyndy. Yqsham aýdandy jylýmen tikeleı qamtamasyz etetin qazandyqta (RK-3) jáne № 5 mektep-ınternat qazandyǵynda jalpy tapshylyq — saǵatyna 16,97 Gkal. Oǵan qosa, bıyl bul aýdanda 44 kóppáterli turǵyn úıdi, 1200 oryndyq mektepti jáne nefrologııa ortalyǵyn paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Osy nysandar ýaqtyly iske qosylsa, jalpy jylý energııasyna qosymsha qajettilik saǵatyna 20,8 Gkal bolady. Osyǵan oraı, shaǵyn aýdanda jańa bloktyq-modýldi qazandyqtyń qurylysy júrip jatyr.
— Semeıdiń tanymal kópirine syn az aıtylmaıdy. Bul kópir qashan jóndeledi?
— Aspaly kópir 2000 jyly salynǵan. Qalanyń sımvolyna aınalǵan nysandy japon mamandary kórip, jaı-kúıin baǵalap ketti. Nysan oblysty damytýdyń keshendi jospary sheńberinde jóndeledi. 2024 jyldyń sońyna deıin jobalyq-smetalyq qujatyn ázirlep, memlekettik saraptamadan ótkizý josparlanyp otyr. Memlekettik saraptamanyń oń qorytyndysy alynǵannan keıin jobany iske asyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten qarajat bólý úshin bıýdjettik ótinim beriledi.
2022 jyly qalada jańa kópirdiń qurylysy bastaldy. Uzyndyǵy 810 metr bolatyn, tórt jolaqty kólik ótkeli salynady. Al sol tustaǵy eski kópirmen adamdar jaıaý júretin bolady.
— Jalpy Abaı oblysy boıynsha jol sapasyn jaqsartý úshin qandaı jumystar atqarylyp jatyr?
— Abaı oblysynyń avtomobıl joldarynyń uzyndyǵy — 6 832 shaqyrym (respýblıkalyq — 2 176, oblystyq — 1 593, aýdandyq — 3 063). Qazirgi ýaqytta respýblıkalyq mańyzy bar «Qalbataý-Maıqapshaǵaı» jáne «Taldyqorǵan-Qalbataý-Óskemen» baǵyttaryndaǵy avtomobıl joldaryn qaıta jańartý jumysy júrip jatyr. «Qazavtojol» aqparaty boıynsha «Taldyqorǵan-Qalbataý-Óskemen» jolynyń 85 paıyzy aıaqtaldy.
Bıyl oblystaǵy jalpy uzyndyǵy 300 shaqyrym jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldary men eldi mekenderdiń kóshelerin jóndeýge 25,5 mlrd teńge bólindi. 48 jobany júzege asyrý josparlanǵan. Atap aıtsaq, «Aıagóz-Qaraýyl-Qaınar», «Shar-Áýezov», «Voskresenovka-Petropavlovka-Shelehovo-Dmıtrıevka», «Kókpekti-Samar» baǵytyndaǵy joldarǵa ortasha jóndeý júrgizilip jatyr.
Sondaı-aq Abaı, Aıagóz, Aqsýat, Besqaraǵaı, Borodýlıha, Jarma, Kókpekti, Maqanshy, Úrjar aýdandaryndaǵy 200 shaqyrymnan astam jol jańa keıipke enedi.
Semeı qalasy boıynsha jalpy uzyndyǵy 39 shaqyrym bolatyn 40 kóshege 3,5 mlrd teńge somasyna ortasha jóndeý júredi. «Omby-Maıqapshaǵaı» jolynan «Severnyı» saýda-logıstıkalyq ortalyǵyna deıin de jol salynyp jatyr.
— Oblys ortalyǵy Semeıdi kórkeıtý úshin qandaı ǵımarattar, saıabaqtar, demalys oryndary, mádenı nysandar salynbaq?
— Oblys qurylǵannan beri abattandyrýǵa erekshe kóńil bólip jatyrmyz. Eki jyldan astam ýaqytta tek Semeıdiń ózinde 14 qoǵamdyq keńistik pen 141 aýla abattandyryldy. Oblys ortalyǵynda 41 kóppáterli turǵyn úıdiń qasbetteri men shatyrlary jóndeldi. Jaqynda «Prıırtyshe» ólketaný qoǵamynyń ókilderimen birlesip Naımanbaev pen Baýyrjan Momyshuly kósheleriniń qıylysynda «Tarıhı qıylystyń qurylysy» jobasy iske asyryldy. Tolyq abattandyrylǵan Máńgilik el kóshesi qala turǵyndary men qonaqtaryn qyzyqtyratyn jańa demalys ornyna aınalyp keledi. Bıyl jyl sońyna deıin qaladaǵy 50-ge jýyq aýla aýmaǵy men 10-ǵa jýyq qoǵamdyq keńistikti abattandyrýdy josparlap otyrmyz.
Beıbitshilik aralynyń týrıstik tartymdylyǵyn arttyrý maqsatynda aýqymdy jobalar qolǵa alyndy. Sonyń biri retinde ulttyq dástúr men aımaqtyń tarıhymen tanystyratyn «Etnoaýyl» jobasyn atap ótýge bolady. Etnoaýyl aýmaǵynda zamanaýı geokýpoldy konstrýktsııalar men pavılondar ornalastyrý kózdelgen. Sonymen qatar joba aıasynda ulttyq taǵamdardy daıyndaýdy úıretetin «Qazaq ashanasy» jáne túrli qolónerge úıretý boıynsha sheberlik sabaqtaryn ótkizý josparlanyp otyr. Araldaǵy 90-jyldary toqtap qalǵan balalar temirjolyn qaıta jandandyrý jumysy aıaqtalýǵa jaqyn. Temirjoldan, vagondar men teplovozdardan turatyn jyljymaly quram synaqtan ótkizilip, iske qosyldy. Jolaýshylardyń júrip-turýyna yńǵaıly bolý úshin perron salyndy. Nysan kelýshilerge jyl boıy qyzmet kórsetetin bolady.
— Janyńyzǵa eshkimdi ertpeı, jaı ǵana qarapaıym turǵyn retinde qalany jaıaý aralaısyz ba?
— Árıne, jaıaý júrgen densaýlyqqa da paıdaly, jumys babynda da artyq etpeıdi. Serýendegendi jaqsy kóremin. Bastapqyda: «Kórdińder me, oblys ákimi jaıaý ketip barady?!» — dep tańqalyp, pablıkterde jazǵandar da boldy. Ekinshi jaǵynan, jaıaý júrgende qalada jasalǵan jumystardyń artyq-kem tustaryn baıqaısyń. Bizdiń maqsat — oblysymyzdy, qalamyzdy kórkeıtý. Sondyqtan jaıaý júrip, kózben kórgenniń paıdasy bolmasa zııany bolmaıdy.
— Abaı oblysyndaǵy týrıster eń kóp keletin demalys orny — Alakól. Bıyl bul jaqqa qansha demalýshy keldi? Kópshilik Alakólde qoǵamdyq ájethanalardyń azdyǵyna shaǵymdanyp jatady. Bul máseleni sheshý úshin ne isteldi? Jalpy Alakóldi damytý baǵytynda qandaı josparlaryńyz bar?
— Oblys qurylǵannan beri týrısterdiń ósý qarqyny baıqalady. 2023 jyly óńirge 333,9 myń týrıst (2022 jylǵy kórsetkishten 64,6 myń adamǵa artyq), onyń ishinde 11,8 myń sheteldik týrıst (2022 jylǵy kórsetkishten 7,3 myń adamǵa artyq) keldi.
Aımaqta týrısterge uıalmaı kórsetýge laıyq kórnekti jerler az emes. Mádenıet jáne sport mınıstrligi bekitken Týrıstendirý kartasyna bizdiń oblystan Alakól, «Tarbaǵataı» memlekettik ulttyq tabıǵı parki, «Abaı-Shákárim» memorıaldyq kesheni, Abaıdyń «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı memorıaldyq qoryq-murajaıy men Shoshqaly kóli kirgen. H-HІ ǵasyrdaǵy sáýlet óneriniń ǵajaıyp eskertkishi Aıagóz aýdanyndaǵy «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» kesenesin osy kartaǵa engizýdi josparlap otyrmyz.
Alakól Qazaqstandaǵy TOP-20 týrıstik aımaqtardyń tizimine enedi. Bıyl kól jaǵalaýyna qansha týrıst kelgeni eseptelip jatyr. Jyl sońyna qaraı belgili bolady. Búginde kýrortty aımaqta 435 kásipkerlik sýbektisi jumys isteıdi. 230 qonaqúı bar. Ótken jyly Alakólge 200 myńnan astam týrıst keldi. Sondaǵy kásipkerlerden 89,7 mln teńge salyq tústi. 2022 jyly nebary 17 mln teńge bolǵan edi. Byltyr kórsetilgen týrıstik qyzmetter kólemi 4,5 mlrd teńgeden asty. Qazir biz kásipkerlerden túsetin salyq kólemin ulǵaıtý baǵytynda jumys istep jatyrmyz.
Bıyl Alakólde qoǵamdyq tártipti baqylaýdy kúsheıtý úshin kásipkerlerdiń ıeligindegi kameralardy oblystyq polıtsııa departamentiniń jedel basqarý ortalyǵyna qosý, týrıstik aýmaqtaǵy sanıtarlyq-gıgıenalyq tazalyqty saqtaý, sýdaǵy kólik qaýipsizdigi baǵytynda jumys júrgizildi.
Jasyratyny joq, jaǵalaýda kezek kúttirmeı sheshýdi qajet etetin máseleler bar. Týrıster tarapynan ájethananyń azdyǵyna ǵana emes, jaǵalaýdaǵy beı-bereket saýdaǵa tyıym salýǵa baılanysty da shaǵymdar aıtylady. Jaǵalaýdaǵy Arbat osydan 5-6 jyl buryn salynǵan. Demalýshylarǵa bul azdyq etedi. Balalarǵa arnalǵan oıyn quraldary bar, qoǵamdyq tamaq oryndary ornalasqan, keń ári jańa qoǵamdyq keńistik qajet. Saýdany tyıý úshin bólek, arnaıy jabdyqtalǵan saýda núkteleri kerek.
Jaqynda Maqanshy aýdanyna jasaǵan saparym barysynda Alakólde boldym. Arnaıy keńes ótkizip, jaǵalaýdyń ózekti máselelerin jan-jaqty talqylap, is-sharalar josparyn bekittik.
— Oblys jurtshylyǵymen jıi kezdesip jatasyz. Kóbine qandaı máselelerdi kóterip, qandaı ótinishter aıtady? Sol ótinishterdi qalaı oryndap jatyrsyz?
— Turǵyndardy aıyna bir márte, ıaǵnı ár aıdyń sońǵy jumasy kúni jeke qabyldaımyn. Aýdandarǵa baryp, halyqpen kezdesý ótkizemin. Kóbine áleýmettik máselelerdi alǵa tartady. Barlyǵyna toqtalý múmkin emes. Turǵyndardyń ótinishi degenińizge bir mysal keltireıin. 2022 jyly maýsym aıynda oblysqa ákim bolyp taǵaıyndalǵannan keıin Semeıdegi kıeli qara shańyraq Muhtar Áýezov atyndaǵy pedagogıkalyq kolledjge arnaıy bardym. Bul jer — Muhtar Áýezov, Júsipbek Aımaýytov, Qanysh Sátbaev, Álkeı Marǵulan, Sháken Aımanov syndy birtýar tulǵalar bilim alǵan qasıetti meken. Sol kezdesýde kolledj basshysy bilim ordasynyń qazandyǵyn ortalyq jylý júıesine qosyp, jańa akt zalyn salyp berýdi suraǵan edi. Biz óz tarapymyzdan «Qarajyra» kompanııasyna usynys bildirip, olar az ǵana ýaqyttyń ishinde stýdentterge arnalǵan tamasha ǵımaratty salyp berdi. 300 oryndyq kontsert zaly men 500 stýdentke arnalǵan arnaıy kabınetteri bar «Es-aımaq» rýhanı ortalyǵy jaqynda saltanatty túrde ashyldy. Bul 120 jyldyq tarıhy bar kolledjge tamasha tartý boldy dep oılaımyn.
— Úlgi tutatyn tulǵańyz kim?
— «Jalpy, ómirdiń qaı salasynda da Abaıdyń aqylyn alsaq, aıtqanyn istesek, el retinde eńselenemiz, memleket retinde muratqa jetemiz» degen edi Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaev. Uly aqynnyń jazǵan óleńderi men qara sózderi úlgi-ónegege toly. Oıshyl Shákárim Qudaıberdiulynyń jyrlarynan túıer taǵylym mol. Aqynnyń:
Bireýdiń minin kórgenshe,
Jamandyǵyn tergenshe,
Óz oıyńdy mazalap,
Óz oıyńdy tazalap,
Ózińmen kúres ólgenshe, — dep keletin óleń joldary ózime unaıdy.
— Kitap oqısyz ba? Sońǵy oqyǵan kitabyńyz qandaı?
— Bizdiń bala kezimizde halyqtyń kitapqa degen qushtarlyǵy, kitapqa degen qurmeti erekshe edi. Úıimizge jaqyn jerde kitaphana boldy. Sol kitaphanadan túrli janrdaǵy kitaptardy alyp, oqyp óstik. Qazir jumystan qol bosaǵan kezderde oqyp turamyn. Muhtar Áýezovtiń «Abaı jolyn» qaıta oqyp shyqtym. Oblysymyzda «Abaı joly» kitaphanasy degen jobamyz bar. Bul joba aıasynda ótken jyly Semeı óńirinen shyqqan aqyn-jazýshylardyń 16 kitaby jaryq kórdi. Osy kitaptardy da shetinen oqyp jatyrmyn. Bıyl osy jobamen 20 avtordyń týyndylaryn basyp shyǵarýdy josparlap otyrmyz.
