Segiz qyrly bir syrly seri Sáken

ASTANA. QazAqparat - Keshe, Astandaǵy Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń «Stýdentter úıinde» belgili qoǵam qaıratkeri, prozaık, dramatýrg, pýblıtsıst, ádebıet synshysy, memlekettik syılyqtyń ıegeri Sáken Júnisov týraly derekti fılmniń túsaýkeseri ótti.

Sákenniń shyǵarmashylyq ómirinen syr shertetin bul derekti fılmdi Sáken Júnisovtiń inisi «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń derekti fılmder rejısseri Oral Júnisov túsirgen eken. Fılmniń tusaýkeser rásiminen keıin, jazýshynyń týǵan inisi Oral Júnisov pen qaryndasy Roza Júnisovamen suhbattasýdyń sáti tústi. Birinshi jazýshynyń inisi, búginde derekti fılmderimen tanylyp júrgen belgili rejısser Oral Júnisovti sózge tarttyq.

Oral Júnisov: Meniń aǵam Muqaǵalı Maqataevtan emtıhan alǵan

- Aǵańyzben birge ótkizgen balalyq kúnderińiz áli esińizde bolar. Onyń talanty neshe jasynan baıqaldy?

- Bári kóz aldymda áli saırap tur. Aǵam óte kishkentaı kezinen ónerge jaqyn boldy. Bes jasynan bastap dombyra tartty. Arqa jurtynyń aýzynan túspeıtin Aqan ánderin sol kezde jatqa shyrqap ósti. Kúıdi de naqyshyna keltire oryndaıtyn. Biz úıde úsh ul, eki qyz bes aǵaıyndy boldyq. Sáken - uldyń úlkeni boldy. Aǵamnyń basty ereksheligi - aıtqanynan qaıtpaıtyn, qolyna alǵan isti aqyrlastyrmaı tynbaıtyn, ýádesinen taımaıtyn óte qaısar jáne bir kórgeni men estigeninen jańylmaıtyn óte alǵyr boldy. Qazaqta: «Sútpen bitken, súıekpen ketedi» degen ataly sóz ras eken. Bala kúnindegi sol qasıeti ómiriniń sońyna deıin boıynda saqtalyp qaldy. Sol qasıeti aǵamdy osyndaı uly tulǵa etti.

- Aǵańyzdyń tyrnaq aldy týyndysy qashan jaryq kórgeni esińizde me?

- Qaı jyly ekeni naqty esimde joq. 1952 jyldary bolý kerek. Sol kezdegi «Pıoner» gazetine «Aldyńǵy vagon» degen týyndysy shyqqany áli esimizde. Týǵan-týystar jabylyp, «O, Sákenniń maqalasy shyǵypty» dep jabyla oqyǵanbyz. Aǵamnyń shyǵarmashylyq ómiri negizinen ýnıversıtet qabyrǵasynda qalyptasty. Aýylda mektepti kúmis bel­gige bitirip, óz kúshimen sol kezdegi KSRO-da be­deli tasyp turǵan QazMÝ-dyń fılologııa fakýl­tetine oqýǵa tústi. Onda áıgili jazýshy Muhtar Áýezov­ten sabaq aldy. Sóıtip júrip, Muhańnyń alǵashqy aspıranty atandy. Ýnıversıtet qabyrǵasynda júrip gazet, jýrnaldarǵa aralasyp, maqalalary men áńgimeleri kún saıyn jaryq kórdi. Maqalalary, áńgimeleri synǵa ushyraǵan kezderi de az bolǵan joq. Biraq, oǵan aǵam jasymady, kerisinshe, tolqynǵa qarsy júzdi. Ózi de kileń aqyn-jazýshylarmen aralasty. Óz ortasynda bedeldi azamat boldy. Sóıtip júrip, kezinde Muqaǵalı Maqataev joǵary oqý ornyna emtıhan tapsyrǵaly kelgende emtıhan alǵan osy meniń aǵam - Sáken bolatyn. Mine, sol ózi oqýǵa túsirgen Muqaǵalıdy búgin tanymaıtyn qazaq kemde-kem shyǵar.

- Sáken a ǵanyń jazǵan shyǵarmalaryn sizder jıi oqıtyn ba edińizder?

- Árıne, kóptegen shyǵarmalaryn qoljazba kezinde oqyp alatynbyz. Búgin ne jazady eken dep kútetinbiz. Bala kúnderindegi kórgen-bilgenin oımaqtaı oıǵa syıdyryp, aq qaǵazǵa áńgime etip túsirdi. «Ájem men emshi jáne dáriger», «Kimniń mekeni jaqsy?», «Ósh­peı­tin izder» degen sekildi alǵashqy shaǵyn áńgimelerin qalaı jazǵany áli esimizde. Ýaqyt óte kele úlken shyǵarmalarǵa aýysty. Kúrdeli janr - dramaǵa da kóńil bólip, respýblıkalyq jáne oblystyq teatrlarda «Ajar men ajal», «Tutqyndar», «Jaraly gúlder», «Qy­zym, saǵan aıtam», «Qysylǵannan qyz boldyq», «Qos anar», «Sabalaq Abylaı» syndy pesalary sahnalandy. Ony jurt óte joǵary baǵalady. Al «Japandaǵy jalǵyz úı», «Aqan seri», «Amanaı men Zamanaı» romandaryn jurt jastyǵyna jastap jatyp oqıtyn súıikti shyǵarmalar bolǵany daýsyz. Bul aǵamnyń jazýshy retinde tolysyp, ózin jurtqa áıgilegen týyndylary desem artyq aıtqandyq emes.

- Aǵańyzdyń shyǵarmalarynan jazýshynyń inisi retinde, ári eń súıikti oqyrmany retinde qaı shyǵarmasyn bóle-jara atap óter edińiz?

- Ár shyǵarmasynyń óz ereksheligi, óz orny bar. Óz basym shyǵarmalarynyń ishinen «Aqan seri» romanyn erekshe atap ótkim keledi. Olaı deıtinim, Sáken Aqan seriniń ánderimen sýsyndap óskenin joǵaryda aıttym ǵoı. Aǵama «Aqan seriniń ánderi» bala kúninen rýhanı azyq syılaǵany anyq. Sol bala kúngi arman men tátti qııaldan osyndaı iri dúnıe týdy dep oılaımyn. Al «Japandaǵy jalǵyz úı» shyǵarmasy da astary tereń shyǵarma. Sákenniń qaı týyndysy bolsa da, sol kezdegi qoǵamnyń artyqshylyqtary men kemshilikterin astarlap aıta bildi. Sol kezdegi solaqaı saıasattyń qazaq jerine, eline jasaǵan zorlyq-zombylyǵyn astarly túrde halyqqa jetkize bildi.

- Sáken Júnisovtiń búginde aıaqtamaı qalǵan, nemese, shyqpaı qalǵan, qoljazba dúnıeleri bar ma?

- Aǵam «Aqan seriniń» úshinshi kitabyn jazýdy oılaǵan. Onda serini Mekkege aparǵysy kelgen eken. Biraq nege ekeni belgisiz, keıin bul oıynan aınyp qalǵan. Biraq, bastaǵan dúnıeleri bar. Sondaı-aq Abylaı hanǵa arnap roman jazǵysy kelgen. Basyn jazyp ta qoıǵan edi. Ókinishke qaraı, jazyp úlgere almaı ketti.

- Aǵańyz týraly derekti fılm túsirýdi qalaı qolǵa aldyńyz, qıyn boldy ma?

- Árıne, qıyn boldy. Sáken týraly kóptegen derekter, estelikter, jazbalar muraǵattarda tolyq saqtalmaǵan. Kóz kórgen, birge júrgen jora-joldastarynan jınaqtaǵan dúnıelerdiń basyn qosyp, inilik paryzymdy óteıin dep qolǵa alǵan shaǵyn joba bul. Al Sáken týraly zertteý búgingi urpaqtyń enshisi dep oılaımyn.

Roza Júnisova: Men árkez aǵamnyń alǵashqy oqyrmany boldym

- Roza apaı, áıgili jazýshynyń qaryndasy bolǵan sizde arman joq shyǵar?

- Halqy súıgen Sákendeı azamattyń qaryndasy bolý - baqyttyń baqyty. Men Sákendeı aǵam bolǵany úshin ózimdi eń baqytty adam dep oılaımyn. Bul baqytty kótere bilseń ǵana baqyttysyń. Nege? Bireýler mundaı baqytty kótere almaıdy. Sáken elin qanshalyq súıe bildi? Eline qanshalyq rýhanı azyq syılaı aldy? Mine, eli de Sákendi sonshalyq súıe bildi. Osyndaı eli súıgen azamattyń ini-qaryndastary da elge úlgi ónege bola alsa sonda ǵana aǵasymen maqtana alady. Osyndaı aǵasynyń qundy dúnıeleriniń qadirine jetip, baǵalaı bilse, sońǵy urpaqqa eńbekterin amanattap jetkize bilse ǵana artynan ergen ini-qaryndastary baqytty bolady. Men sol aǵamnyń qundy dúnıelerin jınap, zerdelep, keıingi urpaqqa amanattap qaldyrsam degen nıetpen jumys jasap jatyrmyn.

- Kezinde aǵasy qaryndasyn qalaı erkeletýshi edi?

- Aǵam meni alaqanyna salyp erkeletti. Janynan qalmaıtynmyn. Óte baýyrmal edi. Artyq-kem ketken tustarymdy aıǵaımen emes, aqylmen aqyryn túsindirip, adamdyq, adaldyq, ınabattylyqty úıretetin. Ár isimizge jaýapkershilikpen qaraýdy, úlkendi qalaı syılap, kishini qalaı aıalaıtynymyzdy osy Sáken aǵamyzdyń qasynda erip júrip úırendik. Qazaq aıtqandaı: «Aldyńǵy dońǵalaq qalaı júrse, sońǵy dońǵalaq ta solaı júredi» demekshi otbasyndaǵy aldyńǵy aǵamyz óner bilimge qushtar bolǵan soń shyǵar, bárimiz Sákenge qarap, solaı óstik.

- Sáken seriniń jazýshylyqtan tys taǵy qandaı óneri bar edi?

- Meniń aǵam «segiz qyr­ly, bir syrly» azamat edi. Sosyn da shyǵar, «Sáken seri» atanýy. Sá­ken­niń shyǵarmashylyqtan ózge de qyrlary kóp boldy. Onyń sportpen, sonyń ishinde kúreske qatysyp, sport sheberi atanǵanyn kóp adamdar bile bermeıdi. Sýret te salatyn. Al án aıtqanda tyńdap otyra bergiń keledi. Daýysy qandaı keremet edi. Otyrystarda, jıyn, toılarda án tıegin aǵytqan Sákendi jurt qulaqqa urǵan tanadaı, uıyp tyńdaıtyn. Tipti bir kezderi osy ónerge qyzyǵyp, konservatorııa ustazdarynan jeke sabaq ta alǵan bolatyn. Dombyramen tátti kúılerdi qońyraýlatyp tartqanda eriksiz sezimge erik beretinbiz. Sákenniń bir ózinde bir emes, bes dombyra boldy. Kitap jazýǵa otyrǵanda mindetti túrde dombyrany janyna alyp otyratyn. Arasynda kúı tartyp, yńyldap án aıtatyn.

- Kitap jazýǵa bir otyrǵanda qansha ýaqyt otyrýshy edi?

- Óte kóp otyratyn. Keıde, 5-6 saǵat qozǵalmaı otyratyn. Sosyn taǵy bir minezi berilip birdeme jazyp otyrǵanda kedergi keltirgen adamdy unatpaıtyn. Sol úshin jazýǵa otyrǵanda biz kóbinde dalaǵa shyǵyp ketetinbiz.

- Aǵańyzdyń shyǵarmalaryn qanshalyqty súıip oqydyńyz?

- Bireýge ótirik, bireýge shyn, men aǵamnyń shyǵarmalarynyń eń birinshi oqyrmany boldym. Sáken jazǵandaryn ústeline qaldyryp ketetin. Qoljazbalaryn oqyǵandy unata bermeıtin. Men aǵam syrtqa shyǵyp ketkende, jumysqa ketkende sol jazbalaryn eń birinshi bolyp urlap oqıtynmyn. Sonda bir baıqaıtynym, aǵam qoljazbalaryn kóp ózgerte bermeıtin. Azdap árip qatelikterin ǵana túzegeni bolmasa, óshirip, syzyp, qaıta jazǵan dúnıelerin kezdestire bermeıtinmin.

- Onyń kóńilin qaldyrǵan kezińiz boldy ma?

- Aǵama Alla taǵala bárin úıip bergen ǵoı. Sáken jas kúninen ónerge, bilimge qushtarlyǵynyń arqasynda óz ortasynda óte bedeldi boldy. Ózi de óte symbatty azamat bolyp er jetti. Mundaı jigitterge qyzdar da úıirsek bolatynyn bilesiz. Oǵan aýyldyń qyzdarynan kimder ǵashyq bolmady. Onyń mektepte oqyp júrgen kezi. Ekemiz bir bólmede jatamyz. Túnde aǵam ylǵı qydyryp ketetin. Bir kúni «Siz, qaıda ketip qalasyz? Qaıda baryp júrsiz?» dep suraqtyń astyna aldym. Sonda aǵam kúlip turyp, «Men seniń aǵańmyn, men saǵan esep bermeımin, eger anam surasa ǵana esep beremin» dep eskertti. Sóıtip júrgende bir kúni bir qyz maǵan keremet konvert ustatyp, mynany aǵańa aparyp ber dedi. Konvertke qarasam neshe túrli jyltyraqpen bezendirilgen. Balalyǵym ǵoı, qyzyǵyp, ishindegi hatty laqtyryp tastap, syrtyn dápterime jabystyryp aldym. Bir kúni ol túsip qalady. Ony aǵam kórip qoıady. Sonymen ne kerek, aǵam: «bireýdiń dúnıesin nege alasyń, al alǵan soń nege bermeısiń» dep qatty renjip, urysqany bar. Sodan qaıtyp aǵamnyń kóńilin qaldyrǵan emespin.

- Qazir Sáken aǵa ómirden ozǵaly da biraz jyldar artta qaldy. Sáken aǵanyń qurmetine kóshe, mektep attary berildi me?

- Sákenniń esimine Almatydan da, Astanadan da bir-bir kósheniń atyn berse artyq etpeıdi dep oılaımyn. Ókinishke qaraı, áli birde-bir kóshe, mektepke aǵamyzdyń aty berilgen joq. Biraq erte me, kesh pe ultyn súıgen ulyna halqy bir kóshesin arnaıtyn shyǵar degen úmitpen kele jatyrmyz.

- Áńgimeńizge rahmet!

Suhbattasqan Kúnsultan OTARBAI

Sáken JÚNІSOVTІŃ qysqasha ómirbaıany

Sáken Júnisov 1934 jyly 11 aqpanda Kókshetaý (qazirgi Aqmo­la) oblysynyń Qyzyltý aýdany, Kish­kenekól aýylynda týǵan. Qazaq mem­lekettik ýnıversıtetin támamdaǵan­nan keıin eńbek jolyn "Pıoner" (qa­zirgi "Aq jelken") jýrnalynda ádebı qyzmetker bolyp bastady. M.Áýezov atyndaǵy Qazaq mem­le­kettik akademııalyq drama tea­tryn­da ádebıet bóliminiń meńgerýshisi, KSRO Ádebı qory Qazaq bólimshesiniń dırektory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń hatshysy qyzmetterin abyroıly atqardy.

Sáken Júnisov ja­zý­shylyqpen aınalysqan jarty ǵasyrǵa taıaý shyǵarmashylyq ómirinde qazaq ádebıetin órken­de­týge ólsheýsiz úles qosty. "Aqan seri" dılogııasy, "Japan­daǵy jalǵyz úı", "Zamanaı men Amanaı" romandary qalyń oqyr­man qaýymnan da, ádebı synnan da joǵary baǵa aldy.

"Ajar men ajal", "Tutqyndar", "Qyzym, saǵan aıtam", "Jaraly gúlder", "Qos anar", taǵy basqa pe­salary respýblıka teatrlarynda tabyspen qoıyldy.

"Óliara" pesasyna 1986 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Memle­ket­tik syılyǵy berildi.

Kóptegen shyǵarmalary shet til­derge aýdaryldy. Ózi de L.Tolstoı­dyń, S.Tsveıgtiń, O.Gonchardyń áńgimeleri men romandaryn qazaq tiline sátti tárjimalady.

S.Júnisovtiń qalamynan týǵan tańdaýly shyǵarmalary qazaq áde­bıetiniń altyn qorynan oryn alǵan qundy dúnıeler bolyp ta­bylady.

Ol óz zamandastarynyń arasyn­da aýqymdy shyǵarmashylyq qa­ry­my­men de, birtýar azamattyq bol­mysymen de erekshelenetin. Týǵan halqy talantty perzentin san qyrly óneri úshin Sáken seri atap, aıalap erkeletti.

Aıaýly azamat, úlken qalamger Sá­ken Júnisovtiń jarqyn beınesi ár­daıym el júreginde saqtalady. Onyń ozyq týyndylary halqynyń rýhanı qazynasyna aınalyp, bolashaq urpaq­tarmen birge jasaı beredi.