Saılaýaldy baǵdarlamada elimizdi damytýdyń jańa ekonomıkalyq úlgisi jasaldy - depýtat

Májilis depýtaty Gennadıı Shıpovskıh Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń saılaýaldy baǵdarlamasynyń oryndalý barysy týraly pikir bildirdi. 

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» saılaýaldy baǵdarlamasynda ekonomıkada adal jáne naqty ereje bekitti. Memleket, atap aıtqanda, salyqtyq, bıýdjet, aqsha-kredıt jáne tarıftik saıasatty teńgerimdi jáne ashyq júrgizedi, ishki óndiristi jáne shıkizattyq emes eksportty yntalandyrady.

Qasym-Jomart Toqaev Prezıdent bolǵan birinshi jylda saılaýaldy baǵdarlamasyn iske asyrý jóninde irgeli daıyndyq jumystary júrgizildi. Baǵdarlamanyń maqsattary men mindetteri memlekettik organdardyń josparlarymen úılestirildi, ony iske asyrý úshin zańnamalyq negiz jasaldy.

Memleket basshysy saılaýaldy baǵdarlamasynda «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» saılaýaldy baǵdarlamasynda respýblıkany damytýdyń jańa ekonomıkalyq úlgisine kóshýdi belgilep, onda monopolısterdiń josyqsyz is-qımyly alynyp tastaldy.

2022-2023 jyldary 41,3 mlrd dollar tikeleı sheteldik ınvestıtsııa tartyldy. Ónerkásip salalarynyń orta jáne joǵary qaıta bólý ónimderin óndirýge qajetti bazalyq materıaldardyń qajettiligine taldaý júrgizildi.

Otandyq óndirýshiler men ónerkásiptik-ınnovatsııalyq qyzmet sýbektileri arasynda shıkizat jetkizý boıynsha mindettemelerdi engizýge baǵyttalǵan «Ónerkásiptik saıasat týraly» QR Zańyna túzetýler ázirlendi. Bul óńdeýshi ónerkásip kásiporyndarynyń qoljetimdi baǵadaǵy shıkizatpen tolyq qýatynda qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Óndirýshiden sońǵy tutynýshyǵa deıin taýarlardy ótkizýdiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etetin tutas keshen bolyp sanalatyn Ulttyq qadaǵalaý júıesi engizildi.

Ekonomıkany monopolııasyzdandyrý boıynsha júıeli jumys jalǵasýda. Monopolııasyzdandyrý jónindegi komıssııa jumysynyń nátıjeleri boıynsha respýblıkalyq menshikke qabyldandy:

- 14 iri aktsıonerlik qoǵam men JShS-degi aktsııalar paketi jáne qatysý úlesi;

- 7 ǵımarat, 162 temirjol jáne qurylys;

- avtomobılder, aqsha qarajattary jáne basqa múlik.

Prezıdenttiń ekonomıkalyq jáne saıası reformalarynyń qısyndy jalǵasy bolǵan «Zańsyz satyp alynǵan aktıvterdi memleketke qaıtarý týraly» Zań qabyldandy. Onyń normalary ákimshilik-bılik resýrstaryna ıe bolǵan nemese osyndaı qoldaýdy paıdalana alatyn olıgopolııa sýbektilerine qatysty qoldanylady. Sonymen qatar adal ınvestorlardyń múddeleri tolyǵymen qorǵalatyn bolady.

QR Premer-Mınıstriniń tóraǵalyǵymen Zańsyz satyp alynǵan aktıvterdi memleketke qaıtarý máseleleri jónindegi komıssııa quryldy. Onyń quramynda belsendi azamattyq ustanymy bar qoǵam qaıratkerleri, Parlament depýtattary men Úkimet músheleri bar.

Búgingi tańda memleketke shamamen 1 trln teńge somasyndaǵy aktıvter qaıtaryldy. Onyń shamamen okolo 600 mln-basqa ıýrısdıktsııadan qaıtarylǵan aktıvter. Mysaly, BAÁ – den shamamen 15 mıllıon dollar, Aýstrııadan – 82 mıllıon dollar, Lıhtenshteınnen – 260 mıllıon dollar, Gonkongtan – 2 mıllıon dollar qaıtaryldy.

Fıskaldyq saıasatty qaıta qaraýǵa basa nazar aýdarylyp otyr. Jańa Salyq kodeksiniń jobasy ázirlenýde. Jumys tobyna sarapshylardan, ekonomısterden jáne bıznes-qoǵamdastyq ókilderinen 1 myńǵa jýyq usynys tústi.

Sonymen qatar «sán-saltanat» zattaryna qosymsha aktsız engizý máseleleri pysyqtalýda. Memleket basshysy mundaı múmkindikti qarastyrý qajettigi týraly Qazaqstan halqyna Joldaýynda jarııa etti.

Kóleńkeli ekonomıkanyń úlesin 2025 jylǵa qaraı EYDU elderiniń deńgeıine jetkize otyryp, JІÓ-ge 15%-ǵa deıin tómendetý qajet. 2022 jyly eldegi memleketten jasyrylǵan ekonomıkalyq qyzmet kórsetkishi JІÓ-ge shamamen 18,7%-dy qurady (jospar boıynsha 19,9%). Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasynda kózdelgen maqsattardy oryndaý úshin kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qımyldyń 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi is-sharalar jospary ózektendirildi.

Salyqtyq jáne kedendik ákimshilendirýdi jetildirý boıynsha jumystar júrgizilýde. Kásipkerlerdi kóleńkeli sektordan shyǵarý úshin qolaıly bıznes-orta jasalýda.

«QR azamattarynyń tólem qabilettiligin qalpyna keltirý jáne bankrottyq týraly» Zań qabyldandy. Onyń aıasynda boryshkerler úshin sottan tys bankrottyq, tólem qabilettiligin qalpyna keltirý jáne sot bankrottyǵy rásimderi kózdelgen.

Sottan tys bankrottyqty bankter, MQU jáne kollektorlyq agenttikter aldyndaǵy boryshtar boıynsha mynadaı sharttarda qoldanýǵa bolady: borysh 1,6 myń AEK-ten aspaıdy (2023 jyly 5 520 myń teńge); borysh 12 aı ishinde ótelmeıdi; múlik joq; bankpen retteý rásimi júrgizildi. Sot bankrottyǵy rásimin 1,6 myń AEK astam boryshtar boıynsha jáne kredıtorlar aldyndaǵy boryshtardyń barlyq túrleri boıynsha qoldanýǵa bolady.

Tólem qabilettiligin qalpyna keltirý rásimi sotta qaryzdardy tóleýge 5 jylǵa deıin bólip tóleý múmkindigin kózdeıdi. Qalpyna keltirý jospary qarjy basqarýshysymen birlesip ázirlenedi jáne sotta bekitiledi.

Bul protsedýranyń artyqshylyǵy – odan keıin adam «bankrot» mártebesin ala almaıdy, sondyqtan oǵan tıisti saldarlar qoldanylmaıdy (5 jyl ishinde bankterden jáne MQU-dan nesıe ala almaısyz, 7 jyldan keıin ǵana qaıta bankrottyqtan ótýge bolady, qarjylyq jaǵdaıy bankrottyqtan keıin 3 jyldan keıin tekseriledi). Búgingi tańda bereshek somasy 11,3 mlrd teńgeden asatyn 7,1 myń azamat bankrot dep tanyldy.

Tarıf belgileýdiń barlyq protsesiniń ashyqtyǵy, eseptiligi jáne jarııalylyǵy qaǵıdattaryna negizdelgen tarıftik reforma bastaldy. Tabıǵı monopolııalar salasyn retteýdiń árbir kezeńi «Monopolıst» bazasynda tsıfrlandyrylǵan. Kásiporyndardyń satyp alýlary da elektrondyq formatqa aýystyryldy.

Qazaqstandyq tutynýshylardyń qarajatyn maqsatty paıdalaný jurtshylyq pen tehnıkalyq sarapshylardy tarta otyryp baqylanady. Eger tutynýshylardyń quqyqtary buzylǵan bolsa, olar úshin ýaqytsha ótemaqy tarıfteri engiziledi, al tabıǵı monopolııalar sýbektileri ákimshilik jaýapkershilikke tartylady.

«Ulttyq qor - balalarǵa» jobasy 2024 jyldyń 1 qańtarynan bastap iske qosylady. Osy kúnnen bastap Ulttyq qordyń ınvestıtsııalyq kirisiniń 50%-y 18 jasqa deıingi barlyq balalar arasynda bólinedi;
Bıyl 1 naýryzdan bastap jas kásipkerler úshin jyldyq 2,5%-ben shaǵyn nesıe berý kózdelgen. Qazirdiń ózinde 24 mlrd. teńgeden astam somaǵa 5 myńnan astam shaǵyn nesıe maquldandy;

2023 jyly Aýyldyq aýmaqtardy damytý tujyrymdamasy qabyldandy, memleket menshigine 8 mln. ga paıdalanylmaǵan jer qaıtaryldy;

2023 jyly «Qýatty óńirler – eldi damytýdyń draıveri» ulttyq jobasy aıasynda ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylym obektilerin salýǵa 5,4 mlrd. teńge bólindi.

QR Áleýmettik kodeksi qabyldandy jáne kúshine endi, otbasynyń tsıfrlyq kartasy engizildi (ártúrli satylarǵa júginýdiń qajettiliginsiz proaktıvti formatta memlekettik qoldaý kórsetýdi kózdeıdi), «Áleýmettik ámııan» aqparattyq júıesi engizildi;

Bala kútimi boıynsha járdemaqylardy tóleý kezeńi 1 jastan 1,5 jasqa deıin ulǵaıtyldy; jumysynan aıyrylý boıynsha tólemder mólsherin tabystyń 45% - na deıin ulǵaıtý; halyqtyń áleýmettik osal toptary arasynan kásipkerlerge 9 myńnan astam grant (400 AEK-ke deıin) bólý jáne t. b.;

Birqatar baǵdarlamalyq qujat ázirlendi jáne qabyldandy: Balalardy zorlyq-zombylyqtan, sýıtsıdtiń aldyn alýdan qorǵaý, olardyń quqyqtary men ál-aýqatyn qamtamasyz etýdiń 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary, Memlekettik jastar saıasatynyń 2029 jylǵa deıingi tujyrymdamasy; Eldiń kólik-logıstıkalyq áleýetin damytýdyń 2030 jylǵa deıingi tujyrymdamasy, Sý resýrstaryn basqarý júıesin damytýdyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy;

Ulttyq quryltaı qurylyp, jalpyulttyq referendýmdar ótkizý tájirıbesi jańartyldy. Prezıdenttik saılaý eldegi saıası ózgeristerdi iske qosty, onyń qorytyndysy boıynsha Parlamenttiń eki Palatasy da, máslıhattar da qaıta saılanyp, jańartyldy, alǵash ret 45 aýdan men oblystyq mańyzy bar qalalarda ákimder saılaýy ótkizildi.

Birinshi jyly jaqsy qarqyn aldy dep aıtýǵa bolady. Memleket ony saqtaýy kerek, qoǵam – memleketke kómektesýi kerek.