Saıasattaný, áleýmettaný baǵyttaryn qysqartqan JOO-larǵa shara qabyldanady – mınıstr
Búgin Almatydaǵy ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde Qazaqstan saıasattanýshylarynyń H sezi ótti.
Mınıstr A.Aımaǵambetov arnaıy sektsııalarda saıasattaný pániniń oqytýshylary men doktoranttaryn qyzyqtyrǵan suraqtarǵa jaýap berip, olardyń usynystaryn tyńdady.
«Áriptester ýnıversıtet baǵdarlamasy boıynsha «saıasattaný» baǵyty jáne jalpy áleýmettik/gýmanıtarlyq baǵyt boıynsha (Áleýmettaný 2 kredıt, Saıasattaný 2 kredıt) kredıtter sanynyń jetkiliksizdigi, joǵary pedagogıkalyq júkteme jáne ǵylymı jumystarǵa ýaqyt tapshylyǵy týraly, professor-oqytýshylar quramynyń biliktiligin arttyrý qajettiligi, onyń ishinde ǵylymı-zertteý ádistemesi jáne akademııalyq jazý jaıynda sóz qozǵady.
Sondaı-aq qatysýshylardyń keıbiri jekelegen joǵary oqý oryndary Memlekettik bilim standartyn aınalyp ótip, saıasattaný jáne áleýmettaný baǵyttaryn qysqartyp nemese onlaın formatqa kóshirip, óreskel buzýshylyq jasap jatqanyn atap ótti. Mınıstrlik osy aıtylǵan faktiler boıynsha tıisti shara qabyldaıdy», - dedi mınıstr.
QR BǴM basshysynyń aıtýynsha, byltyr mınıstrlikke baǵynysty JOO rektorlaryna jalaqyny kóterý boıynsha tıisti tapsyrma berilgen. Atap aıtqanda, eń tómengi aılyq oqytýshylarda – 200 myń teńgeni, dotsentterde – 300 myń teńgeni, professorlarda – 350 myń teńgeni (ulttyq ýnıversıtetterde 400 myń teńge) quraýy tıis boldy. Onymen qosa, professorlyq-oqytýshylyq quramnyń júktemesi bir stavka boıynsha 680 saǵattan aspaýy tıistigi belgilendi. Buryn 800-900 saǵat bolyp kelgen.
«Jalaqyny kezeń-kezeńimen arttyrý pedagogıkalyq júktemeni kezeń boıynsha azaıtýmen, barlyq bıznes-protsesti tsıfrlandyrýmen jáne eseptilikti túbegeıli azaıtý jumystarymen qatar júrgizilýi qajet», - dedi Ashat Aımaǵambetov.
