Saýytbek Abdrahmanov: Prezıdent Abaı murasyn qazirgi jańǵyrý ıdeıasyna oraılastyra keltirdi
«Halyqtyń halyqtyǵy, eldiń eldigi ulylaryn ulyqtaı alýynan, asyldaryn ardaqtaı alýynan tanylady. Qaı halyq ta ózinen shyqqan ǵajaıyp tulǵalardy qurmetteıdi. Olardyń eren eńbegin eskerip, esimderin eldi mekenderge beredi, eskertkishter ornatady. Qazaq halqy da – sondaı halyq. Bizde de búkil álemge áıgili etýge laıyqty tulǵalar barshylyq. Solardyń ishinde – uly aqyn, fılosof, aýdarmashy, kompozıtor Abaıdyń orny erekshe. El gazeti – «Egemen Qazaqstan»-da jarııalanǵan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy – bárimiz kútken sózdi aıtýymen, der kezinde ári Abaı jylynyń bastapqy belesinde aıtylýymen qýantyp otyr», - dedi Saýytbek Abdrahmanov QazAqparat tilshisine.
Májilis depýtatynyń aıtýynsha, Qasym-Jomart Toqaevtyń bul maqalasy – Abaı shyǵarmashylyǵynyń búgingi zamanmen qalaı astasatynyn, qazirgi kezeń úshin qandaı kókeıkesti ekenin aıqara ashyp berýimen qundy.
«Prezıdent Abaı murasyn qazirgi jańǵyrý ıdeıasyna ábden oraıly keltirgen. Jańǵyrý – ótkennen qol úzip, tek jańa qundylyqtarǵa jol ashý degen sóz emes. Shyn máninde, bul – ulttyq muralarymyzdy búgingi oń úrdistermen úılestire damytýdy kózdeıtin qubylys. Bul rette, biz Abaıdy aınalyp óte almaımyz. Sebebi, uly oıshyl osydan bir ǵasyrdan astam ýaqyt buryn ultty jańǵyrýǵa, jańarýǵa, jańa ómirge beıim bolýǵa shaqyrǵan» dep jazady Prezıdent. Maqalada dál qazirgi kúnde jazylǵandaı bolyp estiletin Abaı sózderiniń qadir-qasıeti, mán-mańyzy tereń ashylǵan deı alamyz. Máselen, keshe ǵana qabyldanǵan «Pedagog mártebesi týraly» zańnyń ózin de Toqaev Abaı shyǵarmalaryndaǵy ustazdyqtyń, bilim alyp, til úırenýdiń qajettigin aıtqan tereń oılarymen astastyryp otyr. Ári ol oılardy búgingi tańdaǵy ózekti problemalarmen qabystyra bilgen. Mysaly, «Al qazirgideı jańa tarıhı jaǵdaıda bárimiz ana tilimizdiń damýy men dáriptelýine nazar aýdaryp, onyń mártebesin arttyrýymyz kerek. Sonymen qatar, aǵylshyn tilin úırenýge de basymdyq berý qajet. Jastarymyz neǵurlym kóp tildi meńgerse, soǵurlym múmkindigi keńeıedi. Biraq olardyń ana tilin bilýine basa mán bergen jón. Óskeleń urpaq, Abaı aıtqandaı, ǵylymdy tolyq ıgerse, óz tilin qurmettese ári shyn máninde polıglot bolsa, ultymyzǵa tek ıgilik ákeleri sózsiz» deıdi. Mundaı mysaldardy Prezıdent maqalasynan kóptep keltirýge bolady», - dedi ol.
Saýytbek Abdrahmanov sonymen qatar, Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaıdy taný – adamnyń ózin-ózi tanýy» degen tujyrymy – shyn máninde óte tereń oı ekenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, ózin-ózi tanı alǵan, ózine syn kózimen qarap, ózin qamshylaı alǵan adam ǵana ilgeri baspaq.
«Prezıdent maqalasy eldi, ultty Abaısha súıýge shaqyrýymen qundy. Keıbir maqalalarda, suhbattarda Abaı óz halqynyń qateligin tym kóp kórsetken, qoıasyn tym aqtaryp jibergen degendeı áńgimelerdiń aıtylyp qalatyny jasyryn emes. Bul oraıda maqala avtory: «Uly aqyn ultynyń kemshiligin qatty synasa da, tek bir ǵana oıdy – qazaǵyn, halqyn tórge jeteleýdi maqsat tutty» degen oı aıtady. Eńbek te, halqymyzdyń boıyndaǵy jańashyldyq, ózgeristerge beıimdik búgingi tańda ózgeshe jarqyrap kórinýi tıis ekendigi aıtylǵan. Eńbektiń qadir-qasıeti jónindegi Abaı tujyrymdarynyń taratylýy da kókeıge ábden qonady. Atap aıtylǵan taǵy bir tujyrym – Abaıdyń «tolyq adam» týraly oıyn qaıta zerdeleýge shaqyrýy. Bul baǵytta Memleket basshysy ǵalymdarymyzdy tyń zertteýlerdi qolǵa alýǵa úndep otyr. Qasym-Jomart Kemelulynyń sózimen aıtsaq «Abaıdy qalaı dáriptesek te jarasady. Qazaq eli barda Abaı esimi asqaqtaı beredi. Biz Abaıdyń oıynan da, toıynan sabaq alýǵa tıispiz», - deıdi Májilis depýtaty.
Saýytbek Abdrahmanov óz sózinde maqalada Abaı toıynyń uıymdastyrylýyna baılanysty naqty tapsyrmalar kórinis tapqanyna da nazar aýdardy.
«Eldiń rýhanı damýynda erekshe oryn alar Semeı qalasyn tarıhı ortalyq retinde belgileý – barsha halyqtyń kóńilinen shyǵatyn qundy usynys. Abaıdyń qasterli mekeni – áıgili Jıdebaıdy abattandyrý, «Jıdebaı-Bórili» memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldyq qoryq-mýzeıine erekshe kóńil bólý, ǵylymı-tanymdyq jumystarmen aınalysatyn ortalyqqa aınaldyrý, Jıdebaıda «Abaı murasy» atty jańa ǵımarat salý sııaqty tapsyrmalar der kezinde oryndalyp, Uly aqynnyń toıyna deıin óz sheshimin tabar dep senemiz. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy – qazaq qoǵamyn aqyn toıyn laıyqty atap ótýge ári shaqyratyn ári baǵyttaıtyn baǵaly eńbek», - dep túıdi ol.
Eske sala ketsek, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHІ ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy jarııalanǵan bolatyn.
