«Saýalnama neni kórsetti?»- BAQ-qa sholý

ASTANA. 6 qarasha. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 6 qarasha, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

*** «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Úkimet shıryǵa tústi» degen maqala berilgen. Úkimet otyrysy barysynda alty vıtse-mınıstr sógis aldy. Onymen qosa birqatar komıtet tóraǵalary jáne basqa da laýazymdy tulǵalar jazalandy. Sondaı-aq, birqatar oblys ákimderiniń orynbasarlaryna sógis jarııalaý tapsyryldy. Sebebi, olar Elbasy tapsyrmalaryn óz deńgeıinde oryndamaǵan. Keshe Úkimet otyrysynda Premer-Mınıstr Serik Ahmetov tapsyrmany tııanaqty tyndyrmaǵandardy osylaı jazalady. «11 qazandaǵy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasy bizdiń jumysymyzdy ótkir synǵa alǵan bolatyn. Prezıdent Úkimetke birqatar naqty tapsyrmalar berdi. Qazirgi tańda memlekettik organdar, mınıstrler, ákimder tarapynan tapsyrmalardy oryndaý jumystary tıisti deńgeıde júrgizilmeı otyr», degen qatańdaý synmen bastady Úkimet basshysy keshegi otyrysty. Sonymen qatar bas basylymda «Baǵdarlamalardyń iske aspaıtyny - baqylaýdyń álsizdiginen» atta maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Sońǵy kezde gazetimizde Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Elbasynyń aıtqan syn-eskertpelerine arnalǵan arnaýly better men toptama maqalalardyń uıymdastyrylyp, memlekettik atqarýshy organdar qyzmetinde oryn alyp otyrǵan kemshilikter naqty mysaldarmen áıgilene bastaǵan edi. Iá, Úkimettiń, jergilikti bıliktiń jumysynda sylbyrlyq, kemshilikter az emes. Osy oryn alyp otyrǵan olqylyqtar men kemshilikterdi Úkimettiń ózi de moıyndap, odan qorytyndy shyǵarýǵa kiristi. Sonyń bir aıǵaǵy keshegi kúni atalǵan máselege arnalyp ótkizilgen Úkimet otyrysy boldy. Demek, seń sógilgendeı, Úkimet qozǵalysqa kelgendeı. Elimizdegi atqarýshy bıliktiń osy baǵyttaǵy áreketterin quptaı otyryp, Elbasy tapsyrmasynyń oryndalý barysy únemi bizdiń nazarymyzda bolatynyn oqyrmandar qaperine salamyz»,-dep jazady gazet. Keshe «Qazmedıa» ortalyǵynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda bergen tapsyrmalary men aıtqan syndaryna oraı Parlament Májilisiniń depýtaty Svetlana Romanovskaıa men «Demokratııany damytý ınstıtýty» ǵylymı-zertteý assotsıatsııasy» qoǵamdyq uıymynyń dırektory ıÝlııa Kýchınskaıa jýrnalıstermen brıfıng ótkizdi. Svetlana Romanovskaıa óziniń sózin on jyldan beri «ázirlený ústindegi» «Qoǵamdyq baqylaý týraly» zań jobasynyń Parlamentke áli kúnge deıin usynylmaı kele jatqanyn aıtyp, synı pikir bildirýden bastady. Eger bul zań qabyldansa, áleýmettik mańyzy bar problemalardyń oryndalýyn, memlekettik qarajattyń oryndy jumsalýyn baqylaıtyn naqty qoǵamdyq ınstıtýttar uıymdastyrylar edi, dedi ol. Odan ári depýtat Prezıdenttiń shaǵyn nesıe berý máselesi týraly syndarynyń óte oryndy ekenin, aımaqtarǵa shyqqan saıyn osy problemamen betpe-bet keletinin jetkizdi. *** «Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Shymkent qalasynda oblysymyzdyń eń qart turǵyny 104 jastaǵy qart Nazym Mámbetálı ómir súrip jatyr. Kóneniń kózin kórgen aqjaýlyqty ana 1909 jyly Otyrar aýdanyndaǵy Sháýildir eldi mekeninde dúnıege kelipti.Taǵdyr taýqymetin kóp tartqan keıýana qosaǵy ekeýi 5 qyz, 4 ul tárbıelep ósirip, ulyn uıaǵa, qyzyn qııaǵa qondyrǵan. Nazym áje 1996 jyldan beri Shymkent qalasynda turady. - Adam urpaǵymen baqytty degen ǵoı. Allaǵa myń táýbe, búginde 30 nemere, 20 shóbere, 6 shópshek súıip otyrǵan baqytty ájemin. Menen kóp adam uzaq jasaýdyń syryn suraıdy. Men olarǵa aıtamyn, árdaıym adal eńbek etińder, bir-birińe meıirimdi, baýyrmal bolyńdar. Árdaıym jaqsylyq jasaýǵa jandaryń qumar bolsyn deımin. Jastarǵa aıtarym, elshil, halyqshyl azamat bolyńdar. Ondaı jandardyń nesibesi de kóp bolady, shyraqtarym, - deıdi áje kóńilindegisin aıtyp. Bul týraly «104 jas jasaýdyń syry» degen maqaladan oqı alasyzdar. Osy basylymda «Saýalnama neni kórsetti?» degen maqala berilgen. QR Prezıdenti janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetindegi brıfıngke kelgen «Demokratııa ınstıtýty» ǵylymı-zertteý qaýymdastyǵy» qoǵamdyq uıymynyń dırektory ıÝlııa Kýchınskaıa 26-31 qazan aralyǵynda Qazaqstan halqy arasynda júrgizilgen saýalnama qorytyndysyn jarııalady. Onyń aıtýynsha, saýalnama telefon arqyly júrgizilgen. Qalanyń da, aýyldyń da halqyn qamtydyq deıdi. Sonymen, respondentterge qoıylǵan «Sońǵy jarty jylda memlekettik organ ókilderi siz turatyn eldi mekenniń problemasyna nazar aýdardy ma?» degen saýalǵa halyqtyń tek 18 paıyzy ǵana «ıá» dep jaýap bergen. Demek, memorgandar halyqtyń ózekti máselesine bas qatyrmaıdy degen sóz. Saýalnamaǵa qatysqan árbir úshinshi adam sybaılas jemqorlyq pen memlekettik organdardyń «sylbyr» jumysyna, 41 paıyzy densaýlyq saqtaý salasyna, 24 paıyzy joldardyń qurylysyna alańdaýly kórinedi. Al Prezıdentke senim deńgeıi 97 paıyzdy quraǵan. *** «Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqyp kelgenderdi jumyspen qamtýdy memleket óz moınyna alýy kerek pe?» degen máseleni kóterip otyr. «Jaqynda ótken Úkimettiń kezekti otyrysynda QR Ulttyq ǵarysh agenttiginiń tóraǵasy Talǵat Musabaev «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqyp kelgenderge kóńili tolmaıtynyn aıtqan bolatyn. «Sońǵy kezde bizge «Bolashaq» túlekteri kele bastady. Biz olardy jumysqa alyp jatyrmyz. Biraq bárin emes. Sebebi bizge, ashyq aıtsaq, bakalavr mamandaryn tyqpalaıdy. Olardyń bilim deńgeıi tómen. Bizdiń salamyzǵa, kem degende, magıstrler kerek. Al syrahanada otyryp, aǵylshyn tilin úırengen adamnan kásibı maman shyǵady dep aıta almaımyn», - degen edi. Al Úkimet basshysy Serik Ahmetov memlekettik organ basshylaryna «Bolashaq» túlekterin jumyspen qamtý máselesin sheshýdi tapsyrdy. Osy oraıda «Bolashaq» baǵdarlamasymen oqyp kelgenderdi jumyspen qamtýdy memleket óz moınyna alýy kerek pe? degen suraq týyndaıdy. Eger shetelde oqyp kelgen mamandardyń bilimi men biligi sapasyz bolsa, jumyspen qamtýda olarǵa basymdyq berýdiń qajeti qansha?!»,-dep jazady gazet. Osy oraıda bul másele boıynsha birqatar mamandar ózderiniń pikirlerimen bólisip otyr. «Ótken jyly Almaty oblysyndaǵy Eskeldi men Kerbulaq aýdandary shekarasynan Rýdnıchnyı kentine deıingi jol bóliginde qaıta jóndeý jumystary júrgizildi. Osy «Kóksý - Kırovsk - Qarabulaq - Qaınarly» jobasyna 400 mln teńge kóleminde qarjy jumsalypty. Biraq jurttyń qýanyshy uzaqqa barmady. Kóktem shyǵa sala asfalt joldyń byt-shyty shyqty. Keı jeri opyrylyp ta qaldy»,-dep jazady «Alash aınasy» basylymy búgingi sanyndaǵy «Jelge ushqan» mıllıondarǵa kim jaýap beredi?» atty maqalada. Joldaǵy jóndeý jumystaryn «Taldyqorǵan joldary» merdiger-fırma júrgizgen. Jol salýshylardyń qıyrshyq tastyń ornyna nyǵyzdalǵan balshyqty ákep tósegeni anyqtaldy. Ony da alystan tasymaı, jaqyn mańdaǵy taýdyń baýraıynan qazyp alǵan. Sondaı-aq Kóksý ózenindegi eski kópirdiń ornyna jańasy salynyp, turǵyndardy bir qýantyp edi. Biraq jańa kópir eskisinen de beter apatty bolyp shyqty. Tuǵyryn sý shaıǵan kópir bir jaǵyna qısaıyp qalǵan. Ústindegi taqtalary da durys ornatylmaǵan. Taqta men tuǵyrdyń arasyna salynatyn arnaıy amortızatsııalyq jabyndynyń ornyna qurylysshylar máshıne dońǵalaǵynyń rezeńkesin tósepti. Ol az bolǵandaı, ózen jaǵasyndaǵy beton jabyndyny topyraqtyń ústine salǵandyqtan, ony da sý shaıyp ketken. Byltyrǵy kúzde komıssııa kópirdi qabyldap alýdan bas tartqan eken. Sonda da olar «qısyq» kópirdi buzyp qaıta salýdyń ornyna burynǵyny jamap-jasqaı salýdy jón kóripti.