Satylym ýaqytyn shekteý jurt arasynda alkogol tutynýdy azaıta ala ma?
Byltyrǵy jyldyń aıaǵyna taman arnaıy zań qabyldanyp, nátıjesinde bıyldan bastap aktsız stavkasy kúshtiligi zor alkogoldiń lıtrine - 1000 teńge bolsa, 2015 jyly - 1200 teńge, 2016 jyly - 1600 teńge shamasynda qarastyrylyp otyr. Osyǵan oraı, alkogol ónimine tómengi bólshek saýdadaǵy baǵany joǵarylatýdy qarastyratyn Úkimet qaýlysy da qabyldandy. Oǵan sáıkes kúshtiligi joǵary lıker-araq ónimderine eń tómengi baǵa 2014 jyly lıtrine - 1120 teńgeni, 2015 jyly - 1300 teńgeni, 2016 jyly - 1600 teńgeni quraıtyn bolady. Bul ǵana emes, endigide spırtti ishimdikti satý oryndary men ýaqytyn shekteý, satý qaǵıdalaryn yqshamdaý maqsatynda qoldanystaǵy zań normalary ózgertiletin bolady. Dál osy maqsatty kózdeıtin zań jobasy jaqynda Májiliste tanystyrylǵan edi.
Qarjy vıtse-mınıstri Ardaq Teńgebaevtyń aıtýyna qaraǵanda, zań jobasy alkogol tutynýdy azaıtýǵa, osy baǵyttaǵy zańnamany qatańdatýǵa, alkogol óniminiń kóleńkeli aınalymyn qysqartýǵa, zańnamanyń jekelegen normalaryn jetildirýge baǵyttalǵan.
«Búgingi tańda qoldanystaǵy zańnama boıynsha bazarlarda, kóterme saýda bazarlarynda, dúńgirshikterde, shatyrlarda, larekterde, qoldan, jaımalardan, avtomashınalardan, sondaı-aq ózge de belgilenbegen oryndarda alkogol ónimin ótkizýge tyıym salynǵany belgili. Al jańa zań jobasymen alkogol ishimdikterin satýǵa tyıym salynatyn oryndar tizimi keńeıtiledi, olardyń qatarynda densaýlyq saqtaý, bilim berý, balalar mekemeleriniń ǵımarattarynda, dene shynyqtyrý-saýyqtyrý, sport jáne sporttyq-tehnıkalyq qurylystar, stadıondarda, sonymen qatar avtojanarmaı quıý stantsııalary belgilenip otyr», - deıdi Ardaq Teńgebaev.
Budan bólek, alkogol ónimin satý ýaqytyn shekteý hám tyıym salý ýaqytyn uzartý máselesi de ózgeriske ushyraıdy. Zań qabyldansa, tyıym salýdy keshki saǵat 21-den kelesi kúngi saǵat 12-ge deıin belgileý kózdelip otyr. Qarjy vıtse-mınıstriniń sózine qaraǵanda, spırtti ishimdikterdi satýǵa ýaqyt boıynsha shekteý kóptegen elderde bar ári tájirıbede tıimdilik tanytyp ta úlgergen. «Jalpy, kóptegen zertteýler kórsetkendeı, alkogol tutyný dúkenderdiń jumys ýaqyty ulǵaıǵanda el arasynda ishimdik ishýshiler sany ósedi jáne jumys ýaqyty azaıǵanda bul kórsetkish tómendeıdi. Máselen, bir ǵana Shvetsııada senbi kúnderi araq dúkenderin jabýdan keıin maskúnemdik úshin qamaý sany 10 paıyzǵa tómendegen. Osyǵan uqsas nátıjeler Norvegııa men Fınlıandııada bolǵan», - deıdi Ardaq Teńgebaev. Aıta keterligi, atalmysh ózgerister tek kúshtiligi 30 gradýstan joǵary spırtti ishimdikterdi satý ýaqytyn qysqartýǵa qatysty bolyp tabylady jáne kúshtiligi 30 gradýstan tómen basqa da alkogol ishimdikterine tyıym salý burynǵysha túngi saǵat 23-ten tańerteńgi saǵat 8-ge deıin qala beredi. Degenmen, zań jobasynda qarastyrylǵan mundaı shekteýler jumys jáne demalys kúnderine bólinbeıdi, sondaı-aq meıramhanalarǵa, barlar men kafelerge qoldanylmaıdy.
Zań jobasyndaǵy taǵy bir tyń jańalyq «balalar mekemelerinde, bilim berý uıymdarynda jáne olarǵa irgeles «100 metr» radıýstaǵy aýmaqtarynda alkogol satýǵa tyıym salý» týraly qoldanystaǵy norma alynyp tastalady. Qoldanystaǵy zańnamada atalǵan norma negizinen balalardy alkogol óniminiń qaýpinen saqtaý úshin engizilgen bolatyn. Al sarapshylardyń pikirinshe, shyndyǵynda bul norma máseleni sheshpedi. Qazirgi statıstıka da muny aıǵaqtaıdy, máselen sońǵy jyldary elimizde spırtti ishimdikke qumarlyq dıagnozimen 3 473 kámelet jasqa tolmaǵan bala tirkelgen bolsa, sonyń 589 -y 15 jasqa tolmaǵandar.
«Atalǵan norma tájirıbede ózin aqtamaı otyr. Aıtalyq, týra osy zańǵa kelsek, kásipkerler 100 metrlik tyıymdy saqtap, 101-i metr ótkennen keıin-aq sórelerge alkogol ónimin jaınata beredi. Sosyn salystyrma retinde alyp qarasaq, biz 100 metr aýmaǵynda alkogolge tyıym salynǵanymen, zalaly osyǵan uqsas temeki buıymdaryn, energetıkalyq sýsyndardy satýǵa, kompıýterlik klýbtardy ashýǵa jáne ósip kele jatqan urpaqqa keri áser etetin basqa salalarǵa tyıym salynbaǵan», - deıdi Qarjy vıtse-mınıstri. Onyń aıtýynsha, bundaı tyıym salý bıznes júrgizýge de kedergi bolyp tabylady. Mysalǵa, qazirgi kúni eldi mekenderde jappaı bilim berý obektileriniń qurylystary júrgizilip jatyr. Shaǵyn aýdandarda jańa mektepter, mektepke deıingi mekemeler men shaǵyn ortalyqtar paıda bolsa, odan buryn iske kirisken jeke kásipkerlik sýbektileriniń edáýir bóligi zań júzinde tyıym salynǵan 100 metrlik aımaqta qalyp qoıyp ta jatyr. «Dál osyndaı sebeppen, 2012 jyly 136 sýbekt, 2013 jyly 163 sýbekt jaýapqa tartylǵan. Bundaı jaǵdaılarda kásipkerler óz erikterinen tys zań buzýshy bolyp shyǵa keledi jáne osyndaı jaǵdaılar kásipkerlerdiń ortasynda jaǵdaıdy ushyqtyrýy múmkin», - deıdi Ardaq Teńgebaev.
Sóıtip, qarjy mınıstrligi shekteý salynǵan «100 metrlik aýmaqty» alyp tastap, onyń esesine balalarǵa alkogol ónimin saýdalaǵandarǵa aıyppuldy eseleı túsýdi usynady. Aıta keterligi, bundaı aıyppul qoldanystaǵy zańnamada da bar. Alaıda, onyń mólsheri tym tómen ári ákimshilik jaza da jeńilirek. Atap aıtqanda, qoldanystaǵy zańǵa sáıkes, 21 jasqa deıingi balalarǵa alkogol ónimderin satqany úshin jeke tulǵalarǵa 5 aılyq eseptik kórsetkish, shaǵyn jáne orta kásipkerlerge - 40 aılyq-eseptik kórsetkish aıyppul salynady nemese qyzmettik lıtsenzııasy toqtatylady. 21 jasqa deıingi jasóspirimderge satýǵa tyıymnyń bolǵanyna qaramastan, ondaı faktiler azaımaǵan. Aıtalyq, 2011 jyly spırttik ishimdikterdi 21 jasqa tolmaǵan adamdarǵa satýdyń 1 894 faktisi tirkelse, 2012 jyly 1 925, al 2013 jyly 2 108 faktisi anyqtalǵan.
«Sondyqtan alkogol ónimderin 21 jasqa tolmaǵan adamdarǵa satqany úshin aıyppul mólsherin eki esege kóbeıtý joldarymen sanktsııalardy qatańdatý usynylady. Sonymen qatar, lıtsenzııanyń qoldanylýyn toqtata turý jáne qaıtalanǵan jaǵdaıda odan aıyrý sanktsııasy kúshinde qala beredi», - deıdi Qarjy vıtse-mınıstri.
Zań jobasyndaǵy jáne bir baǵyt alkogol naryǵyndaǵy «kóleńkeli» ekonomıkaǵa jol bermeý. Bul rette Qarjy mınıstrligi kóterme jáne bólshek saýdada alkogoldik ónimderdi satýdy júzege asyratyn sýbektilerge jyl saıynǵy lıtsenzııalyq alymnyń somasyn belgilep, etıl spırti men alkogol ónimin óndirýshiler úshin lıtsenzııalyq alymnyń somasyn kóbeıtýdi usynyp otyr. «Qazaqstanda alkogol ónimderin 46 myńnan asa bólshek jáne 1,5 myńnan kóterme saýdada satatyn obektiler bar. Alaıda, olardyń basym bóligi, tipti kópshiligi ózderin «shyǵyndy», «zalaldy» kásiporyn retinde kórsetkisi keledi. Aıtalyq, 2012 jyldyń qorytyndysy boıynsha lıtsenzııasy bar sýbektilerdiń úshten biri alkogol satyp almaıtynyn kórsetse, jáne úshten biri alkogol ónimin kúnine bir lıtrden az satatynyn alǵa tartqan. Meniń oıymsha, bul shyndyqqa esh janaspaıdy», - deıdi Ardaq Teńgebaev.
Budan basqa, kóterme saýdamen aınalysatyndardyń alkogol ónimderin satýyna júrgizilgen taldaý da birshama keri kórsetkishterge sep bolǵan. Máselen, 1,5 myń kóterme satýshylardyń 241-i (16 %) ózderiniń zalal shegetinin kórsetse, 359-i (23,9 %) - qyzmetin júzege asyrmaıtynyn alǵa tartqan.
«Bul da shyndyqtan alshaq. Sondyqtan da, sózsiz bul sala retteýdi talap etedi jáne birqatar normalardy engizý sýbektilerdiń sanyn ońtaılandyrýǵa múmkindikter týǵyzady», - deıdi vıtse-mınıstr. Túptep kelgende, mınıstrlik aldaǵy ýaqytta lıtsenzııalyq alymdy kóterme saýda úshin - 200 aılyq eseptik kórsetkish esebinde jáne jylyna - 370 myń 400 teńge, aıyna 30 myń 866 teńge shamasynda belgileýdi usynady. Sonymen qatar, bólshek saýdada alymnyń stavkileri ákimshilik-aýmaqtyq bólinisterge baılanysty saralanady. Máselen, Astanada, respýblıkalyq jáne oblystyq mańyzy bar qalalarda bul - 100 aılyq eseptik kórsetkish jáne jylyna - 185 myń 200 teńge, aıyna 15 myń 433 teńge bolsa, qalalarda, aýdandyq mańyzy bar qalalarda jáne kentterde - 70 AEK, jylyna - 129 myń 640 teńge, aıyna 10 myń 803 teńge, al aýyldyq eldi mekenderde - 30 AEK, jylyna - 55 myń 560 teńge, aıyna 4 myń 630 teńge bolyp eseptelip otyr. «Mundaı jyl saıynǵy lıtsenzııalyq alym tóleý eýropalyq elderde, sonymen qatar Reseı men Ýkraınada bar. Qazaqstanda osyǵan uqsas lıtsenzııalyq alym jyl saıyn oıyn bıznesi salasynda qyzmetin júzege asyratyn sýbektilerden alynady. Sonymen birge, lıtsenzııalyq alym somasyn kóbeıtý óndirýshiler úshin lıtsenzııalyq alymnyń stavkisin arttyrýǵa da ákep soǵady. Qazirgi ýaqytta bul bar bolǵany 500 aılyq eseptik kórsetkishti quraıdy, biz ony 3000 AEK-ke kóbeıtýdi boljap otyrmyz. Mundaı shara sapaly ónim shyǵarýǵa yntalandyryp qana qoımaı, óndirýshiniń jetkilikti qarjylyq múmkinshiligi bolýyn da qarastyrady», - deıdi A. Teńgebaev.
«Zań jobasynyń qabyldanýy quqyqtyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq saldarlarǵa ákep soqtyrmaıdy, kerisinshe, alkogol tutynýdy tómendetý nátıjesinde otandastarymyzdyń ómirin uzartýǵa jáne ómir súrý sapasyn kóterýge múmkindik beredi. Sondaı-aq quqyqtyq jaǵynan alkogol naryǵy salasyndaǵy memlekettik retteý mehanızmderin jetildirýdi jáne baqylaýdyń ınnovatsııalyq ádisterin engizý arqyly memlekettik baqylaýdy kúsheıtýdi qamtamasyz etedi», - deıdi vıtse-mınıstr.
Ázirshe, májilismender zań jobasymen tek tanysyp, palatada tusaýkeserin ǵana ótkizip tarqasty. Sonyń ózinde atalmysh zań jobasyna birqatar qaıshy pikirdiń bolǵany belgili. Endeshe, Parlamenttegi talqylaýlar zań jobasynyń tigisin jatqyzyp, tıimdiligin arttyra tússe ıgi.
