Sán-saltanat salyǵy, Ulttyq qordan balaǵa aýdarylǵan qarajatqa baspana alý – Qýantyrov nesimen este qaldy

ASTANA. KAZINFORM – Búgin Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov taǵaıyndalǵanyna 2 jyldan sál ǵana astam ýaqyt ótken kezde laýazymdy qyzmetimen qosh aıtysty. QazAqparat eks-mınıstrdiń osy ýaqyt aralyǵynda halyq arasynda nesimen este qalǵanyna sholý usynady.

Este bolsa, 2022 jyldyń 1 qyrkúıeginde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna «Ádiletti memleket. Birtutas ult. Berekeli qoǵam» atty Joldaýyn jarııa etken kezde salyqtyń jańa túrin engizýdi usynǵan edi. 

«Salyq reformasy aıasynda «sán-saltanatqa salyq» salýdy engizgen jón. Munyń orta tapqa qatysy joq, bul salyq tek asa qymbat jyljymaıtyn múlik jáne avtokólik satyp alǵan kezde salynady», — degen bolatyn Prezıdent.

Osydan keıin Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jańa salyqty engizý úshin tıisti zań jobasyn ázirleýge jedel kirisip, Frantsııa, AQSh, Eýropanyń osyndaı salyq túrin engizgen birqatar eliniń tájirıbesin zerdelep te úlgergen edi. Zań jobasy ótken jyly Parlament depýtattarynyń qaraýyna engizilip, bıyl jańa Salyq kodeksi aıasynda kúshine enýi tıis-tin. Biraq, 2024 jyldyń 1 qańtarynda mundaı qujat kúshine engen joq. Mınıstrlik qabyrǵasynan asa almaı áli talqylaýda jatyr. Tipti, Májilis depýtattarynyń qaraýyna da túspegen. Aıtalyq, qazirgi ýaqytta Májilis depýttarynyń qaraýynda 82 zań jobasy jatyr. Onyń ishinde dál osy salyqqa qatysty «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksine (Salyq kodeksi) ǵylym máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ǵana zań jobasy bar. Al bul qujatta sán-saltanat salyǵynyń qarastyrylmaıtyndyǵy zań jobasynyń ataýynan-aq kórinip tur. 

2022 jyldyń jeltoqsanynda Senattyń jalpy otyrysynan keıin tilshiler mınıstrden sán-saltanat salyǵyna qatysty zańdy qabyldaý qaı merzimge josparlanyp otyrǵanyn suraǵany este.

«Kelesi jyly Salyq kodeksi boıynsha negizgi jumystar atqarylady. Birinshi jartyjyldyqta talqylap, ortaq sheshimge kelemiz. Bizdiń josparymyzǵa sáıkes, 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap jańa Salyq kodeksi kúshine enedi. Eger qosymsha ýaqyt kerek bolsa, biz ony qarastyramyz», — degen edi Álibek Qýantyrov.

Memleket basshysynyń joǵaryda ataǵan Joldaýynda Ulttyq ekonomıka mınıstrligine qatysty taǵy bir tapsyrmasy Ulttyq qordyń jyl saıynǵy ınvestıtsııalyq tabysynyń 50 paıyzyn balalardyń arnaýly shotyna aýdarý bolǵany belgili.

«Árbir otbasy elimiz paıdalanyp jatqan ulttyq baılyqtyń ıgiligin kórýi kerek. Sondyqtan, men jarııalaǵan Balalar jylynyń aıasynda «Ulttyq qor — balalarǵa» atty múlde jańa baǵdarlamany júzege asyrý óte mańyzdy dep sanaımyn. Ulttyq qordyń jyl saıynǵy ınvestıtsııalyq tabysynyń 50 paıyzyn balalardyń arnaýly jınaqtaýshy esepshotyna aýdarýdy usynamyn. Qarjy ár bala 18 jasqa tolǵanǵa deıin aýdarylyp turady, ony merziminen buryn esepshottan shyǵaryp alýǵa bolmaıdy. Jınaqtalǵan qarjy balalar kámelet jasyna tolǵannan keıin olardyń baspana nemese bilim alýyna jumsalatyn bolady. Bul qarajat óskeleń urpaqtyń úlken ómirge qadam basýyna múmkindik beredi. Qor, shyn máninde, ulttyq mártebege ıe bolyp, halqymyzdyń ıgiligine qyzmet etedi. Bastamany muqııat ázirleý qajettigin eskere otyryp, jobany 2024 jylǵy 1 qańtardan júzege asyra bastaýdy tapsyramyn», — degen edi Prezıdent. 

Álibek Qýantyrov bastaǵan vedomstvo bul tapsyrmany múltiksiz oryndaı aldy desek artyq aıtqandyq emes. Osy jyldyń 1 aqpanynda elimizdegi 18 jasqa deıingi balalardyń barlyǵyna Ulttyq qordyń 2023 jylǵy ınvestıtsııalyq tabysynan 100 dollar mólsherinde alǵashqy jarna tústi. Árıne, qordyń jyl saıynǵy ınvestıtsııalyq tabysyna baılanysty bul soma ózgerip otyratyndyǵy sózsiz. 

Resmı málimet boıynsha, baǵdarlamaǵa qatysýshylardyń jalpy sany — 6 919 131 bala (qosa alǵanda, 01.01.2006 j. bastap 31.12.2023 j. deıin týylǵan balalar). Onyń ishinde 304 815 qatysýshy 2024 jyly 18 jasqa tolady (qosa alǵanda, 01.01.2006 j. bastap 31.12.2006 j. deıin týylǵan balalar).

«Olardyń barlyǵyna ótken jyl úshin Qazaqstannyń Ulttyq qorynan 100 AQSh dollary jáne 52 tsenti mólsherinde birdeı soma esepteldi. Bul tek alǵashqy esepteýler ekenin túsiný mańyzdy! Jyl saıyn bul soma Ulttyq qor aktıvteriniń ósýi jáne ınvestıtsııalyq kiris alý esebinen ulǵaıyp otyrady. Budan bólek, eseptelgen qarajat Ulttyq qordyń valıýtalyq aktıvteriniń quramynda ınvestıtsııalanýyn jalǵastyrady jáne baǵdarlamaǵa qatysýshy balalarǵa olar 18 jasqa tolǵanǵa deıin qosymsha ınvestıtsııalyq kiris ákeledi», — dep málimdegen edi baǵdarlamanyń resmı operatory — Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qory.

Aldaǵy 18 jylda dúnıeniń qalaı qubylary belgisiz. Eger dál qazirgi jaǵdaımen esepter bolsaq, 18 jylda jylyna 100 dollardan balanyń shotyna 1 800 dollar túsedi eken. Teńgeniń qazirgi baǵamyn ortasha eseppen 450 teńge dep alǵanda 800 myń teńgeden asady. Al mınıstr balanyń shotyna túsken dál qarajattyń aýyldan úı alýǵa bolatyndyǵyn aıtady. 

«Jalpy, bylaı aıtqanda úı alý baǵalary respýblıka boıynsha ártúrli ǵoı. Ol óńirlerge baılanysty. Aýylda basqa baǵa, qalada basqa baǵa. Biraq ta mysaly keıbir aýyldarda úı alýǵa jetedi. Mysaly, aýylda úı 1,5-2 mln teńge tursa múmkindik bar. Biraq, ıpoteka alýǵa alǵashqy jarnaǵa jetetin shyǵar dep oılaımyn», — dedi Álibek Qýantyrov.

Al bizdiń, árıne, boljamdy esepteýimizshe, balanyń shotyna jınalǵan 18 jyldaǵy qarajat mınıstr aıtyp otyrǵan aýyldaǵy úıdiń jarty qunyn tóleýge ǵana jetkilikti.
Aıtpaqshy, jumys istep júrgen azamattardyń qarttyqqa dep qam jasap jınap júrgen BJZQ-daǵy 173 mlrd teńge qarajatyna jolaýshylar vagonyn satyp alý bastamasy da Álibek Sákenuly mınıstr bolǵan tusta kóterildi. Mınıstrdiń aıtýynsha, qarajat jolaýshylar jáne júk vagondaryn satyp alýǵa jumsalmaq.

«Júk jáne jolaýshylar vagondarynyń tozý deńgeıi 50-den 70 paıyzǵa deıin quraıdy. Olardy otandyq jetkizýshiler jetkizedi, ıaǵnı aqsha ekonomıkada qalady. Shyn máninde munyń paıdaly áseri úlken. Jumys oryndary qurylady», — dep sendirgen edi vedomstvo basshysy.

Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Roman Sklıar da Biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qorynyń qarajatyn «Báıterek» holdıngi arqyly vagon satyp alýǵa jumsaýdy kózdeıtin joba týraly pikiri bildirgen edi.

«Qarjy ınstıtýttarynyń, onyń ishinde «Báıterektiń» mindeti — osy máselelerdi tolyqqandy sheshý. «Báıterek» — 100 paıyz memlekettik holdıng. Sondyqtan BJZQ qarajatynyń qaıtatynyna da 100 paıyz kepildik bar. Osyny túsiný mańyzdy. Al holdıngtiń qandaı jobalarǵa nesıe tartatyny ekinshi másele. Sondyqtan men 100 paıyz kepildik bar ekenine jáne paıyzdyq mólsherlemesine kóbirek mán berý durys der edim», — degen edi Roman Sklıar.