«Samuryq-Qazyna» Jyljymaıtyn múlik qory» daǵdarysty eńserý baǵdarlamasy aıasyndaǵy turǵyn úı qurylysyna qorytyndy jasady

None
None
ASTANA. 12 naýryz. QazAqparat - Búgin «Samuryq-Qazyna» Jyljymaıtyn múlik qory» AQ daǵdarysty eńserý baǵdarlamasy aıasyndaǵy turǵyn úı qurylysynyń qorytyndysy boıynsha baspasóz máslıhatyn ótkizdi.

Aıta keteıik, 2009 jyldan bastap Jyljymaıtyn múlik qory jyljymaıtyn múlik naryǵyn turaqtandyrý boıynsha daǵdarysqa qarsy sharalardyń operatorlarynyń biri boldy.

«Samuryq-Qazyna» Jyljymaıtyn múlik qory» AQ basqarýshy dırektory-qordy basqarý múshesi Marat Káribjanovtyń sózine qaraǵanda, úsh jyldyń ishinde jyljymaıtyn múlik qory 1 mln.sharshy metrge jýyq aýdandy quraıtyn  21 nysandy qarjylandyrdy. Bul óz kezeginde 3 myńnan astam úleskerdiń máselesin sheshýge múmkindik berdi. Osy  turǵyda jyljymaıtyn múlik naryǵyna 7 myń 200 páter tapsyryldy.

Onyń paıymdaýynsha, 2012 jylda qordyń daǵdarysty eńserý is-qımyldarynyń aıaqtalýyna qaramastan, turǵyn úı salasyndaǵy ahýal áli de jaqsartýdy qajet etedi. ıAǵnı, ıpoteka - daǵdarysqa deıingi ekinshi deńgeıli bankterdiń nesılendirý deńgeıindegi qalpyna kelgen joq. Jeke ınvestıtsııalar 2007 jylǵy 91 paıyzdan 2011 jyly 74 paıyzǵa deıin tómendedi.

«Turǵyn úıge 16,5 mln. sharshy metr qajettilikti eskersek, elimizde jyl saıyn 6 mln. sharshy metr paıdalanýǵa beriledi»,-dep toqtaldy ol.

M. Káribjanovtyń aıtýynsha, tólem qabilettiligi bar suranysqa turǵyn úı naryǵyndaǵy usynys tómen bolsa, bul baǵanyń ósimine jol berip, alyp-satarlyqty týdyrady. Osy oraıda qurylys kólemin arttyrý qajettilik etip otyr.

 «Turǵyn úıge degen qajettilik aýqymdy ekenin áleýmettik saýalnama dáleldep otyr. «Samuryq-Qazyna» Jyljymaıtyn múlik qory» AQ Ulttyq analıtıkalyq ortalyqqa turǵyn úı suranysy boıynsha zertteý jumystaryn tapsyrdy. Bul saraptamalyq shara 12 óńirlik ortalyqta jáne Astana men Almaty qalalarynda ótkizildi. Respondentterdiń 66 paıyzy páter alýǵa nıetti, sondaı-aq olar turǵyn úıge aldaǵy birneshe jylda ıelenýdi qalap otyr»,-dedi M. Káribjanov.

Saýalnama málimetteri boıynsha, oǵan qatysqan azamattardyń 63 paıyzy 74 sharshy metrdi qamtıtyn páterge qanaǵattanbaq, sondaı-aq 68 paıyzy 2 jáne 3 bólmeli páterge qyzyǵýshylyq tanytýda.

Budan buryn habarlanǵandaı, taıaýda ótken Úkimet otyrysynda Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq agenttiginiń tóraǵasy Serik Nokın «Qoljetimdi turǵyn úı - 2020» jańa baǵdarlamasynyń jobasyn tanystyrdy.

Onyń sózine qaraǵanda, jańa baǵdarlamanyń jobasynda turǵyn úı qurylysynyń 6 baǵyty boıynsha memlekettik qoldaý qarastyrylyp otyr. Atap aıtqanda, birinshisinde jergilikti atqarý organdarynyń turǵyn úı salýy, ony «Turǵynúıqurylysjınaqbanki» arqyly satýy, ekinshisinde kezekte turǵandar úshin jalǵa beriletin turǵyn úı salý, sondaı-aq úshinshisinde jeke turǵyn úı qurylysy qarastyrylýda.

Budan keıingi baǵytynda ınjenerlik-kommýnıkatsııalyq ınfraqurylymdardy tartý, besinshisinde «Turǵynúıqurylysjınaqbanki» arqyly jas otbasylary úshin satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin turǵyn úı salý múmkindigi bar. Al, sońǵy baǵytta «SamuryqQazyna» jyljymaıtyn múlik qory» AQ-nyń jalǵa beriletin turǵyn úıleriniń qurylystary qamtylyp otyr.

Сейчас читают
telegram