«Samuryq-Qazyna» AQ bıylǵy munaıdyń ortasha baǵasyna boljam jasady
2017 jylǵy munaı naryǵyn qalyptastyratyn negizgi sebepter 2016 jyldyń aıaǵynda-aq oryn aldy deýge bolady. Qarasha, jeltoqsan aılarynda OPEK pen oǵan kirmeıtin elderdiń kezdesýi ótti, bul kezdesý jahandyq ınvestorlarǵa 2017 jyldyń 1 jartyjyldyǵyna jospar qurýǵa múmkindik berdi. Munaı óndirýdi táýligine 1,8 mln barrel deńgeıinde ustap turý kelisiminiń arqasynda munaı baǵasy qarashada 5%, jeltoqsanda 8%-ǵa ósti.
Biz OPEK munaı óndirýdi qysqartqanymen, onyń orny AQSh-taǵy taqtatas munaıyn óndirý esebinen tolyqtyrylady dep oılaımyz. Tipti, AQSh-taǵy burǵylaý qondyrǵylarynyń qazirgi sanymen-aq, taqtatas munaıyn óndirý kólemi 2017 jylǵy 1 toqsannan bastap ósýge bet aldy. 2017 jyly munaı baǵasynyń ósimi qalypty bolady, ıaǵnı, bizdiń bazalyq stsenarıı boıynsha barreline ortasha 50-52 dollar bolmaq.
Mańyzdy faktorlar
1. Jahandyq ósim men munaıǵa suranys boljamy
Jahandyq ekonomıkalyq ósim munaı naryǵynyń keleshegin boljaýdaǵy mańyzdy faktor bolyp qalyp otyr. Keıbir elderdiń kórsetkishteri jaqsy bolǵanymen, ózgelerde jaǵdaı ońdy emes. Dese de 2016 jylmen salystyrǵanda 2017 jyly joǵary ósý qarqyny kútilip otyr. ІJÓ 2016 jyly 2,4-3,1% bolsa, 2017 jyly 2,8-3,4%-ǵa ósedi dep kútilip otyr.
Munaıǵa suranys 2017 jyly táýligine ortasha eseppen 1,15 mln barrelge, ıaǵnı 96,5 mln barrelge deıin artady (2016: táýligine +1,23 mln.). 2016 jylmen salystyrǵanda ósýdegi irkilister AQSh-ta, Indııada, Eýropada baıqalatyn bolsa (baǵa ıkemdiliginiń tómendeýine baılanysty), Japonııa men Brazılııada suranys artady. Munaı suranysynyń artýyna Qytaıdyń úlesi zor bolady, 2016 jylǵy satylǵan kólikter sanyna qarasaq, janarmaı paıdalaný anaǵurlym artatynyn kóremiz.
Derekkóz: HVQ, Dúnıejúzilik bank, OPEK, HEA, Samuryq-Qazyna
Munaıǵa suranystyń ósýi ekonomıkanyń turaqtalýyna, kólik sektoryndaǵy tutynýshylyqqa baılanysty bolyp otyr, al tómendeý qaýpi otynnyń balama túrlerin qoldanǵan jaǵdaıda jáne kólik quraldarynyń tıimdiligin arttyrǵan jaǵdaıda bolýy múmkin.
2. OPEK pen oǵan kirmeıtin elderdiń munaı jetkizilimi
30 qarashada OPEK 2017 jylǵy 1 qańtardan bastap munaı óndirýdi táýligine 1,2 mln barrelge azaıtýǵa, ıaǵnı táýligine 32,5 mln barrelge deıin qysqartý týraly sheshim qabyldady. Kelisim merzimi - alty aı. 2017 jylǵy qysqartýdyń ózinde OPEK óndirisi 2016 jylǵy qańtardaǵy deńgeıde qalady, bul da, kelisimderge qaramastan, 2017 jyly OPEK kútken nátıjeler.
9 jeltoqsanda OPEK-ke kirmeıtin 11 el, OPEK sheshimine qoldaý retinde 2017 jyly alty aıǵa óndiris kólemin táýligine 558 000 barrelge tómendetýdi uıǵardy. Tıisinshe, munaı óndirisiniń jalpy tómendetilgen kólemi táýligine 1,8 mln barrel boldy.
OPEK-ke kirmeıtin elderdiń óndirisi 2017 jyly turaqtalady. Óndirý Eýropa men Azııa-Tynyq muhıt aımaǵynda tómendep, onyń ornyna Brazılııa men Kanadada artady. Boljam boıynsha, óndiris kólemi jaǵynan Kanada OPEK-ke kirmeıtin elderdiń ishinde Brazılııa men Qazaqstannan keıin úshinshi orynǵa shyǵady.
Munaı baǵasynyń ıkemdiligi men boljamdar
2017 jylǵy munaı baǵasynyń ıkemdiligi joǵary bolady dep kútemiz, bul, OPEK pen oǵan kirmeıtin elderdegi táýekelder tómendedi, sondaı-aq geosaıası faktorlar da munaı baǵasyna áser etip jatyr.
OPEK-tegi óndiristiń qysqarýy AQSh-taǵy taqtatas munaıyn óndirý esebinen tolyqtyrylady dep kútemiz. Taqtatas munaıy óndirisiniń artýy munaı baǵasynyń ósýine shekteý qoıady. Tipti, AQSh-taǵy burǵylaý qondyrǵylarynyń qazirgi sanymen-aq, taqtatas munaıyn óndirý kólemi 2017 jylǵy 1 toqsannan bastap ósýge bet aldy. 2017 jyly munaı baǵasynyń ósimi qalypty bolady, ıaǵnı, bizdiń bazalyq stsenarıı boıynsha barreline ortasha 50-52 dollar bolmaq.
Munaı baǵasynyń boljamy, AQSh dollary/ barrel
|
Boljamdar |
2017 |
|
Blýmbreg konsensýs |
58.09 |
|
Fıýchersnye kontrakty |
55.00 |
|
Samuryq-Qazyna^ |
50-52 |
Derekkóz: Blýmberg, Samuryq-Qazyna
^2017 jylǵy munaıdyń ortasha baǵasyna boljam Samuryq-Qazyna
Jaýapkershilikten bas tartý jáne aqparatty ashý
«Samuryq-Qazyna» AQ Strategııa jáne portfeldik ınvestıtsııalar blogynyń Zertteý jáne bilimdi basqarý departamenti (budan bylaı: «Zertteý komandasy») osy habarlamadaǵy saraptamaǵa jaýapty. Bul sholýda jarııalanǵan kez-kelgen pikir - zertteý komandasynyki.
Bul habarlama biz senimdi dep sanaıtyn derekkózden alynǵan aqparatqa júginip daıyndalǵan, jáne biz «Samuryq-Qazyna» AQ veb-saıtynda únemi jańartylyp otyratyn, senimdi aqparattyń paıda bolýy úshin bar sharany qoldanamyz. Alaıda, zertteý komandasy da, «Samuryq-Qazyna» AQ da, habarlamada jáne basqa da esepterde keltirilgen málimetter kúmánsyz jáne osy málimetterdi naqty dep qoldaný kerek dep jarııalaýdan aýlaq. Zertteý komandasy atalǵan habarlamadaǵy aqparatty kez-kelgen ýaqytta ózgertýge quqyly.
Zertteý komandasy da, «Samuryq-Qazyna» AQ nemese onyń qyzmetkerleri de osy habarlamadaǵy aqparatty qoldaný nátıjesinde bolǵan shyǵynǵa jaýapty emes, habarlamada nemese osy habarlamany ary qaraı taratý nemese basqa jerlerde jarııalaý nátıjesinde bolýy múmkin qatelikter nemese naqty emes aqparatqa jaýapty emes.
Atalǵan habarlama tek aqparattyq maqsatty kózdeıdi, jáne keń qoldanýǵa arnalǵan. Atalǵan habarlama qandaı da bolmasyn qundy qaǵaz ben aktıvterge qatysty kelisim-shartqa otyrý nemese satýǵa baılanysty keńes nemese usynys dep qarastyrylmaýy kerek.
