Sammıt qorytyndysy: qaı baǵyttarǵa basymdyq berildi
Sonymen, jahan nazaryn Astana tórine burǵan Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń sammıti aıaqtaldy. Buǵan deıin sarapshylar mańyzdy basqosýda kútpegen usynystar, jańa kelisimder bolýy múmkin ekenin boljaǵan. Rasymen de kelisimderdiń taqyryp aıasy ulǵaıyp, qatysýshylar jasandy ıntellekt qaýpine deıin oıysqanyn kórdik. Bul rette Kazinform tilshisi sammıtten qandaı qorytyndy shyǵarýǵa bolatynyn júıelep kórdi.
Jalpy, Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna múshe memleketter basshylary keńesiniń otyrysynda 25 qujatqa qol qoıylypty. Onyń ishinde Astana deklaratsııasy, terrorızmge, separatızmge jáne ekstremızmge qarsy is-qımyl boıynsha 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan yntymaqtastyq baǵdarlamasyn bekitý, esirtkige qarsy strategııa, energetıka salasyndaǵy 2030 jylǵa deıingi strategııa syndy mańyzdy qujattar bar. Buǵan qosa Uıymnyń Sharttyq bazasy 60 jańa qujatpen tolyqtyryldy. Uıym seriktesteri sanalatyn halyqaralyq uıymdardyń qatary kóbeıdi, ınvestıtsııalar jónindegi arnaıy jumys tobynyń qyzmeti qaıta jandandy. Bastysy – uıymǵa Belarýs eli qosylyp, aýqymy odan ári artty. Sammıtke jańa músheni qosa alǵanda, 10 memleket – Qazaqstan, Úndistan, Iran, Qytaı, Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan, Pákistan, Ózbekstan, Belarýs qatysty. 10 memleket syrtynda Túrkııa, Mońǵolııa, Qatar, BAÁ, Ázerbaıjan jáne Túrikmenstan basshylary da meıman retinde keldi. BUU bas hatshysy Antonıý Gýterrıshtyń qatysýyn da úlken jetistikke balaýǵa bolady.
Sammıtti sholyp shyǵar bolsaq, uıym eń mańyzdy 3 baǵytqa basymdyq bergenin baıqaımyz: qaýipsizdik, ekonomıka jáne túrli salalar boıynsha jahandyq úderisterge ilesý máselesi.
Uıymǵa múshe elder qaýipsizdikke kepil
ShYU sammıti bastalmaı turǵanda-aq batys sarapshylary Astanadaǵy basqosýdan kóp nárse kútetinin ańǵartqandaı edi. Sebebi Qazaqstan tarapy beıbitshilikke úndeý arqyly jahanda ýshyqqan geosaıası máselelerdi sheshýge shaqyratyny aıtyldy. Dál sol boljam týra kelgendeı, aýqymdy jıynda eń kóp qozǵalǵan másele – saıasattaǵy ýshyqqan problemalardyń aldyn alyp, beıbitshilikke qurylǵan qaýipsizdik jaıy boldy. QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev buny birinshi kezekke shyǵarǵan edi.
– Qazirgi kúrdeli ahýal – negizinen halyqaralyq qatynastar júıesindegi daǵdarys saldary. Osy rette halyqaralyq quqyqtyń kemshin tustaryn túzep, geosaıası turǵydan jikke bólinýge jol bermeý maqsatymen, túptep kelgende, jahandyq aýqymdaǵy beıbitshilik pen qaýipsizdikti nyǵaıtý úshin uıym óziniń turaqtandyrýshy jáne jasampazdyq rólin kúsheıtýge tıis, – dep atap ótti.
Bul tusta BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrıshtiń «Alpaýyt derjavalar bir-birine qarsy bolǵan kezde, Qazaqstan sııaqty elder óte mańyzdy ról atqarady» degen sózin túrtip qoısaq bolǵandaı.
Qazir álemde qaýipsizdik máselesine eń kóp bas qatyratyn elderdiń biri – Túrkııa. Geografııalyq jerine baılanysty Taıaý Shyǵystaǵy qaqtyǵystardy, geosaıası qarsylyqtardy kórip otyrǵan Rejep Taııp Erdoǵan Túrkııa terrorızmge qarsy kúreste ShYU-men dıalogty damytýǵa múddeli ekenin basa aıtty. Shynynda Túrkııa Prezıdentiniń sózi áserli, terrorızm aktileriniń saldarynan mıllıondaǵan adam bosqynǵa aınalǵanyna jany ashyǵandaı shyqty. Onyń sózinshe, Túrkııanyń ózinde qazir 4 mln bosqyn bar eken.
«Atajurtymyz – Ortalyq Azııa elderimen ár salada ortaq paıda negizindegi yntymaqtastyqty damytýǵa daıynbyz ári múddelimiz. ShYU Azııa elderimen dıalog ornatýǵa óte yńǵaıly platformalardyń biri ekenin atap ótkim keledi», – dep tarqatty Erdoǵan.
Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev ShYU sammıtinde uıymnyń mańyzdy mindetterine kelesi máselelerdi qosty. Birinshiden, áskerı saladaǵy senim týraly kelisimder ázirleý jáne qabyldaý. Eýrazııa qurlyǵyndaǵy beıbitshilik pen qaýipsizdik máselesine de aıryqsha mán berý qajet. Bul rette «Shanhaı ondyǵyna» kiretin elderdi «úsh zulym kúshpen» kúresýge shaqyrdy. ıAǵnı, transulttyq uıymdasqan qylmys, zańsyz esirtki aınalymy jáne kıberqylmysqa qarsy kúreske basa mán berý kerek dep atap ótti.
Astana sammıtinde qaýipsizdikke basa kóńil bólinýi ShYU elderiniń baılanysy men ózara senimi arta túskeniniń aıǵaǵy bolýy múmkin.
Tys qalmaıtyn taqyryp – ekonomıka
Qazir ShYU geografııalyq turǵydan da, demografııalyq turǵydan da jer júzindegi eń iri óńirlik uıym sanalady. Eýrazııa aýmaǵynyń 60 paıyzyn, álem halqynyń 40 paıyzyn jáne álemdik jalpy ishki ónimniń 30 paıyzdan astamyn (24 trln dollar) qamtıdy. Mundaı aýqymdy uıym ekonomıkalyq baılanystardy nazardan tys qaldyrmaıtyny belgili.
Degenmen azdaǵan máseleler de joq emes, Dúnıejúzilik banktiń boljamynsha, bıyl jahandyq ekonomıkanyń ósimi báseńdeıdi. Uıymǵa múshe elder daǵdarysqa birlese qarsy turyp, ózara saýda-ekonomıkalyq baılanystardy arttyrý keregi daýsyz. Bul rette uıymnyń áleýeti zor, qazir álemdegi saýda kóleminiń 15 paıyzy osy qurylymǵa tıesili. Onyń mólsheri artatynyna senim mol, uıymnyń basqa múshelerin aıtpaǵanda Qazaqstan men Qytaıdyń ekonomıkalyq qarym-qatynasy qarqyndy, úlken tranzıttik aımaqqa aınalýda. Buǵan deıin onyń jaı-japsaryn jazǵan edik.
Jahandyq úderis kóshinen qalmaý kerek
Úshinshi tarmaq, jahandaǵy tehnologııalyq, mádenı-gýmanıtarlyq belsendilikten tys qalmaý. Sammıt elder arasyndaǵy bilim berý, mədenı jobalar turǵysynan qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa sebepshi. Endi elimizdegi 60-tan astam joǵary oqý orny ártúrli baǵyt boıynsha tájirıbe almasýdy qolǵa almaq. Qazaqstan tóraǵalyǵy kezinde mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy kúsheıtýge erekshe nazar aýdarylǵany beker emes.
Aıtýly basqosýda erekshe jaıttarǵa betburys baıqaldy. Máselen, BUU Bas hatshysy Antonıý Gýterrısh «ShYU+» kezdesýinde jasandy zeıindi zııansyz damytý baǵytynda birneshe usynys aıtty.
– Ekinshi ekzıstentsıaldy qaýip – tsıfrlyq tehnologııalar. Jasandy zeıinniń barshaǵa tıimdi turaqty damýdy jedeldetýdegi áleýeti zor. Degenmen ol kúshter teńsizdigin ýshyqtyryp, baılyqtyń shoǵyrlanýyn arttyryp, adam quqyǵyn buzady jáne shıelenis pen alaýyzdyqty kóbeıtedi, – dedi ol.
Sondyqtan BUU basshysy jasandy ıntellektiniń adamzat ómirindegi rólin retteý qýatty elderdiń ǵana sharýasy bolmaýy keregin jetkizdi. Onyń aıtýynsha, úkimetterge shuǵyl túrde tehnologııalyq kompanııalarmen, akademııalyq ortamen jáne azamattyq qoǵammen jumys istep, jasandy zeıin táýekelderin basqarý, onyń zııanyn báseńdetý júıesin shuǵyl túrde birizdendirý qajet. Bul tek baı elderdiń ǵana basym maqsaty bolmaýy kerek. Atalǵan másele barsha elderdiń qatysýyn talap etedi. BUU osynyń bárin júzege asyrý úshin alań usynýǵa daıyn.
Meımannyń bul sózin Qytaı tóraǵasy Sı Tszınpın de qoldap, ShYU aıasynda tsıfrlyq bilim qaýymdastyǵyn qurý keregin aıtty.
– Biz Beidou navıgatsııalyq júıesiniń qoldanysyn keńeıtip, halyqaralyq aı stansasyn qurý jobasyna qatysýdy quptaımyz. Tsıfrlyq bilim berý salasynda ShYU qaýymdastyǵyn qurýdyń, sonyń aıasynda tsıfrlyq tehnologııa mamandaryn daıyndaý úshin aldaǵy úsh jylda myńnan kem túspeıtin kvota bólýdi usynamyz, – dep túıindedi sózin.
Eýropalyqtardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatqan qurylym
Keıingi jyldary ShYU kári qurlyqtaǵy saıasatkerler men sarapshylardyń qyzyǵýshylyǵyn týdyryp keledi. Mysaly, Brıýssel qalasyndaǵy «Diplomatic World» iskerlik basylymynyń ıesi Barbara Dıtrıh Kazinform redaktsııasyna uıymnyń jumysyna qatysty kózqarasyn aıtyp berdi.
– ShYU-ny qurýdaǵy basty maqsat – buryn óńirde qaýip tóndirgen «zulymdyqtyń úsh kúshi» – terrorızm, separatızm jáne ekstremızmmen kúres boldy. Búginde yntymaqtastyq keńeıdi ári kólik, energetıka, qarjy, ınvestıtsııalar, aýyl sharýashylyǵy, aqparattyq tehnologııalar, ınnovatsııalar jáne turaqty damý salalaryn qamtıdy. ShYU-nyń qurylymy múshe memleketterde kezdesetin problemalardy sheshýge, neǵurlym fýnktsıonaldy, naqty máselelerge baǵdarlanǵan tetik qalyptastyrýǵa múmkindik beredi, – deıdi sarapshy.
Qoryta aıtqanda, sammıtke qatysqan memleketter birlese damýdyń jan-jaqty joldaryn talqylaý arqyly keleshektegi jumys baǵyttaryn aıqyndaı aldy. Kelesi sammıt Qytaıda 2025 jyly ótedi. Qazaqstannan keıin Qytaı Halyq Respýblıkasy Shanhaı yntymaqtastyq uıymyna tóraǵalyq etpek.
