Samarqannyń kók tasy erigen kún
Naýryz - qazaq halqynyń turmys tirshiliginde, ádet-ǵurpynda erekshe oryn alatyn, erteden merekelenip kele jatqan árqashanda qasıetti meıram. Naýryz - parsy sózi, qazaqsha aıtqanda, «Jańa kún» degen uǵymdy bildiredi. Sondyqtan Naýryz kúnin ertedegi adamdar jańa jyldyń basy «Ulystyń uly kúni» dep eseptep, zor qýanyshpen qarsy alǵan. Keshegi náýbet zamanda tarydaı shashylǵan qazaq ulty búgin álemniń 20-dan astam elinde tútinin tútetip jatyr. «Aǵaıynnyń qadyryn alys ketseń bilersiń» degendeı, shettegi qandastarymyz salt-dástúrimiz ben ulttyq bolymysymyzdy saf altyndaı saqtap, kózderiniń qarashyǵyndaı qorǵap keledi. Sonyń ishinde Іle, Altaı, Tarbaǵataı, Barkól óńirlerin mekendeıtin Qytaıdaǵy shoǵyrly qazaq jurty - qazaq mádenıetiniń tolyǵymen saqtalǵan ortasy.
Qytaı qazaqtary naýryzdy jyl basy retinde erekshe toılap keledi. Naýryz kúni árbir shańyraqta úlken shattyq ornaıdy. Qytaı memleketi de ony arnaıy mereke retinde tanyp, ár jyly úsh kún demalys beredi. Kóktemgi «óliara» ótip, naýryz merekesi jaqyndasymen, jurt úı aınalasyn tazartyp, úı-ishin de qaǵyp-silkip árbir otbasy Naýryz kóje jasaýǵa daıyndalady. Bilmeıtin jas jeńgelerimiz úlken adamdardan aqyl-keńes surap, Naýryz kójege ne qosý kerektigin surap jatady. Apalarymyz qysqy soǵymnyń ábden súrlengen qadirli múshelerin osy kúni qazanǵa salady. Soǵymǵa soıylǵan maldyń basy nemese shekesi qosylyp, qazy-qarta, jal-jaıa qazanǵa túsedi. Et sorpasyna kóje qaınatady. Oǵan tary, arpa, bıdaı, burshaq, kúrish sııaqty jeti túrli dán men aq qosady. Tuz ben sýdy qosqanda dámniń sany toǵyz bolýy tıis. Túrki halqynyń uǵymynda jeti men toǵyz jáne qyryq - asa kıeli sandar. Sol sebepti naýryz asa qasıetti taǵam bolyp sanalady. Oǵan qosa, ol - toqshylyq pen yrys-quttyń joralǵysy. Naýryz merekesi jadyraǵan jazdy qarsy alar kóktemniń basy bolǵandyqtan ony qazaqtar «Samarqannyń kók tasy erigen kún» dep te ataıdy. Bul búkil tabıǵat ananyń tońy jibip, jany kiretin tirshilik basy degendi bildiredi.
Qys basynda «soǵym basyn» bere almaǵan otbasylar muny keıde osy naýryzǵa oraılastyrady. «Eske alsań eski asyńnan saqta», nemese «qystyń súrin uzyn sary kelgende jeımiz» deıtin qazaq jurty ortaǵa aqsaqaldardy alyp, ulttyq kıimderin kıip, qydyryp kóje ishedi. «Taspen atqandy aspen at» demekshi, bul kúndi halqymyz birliktiń bastaýy dep bilgen. Ókpe-renishti jandar tatýlasyp, qaýyshyp, bir-birine izgi tilek, aq peıilderin bildirisedi. Qut-berekeniń belgisi retinde aq dastarqan jaıylyp, kópti kórgen dana qarttarymyz eldiń amandyǵyn, jurttyń tynshtyǵyn tilep, aq batasyn beredi. Qytaıda sońǵy kezderi basqa ult ókilderi de qazaqtardyń úıine aıtshylap kiretin dástúr paıda boldy. Qytaı qazaqtarynyń naýryz merekesi qydyryp tamaq ishýmen shektelmeıdi. Aýyl, aýdan, aımaq bolyp toı - dýmanǵa kirisedi. Radıo-teledıdar kontserttik baǵdarlamalaryn kórsetip, úsh kún boıy mereke mereıin asyrady. Aýyldaǵy kónekóz qarttarymyz qasyna nemerelerin ertip «Bulaq kórseń kózin ash», «Atańnan mal qalǵansha tal qalsyn», «Bir tal kesseń, on tal ek» dep balalarymen birge tal egip kúıbeńdep júrgenin kóresiz. Keıbir jerlerde úlkender jınala qalǵan aýyldyń qara domalaq balalaryn kúrestirip, báıge berip máz bolyp jatady.
Bul kúni toı-dýman túnimen jalǵasady. Keshki toıdyń uıtqysy bolǵan jastar naýryz túnin qur jiberip kórgen emes. «Teń-teńimen, tezek qabymen» degendeı osy oraıly sátte zamandastar bas qosyp, óz álinshe oıyn-saýyq qurady. Aıtysatyndary aıtysyp, án aıtyp, bıleıdi. Ókinishke oraı sońǵy kezderi keshki bas qosýǵa jastar ishimdikti de aralastyratyn bolyp aldy.
Naýryz merekesinde Altaı, Tarbaǵataıdyń taýly óńirlerine ornalasqan qazaqtar at báıge, kókpar tartý, qyz qýý, palýan kúrestirý tektes dabyramen úlken toı retinde atalady. Tipti eldi mekennen alys taýdyń qýsynda mal baǵyp otyrǵan jalǵyz qara qostyń da bul kúni shańyraǵyna shattyq uıalap, qazanynda búlkildep et qaınaıdy. Bala-shaǵasy jaqsy kıimderin kıip, otbasymen birge uly kúndi qarsy alady.
Elimiz egemendik alǵaly mádenıetimiz jańǵyrdy. Naýryz resmı mereke retinde toılanyp kele jatqanyna 20 jyldan asty. Naýryz meıramy bıyldan bastap túrik, parsy jáne kavkaz halyqtarynda ǵana emes, 200-ge tarta el uıysqan Birikken Ulttar uıymynyń kóleminde dúbirletip atalyp ótpek. BUU Bas Assambleıasy «Halyqaralyq Naýryz merekesi» qararyn biraýyzdan qabyldap, 21-inshi naýryz kúnin álemdik mereke retinde belgiledi. Áz Naýryz alǵash ret bir ulttyń nemese mádenıettiń merekesi retinde ǵana emes, búkil adamzat murasynyń quramdas bir bóligi retinde atalyp ótetin bolady. Árıne, bul qýanarlyq jaǵdaı. Alaıda bizde áli de Naýryz merekesine shynaıy sezim oıanǵan joq. Qalany aıtpaǵanda, aýyldyń ózinde árbir otbasy jan dúnıesimen ulystyń uly kúnine daıyndala ma? Aýyl aqsaqaldary aq tilek aıtysyp, bir-birine kire me? Naýryz merekesi kelgende qala ortasynda mekeme oryndarǵa mindettep kıiz úı tigemiz, ulttyq muralarymyzdy jınap ilemiz. Shendi-shekpendiler osy úıde arnaıy daıyndalǵan kójeden iship, jiliktiń maıly basyn ustap otyrady, al bylaıǵy jurt esikten syǵalaýdan ári ol jerge bas suǵa almaıdy. Búgingi jastardyń júreginde Naýryz degen uǵym «tigilgen kız úılerdi tamashalap, kontsert kórý» ǵana sekildi. Qytaıdaǵy sol taýdyń bókterindegi jalǵyz qara qostaǵy, naýryz merekesi kelgende shańyraǵyna uıalaǵan shynaıy shattyq sezimdi elimizdegi qazaqtar basynan keshirip kórdi me eken?
Asyly, Naýryz eshkimniń mindetteýinsiz ár qazaqtyń maqtanysh eter, úkili úmiti men arman-tilegine ushtasqan, árkimniń júreginen, ishki saraıynan oryn alǵan shynaıy merekege aınalýy tıis. Sol úshin ulystyń uly kúnin ishki jan júregimizben sezinip, qadyr-qasıetin túsinip, izgi nıetpen qarsy alýǵa tyrysaıyq. Ulys oń bolsyn aǵaıyn!
