Salyq organdarynda tirkelmeı jumys istegen 50 saýdager anyqtaldy

ASTANA. QazAqparat – QR Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylov baǵa turaqtandyrý quraldaryn qaıta formattaý boıynsha júrgizilip jatqan jumysty baıandady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Aınalym shemasy» tetigi áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryn óndirýshilerdi birinshi kezekte qarjylandyrýǵa baǵyttalǵan. Qazir jergilikti bıýdjetterden «Aınalym shemasyna» 90,4 mlrd teńge bólindi, onyń 57,7 mlrd teńgesi berildi. Maýsymaralyq kezeńderdegi turaqtandyrý qorlarynyń jumysy turaqty rejımge aýystyryldy jáne baǵanyń maýsymdyq aýytqýyn tegisteýge baǵyttalǵan. Budan basqa, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik baǵasyn turaqtandyrýdyń qoldanystaǵy úlgilik qaǵıdalaryna qosymsha qural – forvardtyq satyp alý engiziledi», - dep jazdy Álıhan Smaıylov depýtattyq saýalǵa bergen jaýabynda.

Onyń aıtýynsha, joǵaryda atalǵan qaǵıdalardyń jobasy múddeli memlekettik organdarda kelisý satysynda tur.

Sondaı-aq 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jospary iske asyrylyp jatyr jáne elektrondy shot-faktýralardyń aqparattyq júıesinde el aýmaǵynda qadaǵalanatyn áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryn, tas kómir men astyqty ákimshilendirýdi jetildirý jónindegi pılottyq joba sheńberinde jumys júrgizilip jatyr.

«Bul baqylaý sharalary saýda ústemesi mólsherin buzý faktilerin, monopolııaǵa qarsy zańnamany retteýge qatysty tıimsiz deldaldardyń, monopolısterdiń, sondaı-aq Memlekettik kirister organdarynda tirkeýsiz áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarymen kóterme saýda jasaǵan adamdardy anyqtaýǵa múmkindik beredi. Taldaý qorytyndysy boıynsha derekter tıisti sharalardy qabyldaý úshin quzyretti memlekettik organdarǵa jiberiledi», - dep atap ótti Premer-Mınıstr.

Jaýapta aıtylǵandaı, bul erejeler kúshine engen sátten bastap MKK-dan alynǵan málimettermen baǵa belgileý tizbegi boıynsha 708 topqa taldaý júrgizildi.

204 top boıynsha zańnamany buzý qateri tabyldy.

Memlekettik kirister organdarynda tirkeýsiz kóterme saýda jasaǵan 48 jeke tulǵa anyqtaldy. Іri monopolıster anyqtaldy, bul derekter Básekelestikti qorǵaý agenttigine berildi.

Taldaý qorytyndysy boıynsha saýda sýbektilerine, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryn óndirýshilerge qatysty tıisti tekserýler júrgizildi, zańsyz kásipkerlik qyzmetpen aınalysatyn jeke tulǵalarǵa habarlama jiberilgen.