Saqtansań – saqtarmyn: Tasqyn sý men zilzaladan turǵyn úıdi qalaı qorǵaımyz
Búginde elimizdiń birqatar óńiri sý astynda qaldy. Prezıdent mundaı apat 80 jyldan beri bolmaǵanyn aıtty. Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń derekterine súıensek, tasqyn bastalǵaly 100 myńǵa jýyq adam qutqarylǵan. Zardap shekkender baspanasyz qaldy, múlkinen aıyrylyp, maly qyryldy. Jalpy shyǵyn 200 mlrd teńge shamasynda bolýy múmkin. Alaıda elimizde mundaı jaǵdaıda saqtandyrý mindetti emes. Qazaqstanda mindetti saqtandyrýdy engizý múmkin be, engizilse, mehanızmi qandaı bolýy kerek? Tolyǵyraq Kazinform tilshisiniń sarapshylarmen suhbatynan oqyńyz.
Qazaqstanda qansha turǵyn úı saqtandyrylǵan?
BUU málimetinshe, sońǵy 20 jylda dúnıe júzinde tabıǵı apattar – jer silkinisi, sý tasqyny, qurǵaqshylyq jáne daýyldardyń sany eki ese ósken. Sarapshylar muny klımattyń ózgerýimen, sonyń ishinde jahandyq jylynýmen baılanystyrady.
«Eýrazııa» saqtandyrý kompanııasynyń málimetinshe, 2024 jyldyń alǵashqy eki aıynda ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda múlikti erikti saqtandyrý sharttary 77,3%-ǵa ósken. Alaıda, sý basqan aımaqtarda jeke múlikti saqtandyrýdyń deńgeıi óte tómen – 1%-dan da az. Sebebi Qazaqstanda múlikti saqtandyrý mindetti emes.
Osy jyldyń alǵashqy eki aıynda Qazaqstanda jeke tulǵalar jer silkinisi jáne basqa da apatty qaýip-qater jaǵdaıynan 855 jyljymaıtyn múlikti saqtandyrdy. Bul kórsetkish ótken jylǵymen salystyrǵanda jetpis jeti paıyzǵa kóp. Byltyr tek 482 nysan saqtandyryldy, – dedi «Eýrazııa» SK basqarma tóraǵasynyń orynbasary Nurjan Jantóreev Kazinform tilshisine suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, saqtandyrylǵan turǵyn úıler sany boıynsha Astana kósh bastap tur. Onyń úlesine jańa saqtandyrý sharttarynyń jartysy – 50,4% keledi. Almatynyń úlesi nebári – 14,85 paıyz ǵana. Ádette, jyljymaıtyn múlikti saqtandyrý sharty 12 aıǵa jasalady.
Degenmen, uıym mamandarynyń pikirinshe, elimizde sý basý qaýpi bar aımaqtarda jeke múlikti saqtandyrý deńgeıi óte tómen bolyp otyr. Ádette, saqtandyrý jaıly tabıǵı apat kezinde ǵana eske túsedi.
Álem elderinde mindetti saqtandyrý qalaı jumys isteıdi?
Sarapshy Nurjan Jantóreevtiń sózinshe, birqatar elde apat saldarynan iri múlik shyǵyny, zardap shekkender kóp bolǵannan keıin mindetti saqtandyrý baǵdarlamalary iske qosyldy. Óıtkeni, mundaı kezde memleketke qarjylyq úlken aýyrtpalyq túsedi.
Birneshe elde jergilikti erekshelikterin eskere otyryp, tabıǵı apattardan múlikti saqtandyrý bar. Ásirese, Japonııa, Túrkııa, Jańa Zelandııa jáne basqa elderdegi mindetti saqtandyrý úlgi retinde aıtylady, – deıdi ol.
Spıkerdiń aıtýynsha, Túrkııada 1999 jyldan beri apattyq táýekelderden mindetti saqtandyrý baǵdarlamasy TCIP (Turkish Catastrophic Insurance Pool) qosylyp, onyń aıasynda memlekettik saqtandyrý kompanııasy qurylǵan.
Bul elde saqtandyrýdyń ortasha quny – jylyna shamamen 15 myń dollar, al eń joǵary saqtandyrý tólemi shamamen – 35 myńdy quraıdy. Sonymen qatar, jyljymaıtyn múliktiń shamamen 50% osy mindetti baǵdarlamamen qamtylǵan... Sheteldik saqtandyrý kompanııalarynda táýekelder qaıta saqtandyrylady. Qaıta saqtandyrý tetikteriniń kómegimen álemniń túkpir-túkpirindegi kompanııalar táýekelderdi ózara bólisip, zardap shekkenderge saqtandyrý tólemderiniń túsýin qamtamasyz etedi, – dep túsindirdi saqtandyrý kompanııasy tóraǵasynyń orynbasary.
Onyń aıtýynsha, Japonııada mindetti saqtandyrý baǵdarlamasynyń istep jatqanyna jarty ǵasyrdan asqan.
Japonııada 1966 jyly, ıaǵnı 58 jyl buryn jer silkinisin qaıta saqtandyrý baǵdarlamasy iske qosyldy. Osy ýaqyt ishinde baǵdarlama únemi jetildirilip keledi, óıtkeni el álemdegi eń belsendi seısmıkalyq aımaqta ornalasqan. Osylaısha, Japonııa úı sharýashylyqtary úshin múlikti qorǵaýdyń óte joǵary deńgeıin qamtamasyz etti. Japonııalyq model eń tıimdi bolyp sanalady jáne ony tájirıbede birneshe ret dáleldedi. Memleket qaıta saqtandyrý baǵdarlamalaryn iske qosyp, basqarady, sonymen birge jergilikti saqtandyrý kompanııalary da belsendi túrde qatysady, – dedi spıker.
Sarapshy Amerıka Qurama Shtattarynyń tájirıbesin de bólisti. Aıtýynsha, bul elde jyljymaıtyn múlikti mindetti saqtandyrý baǵdarlamasy joq, biraq AQSh-ta turǵyn úılerdiń basym bóligi ıpotekamen satyp alynatynyn eskersek, sáıkesinshe, nesıe berýshiler naqty saqtandyrý mehanızmderin iske asyrady.
Turǵyn úı kepil retinde nesıeniń qaldyq qunyna emes, tolyq qunyna saqtandyrylady. Sonymen qatar, birqatar aımaqta saqtandyrý tarıfin AQSh úkimeti sýbsıdııalaıdy, olardyń qatarynda jyl saıyn joıqyn tropıkalyq tsıklondardan zardap shegetin ońtústik-shyǵys shtattar bar. Eger tarıf sýbsıdııalanbasa, saqtandyrý quny osy shtattarda turatyn turǵyndardyń basym kópshiligi úshin, tipti amerıkalyq tabys deńgeıimen eseptegende de qoljetimsiz bolar edi. Kalıfornııada jáne oǵan jaqyn ornalasqan shtattarda seısmıkalyq aımaq retinde jer silkinisi boıynsha ýákiletti organ – California Earthquake Authority (Kalıfornııa jer silkinisi jónindegi organ) quryldy, – dedi sarapshy.
Jalpy, onyń pikirinshe, elderdiń tabıǵı jaǵdaıy men ekonomıkasy birdeı bolmaǵandyqtan, turǵyn úıdi saqtandyrý baǵdarlamasy túrli elderde birdeı bolýy múmkin emes. Tek uqsas bolýy múmkin.
Qazaqstanda mindetti saqtandyrý engizý múmkin be?
Sarapshy Jantóreevtiń aıtýynsha, elimizde halyqty jyljymaıtyn múlikti mindetti saqtandyrýdy engizý múmkindigi sońǵy jıyrma jylda kezeń-kezeńimen talqylanyp keledi. Ótken jyly Túrkııada bolǵan joıqyn jer silkinisinen jáne osy jyldyń basynda Almatyda bolǵan dúmpýlerden keıin bul másele qaıta kóterildi. Mamandardyń aıtýynsha, búginde Qazaqstanda dúnıejúzilik ınstıtýttardy tarta otyryp, múlikti mindetti saqtandyrý boıynsha zertteý jumystary júrgizilip jatyr.
Bizge qazaqstandyq áleýmettik-ekonomıkalyq jáne geografııalyq faktorlardy eskeretin úlgini tańdaý mańyzdy. Klımattyq aımaqtary ártúrli úlken memleketpiz, sondyqtan barlyq óńirde biryńǵaı tarıf engizý ádil bolmaıdy. Jer silkinisi qaýpi eldiń ońtústigi men shyǵysy úshin ózekti bolsa, batys, soltústik jáne ortalyq úshin problema - sý tasqyny. Degenmen, saqtandyrý baǵdarlamasynyń aýqymdylyǵy halyq úshin qoljetimdi tarıfterdi qamtamasyz ete alýy kerek. Halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, mundaı iri is-sharalardy retteýdi quzyrly memlekettik organdar qolyna alǵany jón. Olar tıimdiligin saraptaıdy, táýekelderdi baǵalaıdy jáne jalpy baǵdarlamanyń saıasatyn aıqyndaıdy, – dep sanaıdy sarapshy.
«Qazaqstandyqtar múlik salyǵyn tóleıdi. Sol múlik salyǵynyń ishine saqtandyrý somasyn qosýǵa bola ma» degen saýalǵa sarapshy mundaı nusqa tıimdi emes dep jaýap berdi.
Jyljymaıtyn múlik salyǵy esepteletin kadastrlyq qun naryqtyq qunnan aıtarlyqtaı erekshelenetin bolsa, saqtandyrýdy qamtamasyz etý úshin basqa kvazısalyqty engizý tıimdi bolmaıdy. Sebebi keıde ondaǵan esege ósedi, sondyqtan zalaldy eseptegen kezde jyljymaıtyn múliktiń shyǵynyn ótemeıdi, – dedi Nurjan Jantóreev.
Ádette, turǵyn úıdi mindetti saqtandyrýdyń ortaq úlgisi adamnyń eń tómengi turǵyn úı qajettiligin – shamamen 33 sharshy metr turǵyn úıdi qamtıdy. Degenmen, adam baspanasyz qalady. Sondaı-aq, sarapshy múlikti saqtandyrý sharty saqtandyrý jaǵdaıy bastalǵannan keıin de uzartylýy múmkin ekenin atap ótti. Bul qaýipti aımaqtarda turatyn azamattar úshin birshama qarjylaı qaýipsizdikti qamtamasyz etýi múmkin.
Taǵy bir sarapshy, «Qazaqstan saqtandyrýshylar qaýymdastyǵy» ZTB tóraǵasy Vıtalıı Verevkın elimizde mindetti saqtandyrýdy engizý tetigin anyqtaý kezinde áleýmettik aspektini sheshý qajet dep esepteıdi.
Mysaly, kópbalaly ana, zeınetaqyǵa áreń kún kórip júrgen zeınetkerler, halyqtyń áleýmettik osal bóliginiń ókilderi mindetti saqtandyrýǵa qarsy bolady, óıtkeni olar úshin bul - qosymsha qarjylaı aýyrtpalyq. Árıne, bul olardyń ashýyn týǵyzady, – deıdi Vıtalıı Verevkın Kazinform tilshisine bergen suhbatynda.
Onyń pikirinshe, saqtandyrýǵa jatatyn tótenshe jaǵdaı yqtımaldyǵy joǵary aımaqtarda saqtandyrý quny da qymbat bolýy múmkin. Soǵan qaramastan, siz densaýlyǵyńyz ben ómirińizge tolyq jaýapkershilikpen qaraý arqyly ǵana ózińizge jáne bolashaqqa senimdi bola alasyz. Saqtandyrýdy ózine jáne jaqyn adamdarynyń ómirine jaýapkershilikpen qaraýdyń kórinisi retinde qarastyrýǵa bolady.
Taǵy bir jaıt, bıyl mundaı alapat sý tasqyny bolady dep eshkim boljaǵan joq jáne buryn-sońdy sý baspaǵan eldi mekender de zardap shekti, – deıdi sarapshy.
Sondaı-aq, onyń aıtýynsha, bul problemanyń túıtkildi jaǵy bar: turǵyn úı qujattary durys rásimdele bermeıdi. Keıbir azamat oǵan nemquraıly qaraıdy.
Áli kúnge deıin kóbiniń qujaty joq, úı ıesi kim ekeni belgisiz, shekarasy shegelenbegen, baspana jospary joq. ıAǵnı, turǵyn úı bazasy joq. Másele ıesiniń qujattary men quqyǵyn durys rásimdeýge mán bermegeninde. Sondyqtan munda mindetti saqtandyrý sharttaryn jasasýdy mindetteý qıyn, – dep atap ótti Vıtalıı Verevkın.
Dese de, sarapshynyń aıtýynsha, mindetti saqtandyrý máselesindegi basty nárse – azamattardyń yntasy joq.
Árıne, mundaı oqıǵalar oryn alǵanda, birinshi kezekte zardap shekkender bar ma, joq bolsa, shyǵyndy qalaı óteýge bolady degen suraq týyndaıdy. Sodan keıin báriniń esine saqtandyrý túsedi. Al, eki aptadan keıin bári saqtandyrýdy umyta bastaıdy. Sol sebepti adamdardy saqtandyrýǵa qalaı yntalandyrý kerek degen úlken máselege aınalyp otyr, – dep túıindedi maman.
Oıymyzdy sarapshylardyń pikirimen túıindeıik. Olardyń aıtýynsha, álemniń ártúrli elinde belgili bir tabıǵı apattan keıin, adam qaıtys bolyp, qarjylaı shyǵynǵa batqannan keıin jyljymaıtyn múlikti mindetti saqtandyrý engizilgen. Sondyqtan qazaqstandyqtardyń halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, múlikti mindetti saqtandyrýdy birtindep engizýine jaqsy múmkindik bar.
