Sáken Seıfýllınniń atylǵanyn rastaıtyn aıǵaq tabyldy

ASTANA. QazAqparat - «Redaktsııaǵa derek kelip tústi. S.Seıfýllınniń 1938 jyly 25 aqpanda atylǵanyn rastaıtyn qujat tabylypty», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda.

Ol qujat Reseıdiń Federaldyq Qaýipsizdik qyzmetiniń (FSB) ortalyq arhıviniń erekshe bóliminen alynǵan. Ony S.Seıfýllın jaıly derekti fılm túsirip júrgen belgili rejısser Erkin Raqyshev tapqan. Ol qujatta sottyń atylsyn degen úkimi oryndalǵany, aqynnyń qaı kúni atylǵany, ólimine qandaı adamdardyń kýáger bolǵany kórsetilip, qoldary qoıylyp akt jasalynǵan.

Sońǵy jyldary BAQ betterinde túrli maqalalar basylyp, S.Seıfýllın men M.Jumabaev atylmaǵan, olar Sibirde aıdaýda bolǵan, olardy kórgen adamdar bar degen pikirler aıtylyp júrdi. Biraz kisiler qaıratker aqyndarymyzdyń jatqan jerlerin anyqtaımyz dep, Magadanǵa ekspedıtsııamen de baryp qaıtty. Úkimettiń aldyna arystarymyzdyń súıekterin taýyp, elge ákelip jerleý kerek degen másele qoıdy. Biraq naqty derekter bolmaǵan soń, orynsyz usynys qaıtip oryndalsyn? Endi osynyń aq-qarasyn anyqtap, aqıqatyn Raqyshev dáleldep otyr. Aıaýly aqynymyzdyń atylǵany týraly qujattyń tabylýynyń mańyzy zor. Óıtkeni, aqynnyń qaıtys bolǵan kúni belgisiz bolǵandyqtan, oǵan sol kúni quran baǵyshtalmaı, eske alynbaı, taǵzym etilmeı keldi. Endi bári anyqtaldy. S.Seıfýllındi 1938 jyly 25 aqpanda atqan. Sol kúni 39 adam atylǵan. Olardyń qatarynda T.Júrgenov, U.Qulymbetov te bolǵan. Raqyshevtiń aıtýynsha, S.Seıfýllınniń atylǵany týraly aktiniń tabylýyna aqynnyń urpaqtarynyń septigi tıipti. Sebebi, FSB ótinishti tek aqynnyń jaqyn týystarynyń suraýy boıynsha ǵana qaraıdy eken.

E.Raqyshev buǵan deıin «Turar Rysqulov», «Ashar­shylyq», «Temirbek Júrgenov» derekti fılmderin túsirgende belgisiz bolyp kelgen kóptegen tyń derekterdi tapqany málim. T.Rysqulovpen qatar S.Qojanov pen N.Tórequlovtyń jerlengen jerin de anyqtaǵan. Endi aqıyq aqynymyz S.Seıfýllın jaıly tapqan derekteri, el ishinde júr­gen túrli alyp-qashpa ángi­melerge toqtaý salatyny anyq.

Jurttyń «Sákenmen, Maǵ­janmen túrmede birge boldym» degen adamdardyń sózine senip júrgen sebebi mynada kórinedi. Sol kezde Keńes ókimeti atylǵan adamdardyń týysqandaryna jalǵan málimet berý jaıly qupııa qaýly shyǵarǵan. Túrli adamdar arqyly ósek-aıań taratqan. Atylǵan adamdar jaıly olarmen «10 jylǵa deıin hat jazysýǵa bolmaıdy» degen ótirik úkim shyǵarǵan. Keńes ókimeti «halyq jaýlaryn» atyp óltirgennen keıin, qylmysyn jasyrý úshin, ózderin sýdan taza, sútten aq qylyp kórsetý úshin osyndaı qıturqy áreketterge barǵan. Rejısser Raqyshev onyń bir dálelimen T.Rysqulov týraly derekti fılmin túsirý barysynda ushyrasypty. Úkimet T.Rysqulovtyń týystaryna ol 1943 jyly Qostanaıda túrmede aýyryp óldi degen anyqtama bergen. Buǵan deıin Rysqulov 1938 jyly 8 aqpanda atylsyn degen sottyń úkimi bolǵan. «Sottyń úkimi nege oryndalmaǵan? T.Rysqulov Qostanaıda qaıdan júr? Sottyń úkimi ózgertilse, ol qujat qaıda?» dep tabandy suraǵannan keıin ǵana FSB qyzmetkerleri shyndyqty aıtypty. Sóıtip, Rysqulovtyń úkim shyqqan soń eki kúnnen keıin, 10 aqpanda atylǵany jaıly qujatty kórsetipti.

Bir aıtarlyǵy, Sákenniń 1938 jylǵy 25 aqpanda atyl­ǵa­nyn kórsetetin jalpy tizim burynnan da belgili. Ol tizimdi 1991 jyly belgili demograf ǵa­lym Maqash Tátimov taýyp ákelip, biz ony «Zııalǵa - zaý­al» degen atpen «Aýyl» gaze­tinde jarııalaǵan bolatynbyz. Biraq tizim - anyq atylǵanyn naqty bultartpaı rastaıtyn qujat emes. Al rejısser Erkin Raqyshev tapqan atý týraly akt Sákenniń atyl­ǵanyn bul­tartpaı dáleldeıdi. Bul qujat­tyń qundylyǵy arýaqty kúńi­ren­tetin alyp-qash­ty áńgimelerge núkte qoıýynda der edik.

«Egemen Qazaqstan» gazeti, 2015 jylǵy 24 aqpan .