SAǴYNOV ÁBІLQAS SAǴYNULY

Saǵynov Ábilqas Saǵynuly - kórnekti ǵalym, tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor, Sotsıalıstik Eńbek Eri, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ǵylym jáne tehnıka qaıratkeri, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Ǵylym akademııasynyń, Jaratylystaný Ǵylym akademııasynyń akademıgi, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń eki márte laýreaty.

Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdany Baıanaýyl kentinde dúnıege kelgen. Qaraǵandy taý-ken tehnıkýmyn, Dnepropetrovsk taý-ken ınstıtýtyn bitirgen. Eńbek jolyn «Prıbalhashstroı» tresiniń Óspen rýdnıginde motorıst bolyp bastaǵan. 1939-1948 jyldary - Qaraǵandy kómir basseınderinde ýchaske bastyǵy, bas ınjener, shahta bastyǵy, tehnıkalyq bóliminiń meńgerýshisi. 1948-1951 jyldary - Qaraǵandy aýdany memlekettik qalalyq tehnıkalyq qadaǵalaý basqarmasynyń bastyǵy, «Qaraǵandykómir razrezderi» tresiniń bas ınjeneri. 1951-1955 jyldary - Búkilodaqtyq ǵylymı-zertteý kómir ınstıtýty Qaraǵandy fılıalynyń dırektory (1952 jyly Ábilqas Saǵynovtyń basqarýymen Qaraǵandy ǵylymı-zertteý kómir ınstıtýty bolyp qurylǵan). 1955-1958 jyldary - Qaraǵandy taý-ken ınstıtýtynyń rektory. 1958-1987 jyldary - Qaraǵandy polıtehnıka ınstıtýtynyń rektory, kafedra meńgerýshisi. 1987-1991 jyldary - Qaraǵandy polıtehnıka ınstıtýty rektorynyń keńesshisi. 1991-2001 jyldary - Qazaqstan Ǵylym akademııasy Jer qoınaýyn keshendi ıgerý máseleleri ınstıtýtynyń dırektory. 2001-2006 jyldary Qaraǵandy bıznes, basqarý jáne quqyq ýnıversıtetiniń prezıdenti qyzmetterin atqarǵan.

Negizgi ǵylymı eńbekteri kómir qabattaryn qolaıly júıelermen óndirýge, taý-ken tehnıkasyn kemeldendirýge, jer asty qurylystarynyń beriktigin zertteýge, shahta alańdaryn arshý jáne daıyndaý sulbalaryn jetildirýge arnalǵan.

Ábilqas Saǵynov paıdaly qazbalar oryndaryn ıgerýdiń keshendi mehanızatsııasy men tehnologııasy ǵylymı mektebiniń negizin qalaǵan. Ábilqas Saǵynovtyń basshylyǵymen jáne tikeleı qatysýymen Qaraǵandy kómir basseıninde alǵash ret kertpeshti jáne úshqabatty qazý, kúkirtti gazy bar qattardy qazýdyń tehnologııasy, massıvti fızıkalyq-hımııalyq berikteý, taǵy basqa boıynsha keshendi tájirıbelik jumystar men óndiristik synaqtar jasalǵan.

«Kómir óndirýdiń tehnologııalyq esebi protsesteri» (1961 j., teń avtorly), «Kómir shahtalarynyń tehnologııalyq shemalaryn biriktirý» (1974 j., teń avtorly), «Qaraǵandy basseıniniń kómir qabatyn ázirleý máseleleri» (1976) «Plastıkalyq karer konveıerleriniń esebi jáne jobalaý negizderi» (1984 j., teń avtorly), «Máshıneniń soǵý organdarynyń gıdroımpýlsti júıesin qurýdyń teorııalyq negizderi» (1985 j., teń avtorly), «Mehanıkalyq ustamdardy jetildirý jáne damytý joldary» (1992 j., teń avtorly), «Ótken belester týraly» (1995) eńbekteri men 300-den astam ǵylymı jarııalanymnyń avtory, onyń ishinde monografııalar, avtorlyq kýálikter men patentter bar.

KSRO Joǵarǵy Keńesi VІІ - shaqyrylymynyń depýtaty. Qaraǵandy qalasynyń Qurmetti azamaty.

Ábilqas Saǵynov Sotsıalıstik Eńbek Eri ataǵyna ıe bolyp, eki márte Lenın, Oktıabr Revolıýtsııasy, Eńbek Qyzyl Tý, Halyqtar dostyǵy, «Parasat» ordenderimen jáne kóptegen medaldarmen marapattalǵan.

Derek kózi:

Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasy, 7 tom.