Saǵat tilin shegerý shaǵyn bıznesti turalata ma
ASTANA. KAZINFORM – Burynǵyǵa qaraǵanda kúnniń erte batýy elektr jaryǵyn erte qosýǵa májbúrleıdi. Kásipkerler budan shyǵyndary artqanyn aıtyp, dabyl qaǵady. Bul ýáj bir qaraǵanda qısynǵa kelip-aq tur. Biraq, energetıka mınıstrliginiń derekteri tipten basqa...
Kásipkerler ne deıdi?
2024 jyly 29 aqpannan 1 naýryzǵa qaraǵan túni respýblıkalyq 3 qala men 12 oblys aýmaǵynda jergilikti ýaqyt 1 saǵat artqa shegerilip, elimizdiń búkil aýmaǵy 5-shi saǵattyq beldeýge kóshken edi.
Respýblıkalyq bólshek saýda jáne qoǵamdyq tamaqtaný qaýymdastyǵynyń ókili Olga ıÝrkovskaıanyń aıtýynsha, ýaqytty bir saǵatqa shegerýdiń kesirinen qarańǵy erte túsip, adamdar jumystan shyǵysymen úıge asyǵatyn bolǵan. Sodan tamaqtaný, demalý oryndaryna barýy sırep ketken.
— Ýaqyt tilin jyljytý shaǵyn jáne orta bızneske zardabyn tıgizdi. Birinshi kezekte kafe, restoran, sán salony, fıtnes ortalyqtary japa shekti. Qarańǵy neǵurlym erte túsken saıyn kásipkerlik nysandary soǵurlym erterek jaryqty qosýǵa májbúr bolady. Sonyń kesirinen bıznes shyǵyny artyp otyr. Kóptegen ShOB nysany qyzmetin jalǵa alǵan ǵımarattarda, keńselerde júrgizetini málim. Jaldaý aqysy degen — keıinge shegerýge ne keshiktirýge bolmaıtyn tólem. Sondyqtan kóptegen kásip ıesi shaǵyn bıznesin jabýǵa májbúr. Al ol degenińiz — qarapaıym azamattarǵa elimizdegi eń kóp jumys ornyn usynatyn sala, — deıdi Olga ıÝrkovskaıa.
Sondaı-aq Qurylysshylar odaǵynyń tóraǵasy Talǵat Erǵalıev saǵat tiliniń ózgerýi qurylys salasyna qalaı áser etkenin aıtty.
— Qurylys-montaj jumysyn tekserý sapasy nasharlap ketti. Saǵat 16:00 kezinde qarańǵy túsip ketedi de, istelgen jumys sapasyna baqylaý jasaý qıyndap otyr. Taýardy qabyldaý kezinde de kedergiler bar. Keshki 6-7-ler kezinde kelgen taýardy, qurylys materıalyn qabyldaý jumysynda qıyndyqtar týyndap jatyr. Elektr jaryǵy únemi kúnniń jaryǵyndaı tıimdi bola bermeıdi. Elimizdiń ortalyq jáne shyǵys óńirlerinde elektr energııasynyń shyǵyny artty, ıaǵnı bızneske qosymsha aýyrtpalyq tústi, — deıdi ol.
Al statıstıka bylaı sóıleıdi
Elektr qýatyn paıdalaný elde halyq sany ósip, ǵımarat, turǵyn úı, zaýyt sekildi nysandardyń kóbeıýi, ıaǵnı ekonomıkanyń ósýine baılanysty jyl saıyn artyp otyratyny málim. Dese de, elimizdegi 2024 jyldyń saǵat aýysqan naýryz-qarasha aılary men 2023 jyldyń sáıkes 9 aıyndaǵy elektr energııasyn tutyný kórsetkishterin salystyryp kórý úshin Energetıka mınıstrligine resmı saýal joldaǵan edik. (Saýal joldanǵan sátte jeltoqsan aıy aıaqtalmaýy sebepti bul aı kórsetkishi salystyrýǵa engizilmedi — red.) Vedomstvo bergen jaýapta mynandaı derekter kórsetilgen:
Qazaqstannyń biryńǵaı elektr energetıkalyq júıesiniń tutyný kólemi (naýryz-qarasha):
2023 j.
- Naýryz — 10 154 mln. kVtsaǵ
- Sáýir — 9 262 mln. kVtsaǵ
- Mamyr — 8 905 mln. kVtsaǵ
- Maýsym — 8 688 mln. kVtsaǵ
- Shilde — 9 171 mln. kVtsaǵ
- Tamyz — 9 019 mln. kVtsaǵ
- Qyrkúıek — 8 515 mln. kVtsaǵ
- Qazan — 9 539 mln. kVtsaǵ
- Qarasha — 10 005 mln. kVtsaǵ.
2024 j.
- Naýryz — 10 764 mln. kVtsaǵ
- Sáýir — 9 330 mln. kVtsaǵ
- Mamyr — 9 235 kVtsaǵ
- Maýsym — 9 033 mln. kVtsaǵ
- Shilde — 9 485 mln. kVtsaǵ
- Tamyz — 9 325 mln. kVtsaǵ
- Qyrkúıek — 8 922 mln. kVtsaǵ
- Qazan — 10 016 mln. kVtsaǵ
- Qarasha — 10 601 mln. kVtsaǵ.
Baıqaǵanymyzdaı, 2024 jylǵy mysalǵa alǵan ár aıdy aldyńǵy jyldyń sáıkes aıymen salystyrsaq elektr qýatyn tutynýda ósim bar.
Elektr energııasyn tutyný neden ósti?
Energetıka mınıstrliginiń málimetinshe, bul ósim ýaqyt beldeýiniń aýysýynan emes, kerisinshe ekonomıkanyń tabıǵı ósimine kóbirek baılanysty.
— Biryńǵaı ýaqyt beldeýin belgileý maqsatynda ýaqytty 1 saǵat artqa aýystyrý eldiń biryńǵaı elektr energetıkalyq júıesi jumysynyń turaqtylyǵyna áser etken joq. Qazaqstannyń energetıkalyq júıesi elektr energııasyn óndirý men tutynýdyń táýliktik kestesi negizinde jumys isteıdi. Táýliktik óndiris jáne tutyný kestesi qajettilikke baılanysty saǵat saıyn qalyptasady, — delingen vedomstvo túsindirmesinde.
Mınıstrlik kúndelikti kestede elektr energııasyn tutynýdyń eń joǵary saǵattary baryna toqtalady.
— Ol — azamattardyń ómirlik tsıklimen baılanysty tańerteńgi jáne keshki saǵattar. Tańerteńgi oıaný jáne adamdardyń jumystan oralýy kezinde tirshilik protsesteriniń jandanýyna baılanysty tutyný kúrt artady. Eń joǵary júktemeler sol deńgeıde qaldy. Jalǵyz ózgeris — keshki tutyný qarqynynyń artýy ádettegiden erterek bastalatyn boldy, — deıdi mamandar.
Energetıka mınıstrligi elektr energııasyn tutyný kórsetkishi jyl saıynǵy ósý úrdisine saı ekenin aıtady.
— Jalpy el ekonomıkasynyń ósý qarqyny jáne halyq sanynyń artýy aıasynda elektr energııasyn tutynýdyń jáne eń joǵary júktemelerdiń jyl saıynǵy ósý úrdisi baıqalady, — delingen vedomstvo jaýabynda.
Úkimet «sheshim naqty» deıdi
Premer-mınıstr Oljas Bektenov elimizde ýaqyt beldeýin aýystyrý týraly sheshim ǵylymı zertteýlerge súıene otyryp jasalǵanyn, onyń tabıǵattyń barlyq zańdylyqtaryna saı ekenin aıtqan edi.
— Sheshim Qazaqstanda ǵana emes, shetelderde de júrgizilgen óte tereń ǵylymı zertteýler negizinde qabyldandy. 2017 jyly amerıkalyq ǵalymdar toby adamnyń tsırkadtyq yrǵaǵyn zerttegeni úshin Nobel syılyǵymen marapattaldy. Bul zertteýde ǵalymdar tabıǵı ýaqytta ómir súrgen kezde adam úshin eń jaqsy jáne paıdaly ekenin dáleldedi. Sondyqtan qazir álemniń progressıvti elderi tabıǵı ýaqyt beldeýine kóshýge umtylyp jatyr. Qazaqstan úshin tabıǵı ýaqyt beldeýi — biz qazir ómir súrip jatqan UTC+5. Buryn ózderińiz biletindeı, biz UTC+6 beldeýinde boldyq. Kezinde elimiz dırektıvalyq tártipte biz úshin tabıǵı emes beldeýge aýystyryldy, — degen edi Úkimet basshysy.
Endi ýaqytty kún tsıkline sáıkes keltirip otyrmyz.
— Men biryńǵaı ýaqyt beldeýine aýysý keıbir adamdarǵa yńǵaısyzdyq týdyrýy múmkin ekenin túsinemin. Aǵza birtindep úırenedi. Osyndaı sheshim qabyldandy. Eger óńirlerde qandaı da bir qolaısyzdyqtar bolsa, bizdiń eńbek zańnamamyz múmkindik beretin ınfraqurylymdy, jaryqtandyrýdy, yńǵaıly kesteni uıymdastyrý arqyly jumys isteý qajet. Osy máselelerdiń barlyǵyn ári qaraı sheshetin bolamyz, — dedi Oljas Bektenov.
Másele áli zertteledi
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev 3 qańtar kúni «Ana tili» gazetine bergen suhbatynda biryńǵaı ýaqyt beldeýine qatysty pikirin bildirdi.
«Qoǵamda biryńǵaı ýaqyt beldeýi týraly túrli pikir bar. Bul jóninde ne aıtar edińiz?» — degen suraq qoıyldy.
Prezıdent saýalǵa bylaı dep jaýap bergen edi:
— Árıne, men jaǵdaıdy kórip-bilip otyrmyn. Úkimet óz sheshiminiń oryndy ekenine senimdi jáne Qazaqstan bir ýaqyt beldeýinde bolýy qajet dep sanaıdy. Ýaqytty durys paıdalaný týraly Barselona deklaratsııasynda ártúrli ýaqyt beldeýin engizýge, ony qysqy jáne jazǵy ýaqytqa aýystyrýǵa áýes bolmaý qajettigi aıtylǵan. Degenmen azamattarymyz ótinish bildirip jatyr. Úkimettiń sheshimine qatysty ashyq talqylaýlar jandana tústi. Menińshe, qoǵamda kózqaras qaıshylyǵyn týdyratyn mundaı máselelerdi muqııat talqylaý qajet. Sondyqtan Parlamentte ǵalymdardyń, sarapshylardyń jáne aımaq ókilderiniń qatysýymen qoǵamdyq tyńdaý ótti. Taraptar ýaqyt beldeýin aýystyrýdyń el ekonomıkasyna jáne azamattardyń turmysyna áseri jónindegi barlyq pikirdi eskere otyryp, 1 naýryzǵa deıin jan-jaqty zertteý júrgizýge ýaǵdalasty. Sodan keıin naqty usynystar ázirlenedi. Parlament pen Úkimet bul máseleni baıyppen zerdelep, ortaq ári durys sheshimge keletinine senimdimin.
Bári «Barselona deklaratsııasynan» bastalǵan…
Qoǵam pikirine qulaq assaq, kózqaras ekige jarylady. Ásirese, eldiń shyǵys óńirindegi el qysta saǵat 15:00 shamasynda aqsham kirip, qarańǵy túse bastaıtynyn jarysa jazdy. Áleýmettik jelilerde Katonqaraı, Zaısan, Tarbaǵataı turǵyndarynyń kókjıektiń alqyzyl sýretin salyp, jazba jarııalap, narazylyǵyn bildirip jatqanyn áli de jıi keziktiremiz. Biren-saran bolsa da, el ishinen qan qysymy turaqtalyp, uıqysy jaqsarǵan adamdardyń da pikiri ushyrasyp qalyp jatady.
Al kásipkerlerdiń shaǵymy qanshalyqty oryndy? Bálkim, oǵan da arnaıy zertteýler júrgizilýi kerek shyǵar. Ýaqyt beldeýin ózgertýdiń shynymen ekonomıkaǵa keri áseri bar ma? Álde bul úırenise almaı jatqan birer azamattyń úreıi ǵana ma?! Bul másele aldaǵy ótetin talqylaýlarda nazardan tys qalmaýy tıis.
Úkimet pen Parlament 1 naýryzda qandaı sheshimge keletini ázirshe beımálim.
Aıtpaqshy, 2017 jyly amerıkalyq ǵalymdar toby adamnyń tsırkadtyq yrǵaǵyn zerttegeni úshin Nobel syılyǵymen marapattalǵany aıtyldy. Bul zertteý tabıǵı ýaqytqa sáıkes ómir súrýdiń óte paıdaly ekenin kórsetti. Osy jumystyń jáne basqa da ǵylymı zertteýlerdiń negizinde 2022 jyly 80-nen astam eldiń ǵalymdary men memleket qaıratkerleri qol qoıǵan Barselona deklaratsııasy qabyldandy. Bizdiń elde bir ýaqyt beldeýiniń belgilenýi osy qujatpen tikeleı baılanysty.