Sabyrly, bilimdi, tózimdi, salıqaly halqy bar eldiń bolashaǵy jarqyn - jazýshy S. Dosanov
-Sábıt aǵa, el ekonomıkasyndaǵy ózgeristerge qandaı oqıǵalardy jatqyzasyz, sonymen qatar ótken jyly bolǵan el tarıhyndaǵy qandaı oqıǵalardy mańyzdy dep bilesiz?
-Tutastaı alǵanda, 2009 jyly álemdik daǵdarysqa qaramastan saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq, mádenı-gýmanıtarlyq, sport jáne taǵy basqa da salalarda bolsyn, elimiz úlken tabystarǵa, jetistikterge jetti. Ony memlekettiń saýatty júrgizgen ekonomıkalyq ári áleýmettik saıasatynyń nátıjesi deýge bolady. Elimizde óndiris oryndary ashylyp jatyr. Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damýǵa bet aldyq. Óndiris órkendemeı, ómir órge baspaıdy. Ony kesh te bolsa túsindik. Zaýyttardy ashyp, fabrıkalardy iske qostyq. Bıotehnologııaǵa mán bere bastadyq. Bul da ótken jyldyń jaqsy belgisi. Serpindi oqıǵasy. Osylaısha, Úkimetimiz otandyq óndiristiń oıdaǵydaı damýyna jaǵdaı jasaı berse deımin. Aýyl sharýashylyǵymyzda da úlken tabystar bar. Bıyl Qazaqstan tarıhynda bolmaǵan astyq alyndy. Bul aýyl sharýashylyq eńbekkerleriniń ómirindegi úlken oqıǵasy men jetistigi. Ony aýyl eńbekkerleriniń «Eńbektegi erligi» dep baǵalaý kerek. Elbasy da bul jetistikpen dıqandardy quttyqtady. Qazaqstan búginde un eksporttaýdan aldyńǵy qatarǵa shyǵyp otyr. Bul da bizdiń úlken jetistigimiz, básekege qabilettiligimiz. Ótken jyly memleket aldanyp qalǵan úleskerlerdi qamqorlyqqa alyp, óz bıýdjetten aqsha bólip, úlken kómek kórsetti. Memlekettiń tiregi halyq qoı, halyq bolmasa memleket bola ma? Elbasymyz buǵan bas bolyp, memlekettik qordan qarajat bólip, Almatyda da, Astanada da aldanǵan úleskerler qýanyp, úılerin alyp jatyr. Halyqtyń qýanyshynan úlken qýanysh bar ma? Bul da úlken oqıǵa boldy, halyqtyń kóz jasy qurǵady. Bul jaǵdaı basqa memlekette bolmaǵan nárse. Bul el Prezıdentiniń eńbegi dep bilemin. Sondaı-aq ótken jyly, memleket bankterdi qulatpaı aman alyp qaldy. Ótken jyl elimizdiń ekonomıka salasynda da, qarjy áleminde, bankterdiń daǵdarystan shyǵyp, ońalýǵa bet burǵan jyly boldy. Qazaqstan ekonomıkasy ótken jyldy oń tabyspen aıaqtady. Úkimetimizdiń qolǵa alǵan jedel sharalary nátıjesinde ekonomıkalyq toqyraý bolǵan joq. Úkimettiń daǵdarysqa qarsy baǵdarlamasynyń arqasynda, qarjylaı kómektiń arqasynda bankterimiz bankrotqa ushyramaı, jumys istep jatyr. Úkimettiń bank salasyna dál ýaqytynda tıgizgen kómegi óte oryndy boldy dep baǵa berýge bolady. Sonymen qatar, ótken jyldan beri tııanaqty daıyndalyp, kirisip ketken bıylǵy jyldyń eń basty, mańyzdy oqıǵasy EQYU-ǵa tóraǵalyq etýimiz dep sanaımyn. Bul oqıǵa bizdiń tarıhymyzda altyn árippen jazylatyn oqıǵa. Odan keıingi úlken oqıǵa retinde halyq sanaǵyn aıtqym keledi. Óıtkeni, qoǵamnyń basty baılyǵy - adam desek, árbir eldiń ekonomıkalyq ósimi - halyqtyń sanyna, bilimi men mádenıeti jáne ómir súrý deńgeıine baılanysty. Ótken jylǵy sanaq qorytyndysy boıynsha, bizdiń ultymyzdyń úlesi 67 paıyzǵa jetkendigi úlken qýanysh sanaımyn. Bul buryn-sońdy tarıhta bolmaǵan nárse. Oǵan táýelsizdigimizdiń arqasynda qol jetkizdik dep bilemin. 5-10 jyldan keıin jaqsy qarqynmen ósetin bolsaq, qazaqtyń úlesi 80 paıyzǵa jetse, memlekettik tilge qatysty aıtylyp, kóterilip júrgen máseleler kún tártibinen túsip qalady.
Byltyr jyl aıaǵyna qaraı qurylǵan Kedendik odaq ta elimizdiń saýda-ekonomıkasyndaǵy jańa baǵyt. Kedendik keńistik TMD elderinde ǵana emes, álem ekonomıkasy úshin úlken jańalyq boldy. Kedendik odaqqa kirgen Qazaqstan, Belarýs, Reseı elderi arasyndaǵy biregeı kedendik saıasatty ustaný, ekonomıkaǵa áser etip, ózgeristerge ákelip, ol tipti álemdik úrdisterge de áserin tıgizeri sózsiz. Kedendik odaqqa qosylǵannan utatyn da, utylatyn jaǵymyz da bar. Erkin saýda aımaǵy, taýarlardyń kedergisiz oryn almasýy - bul aldymen básekelestikti arttyrady. Jeke memleket bolsyn, jeke adam bolsyn, óziniń qazanynda qaınaı berýge bolmaıdy. Qanatyn keńge jaıý kerek, keńeıtý kerek. Keıbir máselelerden utylýymyz múmkin, biraq túptep kelgende, qalaı bolǵanda da utysqa shyǵamyz dep oılaımyn. Ózimizdi olarmen salystyryp, kemshilikterimiz bolsa túzeımiz, jaqsylyǵy bolsa úırenemiz. Ózimiz úıretemiz. Ony da basa aıtý kerek. Óıtkeni, buryn úırenetin el ǵana edik, búgingi kúni, azattyq alǵannan keıin úıretetin elge aınaldyq. Basqa elder bizden úlgi ala bastady.
- Mádenı keńistik týraly oıńyzdy tarata tússeńiz?
- Byltyr Astananyń tórinde «Qazaq eli» monýmenti ashyldy. Bul tórt buryshymyz túgendelip, ótken tarıh pen bolashaq baılanystyrǵan el ómirindegi eleýli oqıǵa boldy. Tarıhı - memorıaldyq «Qazaq eli» keshenin- memleketimizdiń ulttyq maqtanyshyna aınalǵan biregeı arhıtektýralyq ǵımarat boldy desem, artyq aıtqandyq emes. Amerıkanyń ataqty Bostandyq monýmenti, Frantsııanyń Eıfel munaralary ispettes aıtýly eskertkish boldy. Bul monýment óz sheshimin jaqsy tapqan dep oılaımyn. Biraq meniń bir usynysym bar, monýmenttiń jan-jaǵyndaǵy bos turǵan keńistikke alashtyń ardaqtylary Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynov syndy azattyqtyń basynda turǵan azamattardyń eskertkishterin qoıyp, jan-jaǵyn tolyqtyrsa durys bolar edi. Sonymen qatar, alǵash ret qazaq handyǵyn qurǵan Jánibek pen Kereı handardyń eskertkishterin de sol jerge syıystyrýǵa bolady. Ol qýysqa qoıý mindet emes, kirgizýdiń qajeti de joq, ol jerge qoısa ekinshi planda qalyp qoıady. Monýmenttiń aınalasyna azattyq úshin kúresken azamattardyń, handarymyzdyń eskertkishterimen qorshaý kerek dep sanaımyn. Sonda shyn maǵynasyndaǵy úlken, tolyqqandy «Qazaq eli» monýmenti bolyp shyǵady. Memlekettik «Mádenı mura» baǵdarlamasy da ótken jyly jalǵasyn tapty. Osy baǵdarlama aıasynda birshama tarıhı jádigerlerimiz qazba jumystarynyń arqasynda jaryqqa shyǵyp, birqatar mádenı-tarıhı eskertkishterimiz qaıta qalpyna keltirilip, qundy shyǵarmalarymyz basyldy. Ǵylymı ekspedıtsııalar nátıjesinde shetelder muraǵattaryndaǵy mádenı muralarymyz jınaqtaldy. Ótken jyly kıno óndirisinde de biraz jetistikter boldy, kıno salasynda úlken bir serpilis boldy dese de bolady. Qazaqfılm - Ortalyq Azııadaǵy eń jaqsy jabdyqtalǵan kınoındýstrııa ortalyǵyna aınaldy. Kınofılmder óndirisine respýblıkalyq bıýdjetten jaqsy qarajat bólindi.
Osynyń bári mádenı ómirimizdegi úlken oqıǵalar, buryn bizde mundaı jaǵdaılar kóp bola bermeıtin.
- Bolashaqqa degen qandaı boljamyńyz bar?
-Men optımıst adammyn. Qıyn kezeńderde de elimniń bolashaǵyna senemin dep suhbat bergenmin. Bizdiń elimizdiń dárejesi halyqaralyq dárejege deıin ósti. Bıylǵy jylǵy tóreligimiz sátti ótedi dep oılaımyn. Eýropany biz taǵy da rıza etemiz. Órkenıetti elder aldynda bizdiń bedelimiz ósedi degen senimdemin. Balger bolmasam da osyndaı boljamym bar. Elimizdiń jasaǵan ekonomıkadaǵy, mádenıettegi, barlyq saladaǵy josparlary aýqymdy. Bıylǵy jyly da osy josparlar jalǵasyn tabady. Ótken jyl qandaı jaqsy bolsa, bıylǵy jyl odan da jaqsy bolady dep senemin. Ol senimimniń negizi uıymshyl, sabyrly halqymyz. Osyndaı bilimdi, tózimdi, salıqaly halqy bar el, soǵan saı Prezıdenti bar halyqtyń bolashaǵy jaryq ta jarqyn bolady dep oılaımyn.
-2009 jyl óz ómirińizde nesimen erekshe boldy? Januıańyzda, shyǵarmashylyǵyńyzda erekshe oqıǵalar, jetistikter, qýanyshty jaǵdaılar boldy ma?
-Meniń ómirimde úlken bir jańalyq boldy. Sońǵy 15 jyl ómirimdi 4 tomnan turatyn epopeıamdy jazýǵa arnadym. Bıyl bitirip, alǵashqy 4 tomy jaryqqa shyqty. Onyń 2 tomy orys tilinde shyqty. Osyǵan baılanysty Reseı BAQ-tary bul epopeıama «Abaı joly» romanynan keıingi úlken shyǵarma dep baǵa berip jatyr. Bul meniń ómirimdegi eń bir úlken oqıǵa, úlken qýanyshym boldy.
- Áńgimeńizge rahmet!
