Sábıt Muqanovtyń biz bilmeıtin qyrlary kóp - akademık Zarqyn Taıshybaı
- Zarqyn aǵa, buryn Sábıt Muqanovty bilmeıtin, onyń shyǵarmalarymen tanys emes qazaq joq sekildi kórinetin. Halyqtyń súıikti jazýshysy bolǵan Sábeń sońǵy kezde óz zamanynyń jazýshysy atanyp júr. Buǵan sebep ne?
- Burynǵy rýhanı qundylyqtarymyzdyń qaıta baǵalanyp jatqan jaǵdaıy bar. Bul da - ómir zańy, buǵan da qarsy kelýge bolmaıdy. Biraq biz Sábıtti bıyl 120 jyldyǵynda nege aıta beremiz? Byltyr 125 jyldyǵynda Maǵjandy nege aýzymyzdan tastamadyq? Urpaq jańarady, biz ketemiz, erteń 2-3 urpaq aýysqan kezde olardyń attary atalmaı qalýy da múmkin.
Men Sábıtti naǵyz qazaqtyń jazýshysy der edim. Atalarymyz aıtatyn «ákeń ólse de, ákeńniń kózin kórgen ólmesin» dep. Sábıtter de «ózim ólsem de oqyrmandarym bolsyn» dep tilep ketken. Biz sizderge aıtamyz, urpaqtan urpaqqa jalǵasyp otyramyz. Sábıttiń Nobel syılyǵy bolmasa da, Lenın syılyǵyn almasa da, onyń qazaq ádebıetindegi orny saqtalyp qalady.
Halyq jazýshysy ataǵyn bermeı jatyp, zańdy túrde halyq jazýshysy dep tanylǵan Sábıt Muqanov. «Men eshkimnen myqty da emespin, artyq ta emespin, et pen súıekten jaralǵan kádimgi Sábıt Muqanovpyn» deıtin ózi.
Sábıt Muqanovtyń belgili bir jaǵdaıda ýaqyty ótkenimen, ol – klassık jazýshy. Ony burynǵydaı bas almaı oqymasa da, óz oqyrmany bar, bolady.
- Sábıt Muqanov jaıynda aıtylyp ta, jazylyp ta júr. Alaıda kópshilik bile bermeıtin jaıttar da bar ǵoı?
- Ol áýelde jumysshy fakýltetinde oqyp júrgende óleńderi gazet-jýrnal betine shyqpaı, basylmaı, 1925 jyldyń 7 qańtarynda Stalınniń qabyldaýyna kiredi. Kezdesýde Stalınge jańa zamandy qoldaıtynyn aıtady. «Men jetim edim, kedeıdiń balasy edim, jazýshy bolǵym keledi, biraq meniń jazǵandarym shyqpaıdy. Myna baı balalarynyń, qarajaty barlardyń, alashordashy balalarynyń shyǵarmalary ǵana basylady» dep shaǵymdanady. Stalın «ıá, kelgenińiz durys, Ortalyq komıtette Maǵjan Jumabaev degen qazaq jazýshysy bar. Ol osy ulttyń barlyq zııalylary týraly maǵlumat berip otyrady. Soǵan tapsyryp, sizdi jazýshy qylyp shyǵar deımiz» dep jazbalaryn alady. Sonda Sábıt Muqanov: «Maǵjan Jumabaevty bilemin. Ol maǵan qarsy shyqqan jáne meni demagog dep ataǵan, ol meniń shyǵarmalarymdy shyǵartar ma eken»,- deıdi. Bul - kádimgi sonyń sózi. Ol kitapta Stalınge jalǵyz bardym degen, biraq negizi Ábilqaıyr Dosovpen birge kiripti. Bul jaıynda arhıv qujattarynda bar. Keıin Ábilqaıyr Dosov «halyq jaýy» atanyp, atylǵan.
Orystyń Maksım Gorkıı, Maıakovskıı sııaqty aqyn-jazýshylary bılikke jaqyn bolǵandyqtan ataǵy ósti. Sol kezdegi bıliktiń artyqshylyǵy, halyq arasynda syıly adamdardy kótermeledi. Óıtkeni úkimet sózin, partııa sózin sóıletti. Sábıttiń myqtylyǵy sol - halyq arasynan shyǵyp, halyqtyń sózin sóılep, halyqqa jaǵa bilgendiginde.
Shyǵarmalary jóninen kishkene aıtyp keteıin, Muhtar Áýezovtyń «Abaı Joly» epopeıasy XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysyndaǵy qazaqtyń entsıklopedııasy dep baǵalaımyz. Qazaqtyń búkil turmysy, etnografııasy, tarıhy, tili jáne mádenıeti bári sonda jazylǵan. Sábıt Muqanovtyń «Ómir mektebi» bul HH ǵasyrdyń alǵashqy shıregindegi qazaq ómiriniń entsıklopedııasy dep ataýǵa bolady.
Onyń ishinde, tarıh ta bar, qarǵys ta, baılyq ta, kedeılik te bar. Qazir biz sol shyǵarmany oqyp otyryp, sol kezdegi adamdardyń qalaı sóılegeninen, ne kıip, ne jegenin, jalpy qandaı qoǵam bolǵanyn bile alamyz. Kórkem shyǵarma, ómirbaıannyń ózindik erekshelikteri bolady.
Ol memýar emes, onyń ishindegi keıipkerlerdi sol kúıinde kórsete otyryp, oqyrmanǵa unaıtyn, jaraıtyn túrde boıaý qosyp, áserlep beretin jaǵdaılary bar nemese jaǵymsyz keıipker bolsa, ony odan ári áshkerelep kórsetedi.
Al ekinshi «Ómir mektebinde» tarıhı oqıǵalarmen janaspaıtyn qarama-qaıshylyqtar bar. Men ózim osy kitapty zerttegen kezde ony arhıvpen salystyryp, qatelerin taptym. Keı oqıǵalardyń ýaqyty aýysyp ketken, keıbirinde bolǵan oqıǵa burmalanǵan.
Shyǵarmada «1921 jyly 17 sáýirde Aqmola gýbernııalyq sezine Smaǵul Sadýaqasov Qazaq Ortalyq komıtetiniń ókili bolyp kelip, sóz sóıledi. Sosyn ol qaıta-qaıta qazaq deı bergendikten, biz ony aıǵaılap trıbýnadan túsirip jiberdik» dep jazady Sábıt.
Sol kezde Sábıt 21 jasta ǵana. Onyń zamandastary buǵan nandy.
Ekinshi jaǵdaı - «Ahmet Baıtursynovtyń Orynborda elý jyldyǵy boldy. Sonda Alashorda kóseminiń mereıtoıy bolyp jatyr dep, 5-6 jigitti uıymdastyryp, qaltamyzǵa kartoshka salyp baryp, Sádýaqasovqa laqtyrdyq» dep jazypty.
Shyn máninde ol jınalysty basqaryp, ótkizgen Sáken Seıfýllın. Qazaq úkimetiniń tóraǵasy. Baıandama jasaǵan Smaǵul Sádýaqasov. Onda úlken kontsert ótken bolatyn. Ol kontsertte Zataevıch fortepıanoda oınap, basqarǵan. Munyń bári arhıvte bar.
Sábıttiń biz bilmeıtin jaqtary kóp. Muhtar Áýezov aýyldyń shaldaryn sóıletip-aq Abaı týraly jazdy. Al Sábıt Muqanov Shoqan týraly «Aqqan juldyz» romanyn jazý úshin Máskeýdiń túgel arhıvin aralap shyqqan. Kóptegen derek jınap, oqyp, eńbektengen.
Sábıt Muqanov 1956 jyly Qytaıǵa sapar shegip, osy eldiń tarıhy, mádenıeti men ádebıeti tóńireginde sóz qozǵap, ondaǵy qazaqtar týraly da qalam terbegen bolatyn. Sol úshin issaparyn bir aıǵa sozdyryp, aǵaıynmen emen-jarqyn ashyq áńgimelesken.
- El arasynda Sábıt Maǵjandy ustap berdi degen sózder jıi aıtylady. Bul qanshalyqty ras?
- Iıa, Maǵjandy ustatýǵa Sábıt jazyqty degen másele kóp aıtylyp júr. Ombyda jastardy muǵalimdikke daıyndaǵan. Sol kýrstyń jetekshisi Maǵjan Jumabaev bolǵan. Ol Sábıt Muqanovty muǵalimdikke oqýǵa alyp ketken.
1924 jyly Máskeýde Maǵjanǵa sot boldy. Maǵjannyń Tashkentte shyqqan óleń jınaqtary talqyǵa túsip, janjal shyǵady. Jartysy Maǵjandy jaqtap, jartysy qarsy shyqqan. Sol talqylaýdan keıin Maǵjan elge hat jazyp, qaıtatynyn aıtady. «Sen kelme, seni eshkim kútip otyrǵan joq», dep Sábıt Muqanov óleń jazady.
Maǵjan tek 1927 jyly ǵana elge qaıtyp keledi. Sol óleńnen bastap Sábıt Maǵjannyń artyna túsip alady. Maǵjan Keńes úkimetine qarsy ashyq eshteńe aıtqan joq. Sábıt onyń óleńderiniń maǵynasyn ashqan. Áńgimeniń basynda aıtyp ketkenimdeı, Stalınmen kezdeskende de Sábıt Muqanov Maǵjandy jamandaǵan.
1960 jyly 8 shildede Maǵjan aqtaldy. Alaıda Sábıt Muqanov «Maǵjan rýhanı jaǵynan aqtalǵan joq» dep sol kezde maqala jazdy.
Sábıt Muqanov qıyn kezeńde qalyptasty. Eger ol Maǵjanǵa qarsy shyqpasa, kerek kezde jaǵympazdanbasa, ózi de «halyq jaýy» bolyp shyǵa keler me edi, qaıter edi...
- Áńgimeńizge rahmet, Zarqyn aǵa!
