Sábı ólimin 3 ese azaıttyq: Astana dárigerleri 463 gramdyq náresteni aman alyp qaldy
ASTANA. KAZINFORM – Densaýlyq mınıstrligi uıymdastyrǵan baspasóz-týrda BAQ ókilderi Astanadaǵy Ulttyq ana men bala ortalyǵynyń shala týǵan sábılerge qalaı kútim jasalatynyn kórdi.
Ana men bala ortalyǵynyń keń zalyna birneshe medıtsınalyq besik ornatylypty. Bizdi ertip júrgen mamandar nazarymyzdy eń áýeli qabyrǵadaǵy baǵdarshamǵa aýdartty. Shala týǵan náresteniń dybys jarǵaǵy óte názik bolǵandyqtan, shamadan tys qatty daýystan zaqym alýy múmkin kórinedi. Al baǵdarsham zaldaǵy dybys tolqyndary kúsheıe bastaǵanda sary túske enip, shekten tys kúsheıgende qyzyl tús janady. Osy arqyly mamandar zaldaǵy daýystyń mólsherin rettep otyrady.
Biraq bul bólmede shybyn yzyńy ǵana estiledi deýge kelmeıdi. Ár 2-3 sekýnd saıyn qulaq pen júıkege jaǵymdy sıgnaldar qaıtalanyp turatynyn baıqaǵanbyz. Dárigerler muny náreste aǵzasyna jalǵanǵan apparattardyń dybysy ekenin aıtty. Ol dybystar shaqalaqtyń júrek qaǵysy men tamyr soǵysynyń yrǵaǵyn dálme-dál berip turatyn kórinedi. Dybystyń yrǵaǵy buzylsa, náresteniń deninde ózgeris paıda boldy degen sóz. Osyndaı názik tehnologııalardyń kómegimen adam qataryna qosylǵan eń kishkene sábıdiń salmaǵy 463 gramm ǵana bolǵan.
Ulttyq ortalyqtaǵy jańa týǵan sábılerdi reanımatsııalaý jáne ıntensıvti terapııadan ótkizý bóliminiń basshysy Botakóz Ábentaeva mundaı salmaqtaǵy sábıler óte sırek kezdesetinin aıtady.
«Jyl saıyn bizdiń Ana men bala ortalyǵyna 700-800 bala túsedi. Onyń 70%-y osy ortalyqtyń perzenthanasynan keledi. Bulardyń ishinde 25-28%-y ekstermaldy salmaqpen týady – 500 gramnan 1200 gramǵa deıin. Biz kútip shyǵarǵan sábılerdiń eń kishkenesi 463 gramm ǵana boldy. Shala týǵan sábılerdiń 7-10%-y aqyry shetineıdi, 30-35%-y múgedek bolyp qalady. 1991 jyly shala týǵan sábıler arasynda ólim-jitim kórsetkishi 20% bolsa, qazir 4,1%», – deıdi B.Ábentaeva.
Densaýlyq saqtaý mınıstrligi Ana men bala densaýlyǵy departamentiniń dırektory Maǵrıpa Embergenova 2008 jyldan beri eldegi sábı ólimi 3 ese azaıǵanyn aıtady.
«2008 jyly sábı óliminiń kórsetkishi ár 10 myń balaǵa 20,8 bolsa, 2023 jyly 7,8 bolyp tirkeldi. 2009 jyly 500 gramm salmaqpen týǵan sábılerdiń bári shetinegen bolsa, qazir 50%-y aman shyǵady. Jalpy respýblıka aýmaǵynda shala týǵan sábılerdi kútetin 39 ortalyq bar», - deıdi mınıstrlik ókili.
Sondaı-aq, ol sábı óliminiń negizgi sebepteri jatyrda tunshyǵý, pnevmonııa, qan kóp ketý, aqaýmen týý jáne ınfektsııalar ekenin aıtady.
Maǵrıpa Embergenova 1 maýsymnan beri akýsherlik jáne neonatologııa salasyndaǵy qyzmet kórsetý tarıfi 60 paıyzǵa, al jańa týǵan sábı kútiminiń tarıfin 35 paıyzǵa kóterilgenin aıtady.
«Perzenthanalardaǵy medıtsınalyq qyzmet sapasyn arttyryp qana qoımaı, salaǵa myqty mamandardyń kóptep kelýine túrtki bolady», - deıdi departament dırektory.