Rýhanı jańǵyrý: Mańǵystaýda bir jylda nendeı jumystar atqaryldy

ASTANA. QazAqparat - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasy búginde ulttyq ıdeologııanyń ózegine aınaldy. QazAqparat tilshisi baǵdarlama aıasynda Mańǵystaý óńirinde bir jylda atqarylǵan ıgilikti sharalarǵa sholý jasaǵan bolatyn. 

Mańǵystaý oblysynyń ákimi Eraly Toǵjanovtyń ókimimen «Rýhanı jańǵyrý» óńirlik jobalyq ofısi qurylyp, quramyna tájirıbeli mamandar tartyldy. Dál osy ókimmen qu­rylǵan óńirlik saraptaý  keńesi­niń quramynda ǵylym men bilim, mádenıet pen óner, BAQ salasynyń mamandary, qoǵam belsendileri, jal­py sany 25 adam jumys jasaıdy. Keńes 2017 jylǵy mamyr aıynan beri 11 ret otyrysyn ótkizdi. «Rý­hanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń ishindegi arnaıy jobalardy iske asyrý, bilim, mádenı is­-sharalar, aqparattyq-túsindirý jumystaryn uıymdastyrýdy qamtamasyz etý maqsatymen qurylǵan óńirlik komıs­sııada 6 ret keńeıtilgen otyrys uıymdastyryldy.

  

Qoǵam qaıratkeri, «Nur Otan» partııasy Mańǵystaý oblystyq fılıalynyń keńesshisi Esbergen Іńirbaevtyń aıtýynsha, maqala der kezinde jazylǵan eńbek. Óıtkeni el damýy rýhanı jańǵyrmaıynsha ekonomıkalyq jańǵyra almaıdy. Adam rýhy ultty qalyptastyrmaıynsha, órkenıetti el qataryna qosyla almaıdy.  Sondyqtan maqaladaǵy árbir baǵyt qazaq eliniń bolashaǵyna, jastardyń damýyna jasalǵan tyń qadam. Jańǵyrýdyń basty sharty - ulttyq órkenıetti saqtaı bilý. Tarıhı-dástúr men ozyq tájirıbeni sabaqtastyrý. Súrlenip qalǵan sanany rýhanı shyńdaý.

«Bul maqala Elbasynyń qazaqstandyqtarǵa aıqyndap bergen baǵyty. Sondyqtan Mańǵystaýdyń zııaly qaýymy maqala aıasynda júzege asqan árbir sharany qoldaıdy, oǵan jetekshilik etedi», - deıdi ol.

 

«Rýhanı jańǵyrý» óńirlik jobalyq ofısiniń basshysy Gúlaıym Azan bir jyldyń ishinde Mańǵystaýda atqarylǵan jumystardy saraptap berdi.

Onyń aıtýynsha, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdar­lamasy tórt kishi baǵdarlamadan turady - «Ata­meken» - qazaqstandyqtardyń azamattyq belsendilik pen jaýapkershilik sezimin nyǵaıtý, týǵan ólke­siniń taǵdyryna aralasý; «Rýhanı qazyna» - syılastyq dástúrlerine, jer men el tarıhyna, mádenıetine qyzyǵýshylyqty jańǵyrtý; «Tárbıe jáne bilim» - jan­-jaqty ári úılesimdi damyǵan jeke tulǵany qazaqstandyq patrıotızm rýhynda tárbıeleý; «Aqparat tolqyny» - baǵdarlamany iske asyrý barysy týraly halyqty aqparattandyrý, azamattardyń qoǵamdyq monıtorıngi júzege asy­rylatyn jobalarǵa qatysý úshin aqparattyq ınfraqurylymdy qurý. 

«Atameken» kishi baǵdarlamasy aıasynda tizimge engen barlyǵy 118 is-sharanyń byltyr 59-­y júzege asyrylǵan.  Bıyl 59 sharasy  josparda tur. Negizgi maqsat - tabysqa jetken ókilder men aýyldyq mekenderden shyqqan azamattardyń (bıznesmen, sheneýnik, jastar jáne t.b.) kómegi­n qoldaý, jergilikti bıliktiń birlesken jumysy, demeýshilik kómek tetikteriniń ońtaıly túrin izdeý.

Málim bolǵandaı, demeýshiliktiń nátıjesinde oblysqa qarasty qalalar men aýdandardaǵy 50 orta mektep sporttyq ınventarlarmen, 4 arnaıy túzetý mektebi qajetti qural­-jabdyqtarmen jabdyqtalǵan. Sondaı-aq, oblystyq emhanalarǵa qajetti me­dıtsınalyq quraldar alynyp berildi. Aqtaý qalasyna vorkaýt, basket­bol, skeıtpark, fýtbol, streıtbol, kóshe trenajerlary, balalar alań­dary tartý etilip, «Shyǵys» sha­ǵynaýdanynda 500 oryndyq jas mamandarǵa arnalǵan jataqhana paıdalanýǵa berildi. Jańaózen qa­lasy úshin Kaspıı jaǵasyndaǵy Fetısov aýmaǵynan demalys alańy salyndy. Gemodıalız ortalyǵy qyz­meti uıymdastyryldy (2018) jáne qalalyq densaýlyq saqtaý qyzmet­kerleri avtokóliktermen qamtama­syz etilgen.
 

Óńirde «Atameken» kishi baǵdarlamasynyń aıasynda «Asar» qaıyrymdylyq aktsııasy ótti. Birinshi kezeń jeltoqsan aıynda jarııalanyp, nátıjesinde 30 mıllıonnan astam qarjy jınaldy, úsh jarym myń otbasyna (3500) kómek kór­setildi. Ekinshi kezeń Elbasynyń jarlyǵymen jarııalanǵan Alǵys aıtý kúninde «Jomart júrek» degen ataýmen jalǵasty. Onyń aıasynda 25 mln teńgege 3 myńǵa jýyq áleýmettik az qamtylǵan otbasynyń qajettilikteri óteldi. Naýryz aıynyń sońynda «Asar­ jo­mart júrek» qaıyrymdylyq shara­sy qorytyndylanyp, jalpy somasy 55 mln teńgege 6 300 otbasy kómek aldy. Olardyń qatarynda aýyr syr­qatqa shaldyqqan sábıler, balalar úıiniń tárbıelenýshileri, qarttar úıindegi qarııalar, áleýmettik az qamtylǵan otba­sylar, jalǵyzbasty analar men qamqorshysynan aıyrylǵan balalar bar. Beıneý aýdanynda áleýmettik jaǵdaıy tómen 3 úıdiń qurylysy aıaqtalyp, jylýy tartyldy.

  

Sonymen birge, «Týǵan jerge taǵzym» aktsııa­sy uıymdastyryldy.  Maqsaty - áleýmettik ınfraqurylymdy damytý, óńirde týǵan azamattar men jergilikti bıznes esebinen áleýmettik nysandardy, jańa teh­nologııalardy syıǵa tartýdy qarjylandyrý. Máselen, Beıneý aýdanynda Turysh aýylynyń túlekteri týǵan aýyly­na «Demalys parkin» tartý etti. Aýdan ortalyǵynda «Jubaılar baǵy», Boranqul aýylynda 200 oryndyq sport alańy salynyp, mektepke sporttyq jabdyqtar satyp alyndy. Mańǵystaý aýdany­nyń Shetpe aýylynda «Azamat» sport kesheni, saýyqtyrý, júzý basseıni, Jyńǵyldy aýylynda E.Aıshýaquly atyndaǵy orta mekteptiń janynan basketbol, voleıbol alańy salyndy.

T.Jalǵasbaıuly atyndaǵy Shaıyr orta mektebinde «Jyly júrek - jomart qol» aktsııasy ótip, kásipker, metsenat, osy mekteptiń túlegi S.Musabaev muǵalimder kúni me­rekesi qarsańynda 6  zeınetkerge 50 000, búkil  mektep ujymyndaǵy 100 adamǵa 25 000 teńgeden, mek­teptiń óńirlik, respýblıkalyq sa­ıys júldegerlerine turaqty túrde syıaqy  taǵaıyndady  jáne  2 mln 500  myń  teńgeniń   sertıfıka­tyn mektep ujymyna tabystady. Munaıly aýdanynyń Atameken aýylynda «Isa» sport kesheni, Basqudyq aýylynda «Muhambet» medıtsınalyq ortalyǵy salyndy.  Túpqaraǵan aýdanynda Taýshyq aýylynyń Shahta orta mektebiniń 1997 jylǵy túlekteri shaǵyn saıabaq tartý etti, al Taýshyq aýylyna ámbebap sport alańy salyndy.


 

«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń jobalaryn júzege asyrýǵa eriktiler tartyldy. Osy baǵytta byltyrǵy 1-15 qarasha kúnderi oblystyń barlyq qalalary men aýdandarynda eriktiler qozǵalysyn qurý, «Rýhanı jańǵyrý - jastar kerýeni» ekspedıtsııasy uıymdastyryldy. Oblystyń eki qala, bes aýdanynda qaıyrymdylyq sharalary uıymdastyryldy. Halyq batyrlarynyń urpaqtary Aqtaý qalasynda qazaq kúresinen Shoǵy Muńaluly atyndaǵy batys aımaqtyq jáne halyq batyry Shotan Nazarulyn eske alýǵa arnalǵan dzıýdo kúresinen respýblıkalyq ashyq týrnırler ótkizdi. Qala-aýdandarda óńirden shyqqandardyń sleti men forýmy josparlanyp, metsenattardyń qatysýymen áleýmettik jobalardy iske asyrýdaǵy úzdik tájirıbelerin taratý júzege asyrylýda.

«Rýhanı qazyna» kishi baǵdarlamasynyń úsh bazalyq baǵyty bar: «Týǵan jer - týǵan el», «Qasıetti Qazaqstan», «Qazaqstannyń mádenı jetistikteri». Osy  baǵyttarda 2017 jyly oblystan 70 is-shara usynylyp, tizimge endi, olardyń 11-i oryndaldy. 2018 jylǵa josparlanǵan is-sharalar sany - 53, qańtar-sáýir aılary aralyǵynda oryndalǵany - 3.

Baǵdarlama aıasynda aımaqta mádenı sharalar jıi uıymdastyrylýda. Máselen, «Otpan taý - rýhanı dástúrimizdiń negizi» atty Amal merekesi respýblıkalyq deńgeıde toılandy. Aqyn Sabyr Adaıdyń shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Altynzer», Esenǵalı Raýshanovtyń 60 jas mereıtoıyna oraı «Bizdiń eldiń jylqysy kil kókmoınaq», Svetqalı Nurjannyń «Babatúkti boz dala» atty ádebı-shyǵarmashylyq keshi,  Uzaqbaı jyraý Qazjanulynyń 120 jyldyq mereıtoıyna oraı, «Jeti qaıqy, bes júırik» óńirlik mádenı tóltýma brendin nasıhattaý maqsatynda respýblıkalyq «Júırigiń edim ónerli...» jyrshylar konkýrsy, Ázerbaıjan, Iran, Reseı jáne Qazaqstan elderinen teatr ujymdary qatysqan Kaspıı jaǵalaýy elderiniń I halyqaralyq teatr festıvali, A.Áshimovtiń 80 jyldyǵyna arnalyp usynylǵan Á.Kekilbaevtyń «Abylaı han» spektakli qoıyldy. Jospardaǵy «Maqamy máshhúr Mańǵystaý» atty Mańǵystaý óńiriniń dástúrli mýzykalyq mádenıetiniń saıty, Murat Óskinbaıuly atyndaǵy Halyqaralyq halyq aspaptarynda kúı oryndaýshylar konkýrsy, S.Qondybaıdyń 50 jyldyǵyna oraı «S.Qondybaı shyǵarmashylyǵy jáne XXI ǵasyrdaǵy gýmanıtarlyq ǵylymdardyń jańa paradıgmalary» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasy, «Túp-tórkinin tórge ozdyrǵan Mańǵystaý» etnografıkalyq festıvali is-sharalaryna qarjy bólinip, ótkizý merzimderi naqtylanǵan. Sondaı-aq «Jyl adamy», «Jyl muǵalimi» konkýrstary ótti.

  

Іshki týrızmdi damytý jáne halyqqa tanytý boıynsha «Kógez» etnoaýyly jobasy iske asyryldy, «Ekologııalyq teńiz týrızmi jáne Kaspııdiń ekologııasyn saqtaý - bolashaqtaǵy jetistik kepili» kóshpeli halyqaralyq semınary ótti. Buǵan qosa Halyqaralyq týrıstik forým, «Aktau City & Mangystau Tour» jobasy men Mańǵystaý oblysy týrızm basqarmasynyń mangystau. info saıty jáne «MTravel» mobıldik qosymshasyn ári qaraı jańartý jumystary jáne týroperatorlar, BAQ úshin aqparattyq týrlar uıymdastyryldy.

Latyn álipbıine kóshý taqy­rybynda túrli formattaǵy oblystyq, respýblıkalyq deńgeıdegi 14 is­-shara ótkizildi. La­tyn álipbıiniń tıimdi nusqasyn tańdaýda mańǵystaýlyq ǵalymdar belsendilik tanytyp, matematık ǵalym, ónertapqysh, ardager ustaz Qýantqan Vanov óz jobasyn usyndy.