Rýhanı jańǵyrý - erteńimizdiń erejesi

NUR-SULTAN. QazAqparat - Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy el damýynyń jarqyn úlgisi men naqty qadamdaryn kórsetetin keleli oı, salıqaly pikir, batyl sheshimderge qurylǵan mańyzdy qujat. Úsh jyl buryn jarııalanǵan bul maqalada sanany jańǵyrtý, ulttyq bolmys pen ulttyq kodty álemdik qundylyqtarmen úılestirip, Qazaqstannyń ıgiligine jaratý jolyndaǵy maqsat-múddeler týraly ózekti másele kóterilgen.

«Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasy ulttyq rýhanııatqa úlken serpilis ákelip, qoǵamǵa qozǵaý salǵany belgili. Ulttyq biregeılikti saqtaý, pragmatızmdi basshylyqqa alý, mádenıetti ulyqtaý, bilimdi kýltke aınaldyrý, týǵan jerge degen súıispenshilikti arttyrý, latyn álipbıine kóshý sııaqty máseleler qoǵamda qyzý qoldaý taýyp, aýqymdy jumystar atqaryldy.

Erlan Sydyqov

L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń rektory, tarıhshylar ulttyq kongresiniń tóraǵasy, QR UǴA akademıgi

Elimizde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrǵaly úsh jylǵa taıaý ýaqyt boldy. Osy ýaqyt aralyǵynda Baǵdarlamanyń arnaıy jobalar sany 13-ke de jetti. Ulttyq komıssııadan bastap naqty memlekettik organdar, óńirlerdegi uıymdar men mekemelerdiń barlyq deńgeıinde Baǵdarlamany basqarýdyń júıesi de qalyptasty. Qoǵamdyq sanany jańǵyrtýdyń kontseptýaldyq negizderi men arnaıy jobalaryn sapaly iske asyrýdy qamtamasyz etý maqsatynda Ortalyq saraptama keńesin qurý týraly sheshim de qabyldandy. Elimizdegi jetekshi oqý ornynyń basshysy retinde maǵan Ulttyq komıssııa janyndaǵy Ortalyq saraptama keńesin qalyptastyrý jáne óńirlerdegi tıisti keńesterdiń qyzmetin úılestirý júktelgen edi. Búgingi tańda óńirlik saraptama keńesterin aımaqtardaǵy jetekshi oqý oryndarynyń rektorlary basqarady, al olardyń jumystary oqý oryndarynyń ǵylymı jáne uıymdastyrýshylyq áleýetine súıenedi.

Atalǵan úsh jyl ishinde Keńes Baǵdarlamany tıimdi iske asyrý boıynsha óz qyzmetin qoǵamdyq negizde atqarǵanyn erekshe aıtqym keledi. Osy kezeń ishinde Baǵdarlamanyń barlyq jobalary boıynsha saraptamalyq alań quryldy. Ortalyq saraptama keńesi deńgeıinde 31 májilis otyrysy ótti jáne hattamalyq usynystar tıisti oryndarǵa turaqty túrde jiberilip otyrdy. Keńestiń jumys tártibine kóshpeli májilis ótkizý jáne óńirlerde Baǵdarlamanyń oryndalý barysyna keshendi baǵalaý júrgizý praktıkasy engizildi. Osy baǵytta Aqmola, Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan jáne Almaty oblystarynda kóshpeli májilister ótti. Barlyq óńirlerdiń jumystaryna birneshe márte keshendi saraptamalyq taldaýlar júrgizildi.

Úsh jylaralyǵynda Keńes 1543-ten asa saraptamalyq qorytyndy ázirledi, 200-den asa analıtıkalyq usynystar berdi. Saraptamalyq taldaýlardan bólek Keńes Baǵdarlamany iske asyrýdyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda respýblıkalyq jáne óńirlerdegi barlyq deńgeıdegi uıymdar men mekemelerge jedel túrde saraptamalyq keńester de berip otyrdy. Keńestiń músheleri Baǵdarlamanyń kontseptýaldyq ıdeıalaryn túsindirý sıpatynda dárister oqydy, aqparattyq-analıtıkalyq qoldaý maqsatynda respýblıkalyq jáne óńirlik BAQ-ta maqalalar jarııalady, suhbattar berdi.

Osy formatta Ortalyq jáne óńirlik keńesterde aı saıyn «Sarapshylar kúni» aktsııasy turaqty túrde ótkizilip turdy. Sarapshy-ǵalymdar «Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq», «Qazaqstannyń kıeli geografııasy», «Týǵan jer» arnaıy jobalarynyń oryndaýshysy jáne «Ólketaný» oqýlyqtarynyń ázirleýshisi retinde Baǵdarlamany iske asyrýǵa da tikeleı qatysty. Jaqynda Ortalyq saraptama keńesiniń úsh jyldyq qyzmetin qorytyndylandy. Aldaǵy ýaqytta Keńestiń úılestirý jumysyn «Rýhanı jańǵyrý» qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń bazasynda ashylǵan dıalogtyq formattaǵy «Azamattyq alańǵa» saltanatty túrde tapsyrdyq.

Lev Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń atalǵan baǵdarlama aıasynda atqarylyp otyrǵan is-sharalaryna toqtalaıyn.

Ótken jyldyń kúzinde qosymsha «Aýyl – el besigi» arnaıy jobasy iske qosylsa, «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynyń iske asyrý maqsatynda taǵy 6 arnaıy jobamen tolyqtyryldy. Sondyqtan bul Baǵdarlamanyń áleýmettik-gýmanıtarlyq, strategııalyq mańyzy joǵary. Árıne, Baǵdarlamanyń iske asyrylýyn elimizdegi joǵary oqý oryndarynyń belsendiligi men ǵylymı-shyǵarmashylyq, zııalylar qaýymynyń áleýetimen baılanysty. Osy oraıda Astana qalasyndaǵy L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Baǵdarlamanyń tıimdi iske asýyna tyń serpin berýde. Osy turǵyda – ǵalymdardyń shyǵarmashylyq baǵytyn erekshe atap óter edim. Mysaly, «qazaq tilindegi 100 oqýlyq» jobasynyń oryndalýyna ýnıversıtettiń oqytýshy-professorlary oqýlyqtardy qazaq tiline aýdarý, redaktorlyq jumystaryna qatysýda. Bul joba bizdiń ǵalymdarymyzdyń tikeleı qatysýymen oryndalýda. Al «Uly dala jastary» jobasy ýnıversıtettiń bastamasymen qalyptasty deýge bolady. 2019 «Jastar jyly» aıasyndaǵy Ýnıversıtette Baǵdarlamany iske asyrýǵa stýdent jastardy tartý boıynsha arnaıy jospary bekitildi. Bul josparymyz stýdent jastarǵa arnalǵan 61-den asa jobadan turdy. Bul arqyly stýdent jastardyń tikeleı qatysýymen qoǵamdyq sanany qalyptastyrý áleýeti mańyzdy ekenin atap ótken jón. Mysaly, Ýnıversıtette stýdentter men jas ǵalymdardyń tikeleı qatysýymen «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń negizgi uǵymdary men termınderi boıynsha 400 sózden asatyn anyqtamalyq-sózdik ázirlendi. «Kıeli Qazaqstan» arnaıy jobasy aıasynda jazǵy demalys kezinde stýdent jastardyń qatysýymen bir mezgilde respýblıkalyq deńgeıdegi kıeli jerlerge barý aktsııasy úsh jyl boıy júzege asyp, qazir dástúrge aınaldy. Birinshiden, bul stýdentterdiń ózderi úshin paıdaly, ekinshiden, elimizdegi kıeli jerlerdi tarıhı turǵydan nasıhattaýda mańyzy joǵary dep aıtýǵa bolady. Mysaly, stýdentterdiń ózderi qalyptastyrǵan tarıh, ekonomıka, ólketaný boıynsha bilim deńgeılerin kóterý boıynsha dıktanttarǵa arnalǵan jobalar bar. Osy sáýir aıynda «Týǵan jer» jobasy aıasynda alǵash ret stýdentterdiń respýblıkalyq týǵan aýyl, týǵan jer boıynsha esse konkýrsy ótedi. Jazǵy arheologııalyq ekspedıtsııa maýsymyna stýdentterdiń arheologııalyq, etnografııalyq, folklorlyq ekspedıtsııalarǵa belsendi ázirlenýde. Jalpy budan shyǵar qorytyndy stýdentterdiń qolymen jańasha ıntellektýaldyq, ǵylymı mańyzy joǵary jobalardy iske asyrý jáne olardy oryndaýdyń mańyzy da joǵary. Eń mańyzdy túıini bul jobalar tek gýmanıtarlyq baǵyttaǵy jobalar emes, barlyq arnaıy fokýs-toptarǵa baǵyttalǵan, barlyq mamandyqtar qamtylǵan jobalar. Búgingi tańda ýnıversıtetimizde «Rýhanı jańǵyrý» kýrstary, qysqa arnaıy kýrstar, biliktilik kóterý kýrstary júrgizilýde.

Baǵdarlamanyń negizgi nátıjeleriniń stýdent jastar men jas ǵalymdardyń bolashaq maman retinde qalyptasýyna berer múmkindigi kóp.

Altaı Kólginov

Nur – Sultan qalasynyń Ákimi

Jahandaný zamanynda árbir ulttyń ózin ózi tanýǵa umtylýy – zańdylyq. Tuńǵysh Prezıdent - Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy – ótkenmen sabaqtasa jańashyldyqqa bastaıtyn jol. «Jarqyn bolashaǵymyz, ult erteńi – ıntellektýaldy áleýetpen tikeleı baılanysty. Al onyń dińgegi – bilim. Tabysty bolýdyń eń irgeli, basty faktory bilim ekenin árkim tereń túsinýi kerek. Qundylyqtar júıesinde bilimdi bárinen bıik qoıatyn ult qana tabysqa jetedi», dep atap ótti Elbasy. Sonymen qatar, «Ultqa qyzmet etý bilimnen emes, minezden» dep týra bir ǵasyr buryn Alash kósemi Álıhan Bókeıhanov aıtqan. Osy «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda Tuńǵysh Prezıdent ulttyq rýh máselesine erekshe toqtaldy. Bul – ulttyq sana-sezim men bolmysty jańǵyrtý, kókjıegin ke­ńeıtý. Bilim men ulttyq rýh ushtasa kele el erteńgi kúnniń erejesi qalyptasady. Sol erteń degenimiz mine kelip te jetti. Elbasymyzdyń maqalasynda atalyp ótken otanshyldyq rýhy dál qazirgideı ýaqytta bizge aýadaı qajet.

Atalǵan maqalada Nursultan Ábishuly Nazarbaev: «Men barsha qa­zaqstandyqtar, ásirese, jas urpaq jańǵyrý jó­nindegi osynaý usynystardyń mańyzyn tereń tú­sinedi dep senemin. Jańa jaǵdaıda jańǵyrýǵa de­gen ishki umtylys – bizdiń damýymyzdyń eń bas­ty qaǵıdasy. Ómir súrý úshin ózgere bilý kerek. Oǵan kónbegender tarıhtyń shańyna kómilip qa­la beredi», dep atap ótti. Mine sol syn saǵaty búgin aldymyzdan shyǵyp otyr. Álem úreı men úmit ortasynda. COVID-2019 dúnıe júzin jaýlap, halyqaralyq qatynas tómendedi. Qaı el pandemııadan qalaı arylyp shyǵady dep bári bir-birine syn kózben qaraǵan sát. Osyndaıda birligimiz ben berekemizge esh syzat túspeýi kerek. Óz elińe paıdaly bolý, óz Otanyńnyń taǵdyry úshin jaýapty bolý árbir otandyq saıasatkerdiń, árbir qazaqstandyqtyń boryshy men ar-ojdany. Bul paryz Nur – Sultan qalasynyń ákimi retinde maǵan da tikeleı qatysty. Pandemııa kezinde Otanymyzdyń basty jaýapkershiligin óz moınyna alǵan meniń jerlesterim – elordalyqtardyń da mindeti. Óıtkeni elimiz barlyq turǵyndary Elordasyna qaraıdy. Olardyń qazirgi sáttegi senim men úmiti - Otanynyń júregi astanasynyń ustanǵan baǵytymen júredi, jeńisimen jigerlenedi. Jahan jurtshylyǵyn ábigerge salǵan pandemııaǵa baılanysty QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń halqymyzǵa arnaǵan Úndeýi azamattarymyzdyń boıyna senim uıalatty. Sebebi, qazir memleket bar qamqorlyqty jasap otyr. Endi osy qamqorlyqqa arqa súıeı otyryp, ult bolyp uıysyp birligimizdi kórsete bilsek, bul qıyndyqty da eńseremiz. Elorda ákimi retinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevqa elordany azyq-túlikpen qamtý jumystaryn, áleýmettik mańyzy bar taýarlar baǵasyn retteýge arnalǵan sharalardy turaqty baıandap otyrmyn. Prezıdent bizge jáne salalyq mınıstrlikke baǵanyń júgensiz ketýine jol bermeýdi, azyq-túlik saýdasy mańynda alypsatarlyqty boldyrmaýdy jáne Tótenshe jaǵdaı kezinde turaqtandyrý qoryn tolyqtyryp, qajetti taýarlarmen úzdiksiz qamtamasyz etýdi tapsyryp otyr.

Elbasymyzdyń «Rýhy myqty, ózine senimdi adamdy qıyndyqtar shynyqtyrady. Sondyqtan biz boıkúıezdikten, saryýaıymnan, enjarlyqtan arylyp, tyǵyryqtan shyǵýdyń jolyn izdegen búkil álem halqymen birge shıryǵa, shyńdala túsýimiz kerek» degen sózi kúndiz-túni otbasyn da, uıqy da kórmeı júrgen dárigerlerimizdi, qıyn kezeńde kómek qolyn sozyp jatqan isker azamattarymyzdy, volonterler men jastarymyzdy jigerlendirdi.

Rasynda biz qazir bir-birimizdi synaıtyn emes, birligimiz synalatyn, rýhymyz shyńdalatyn kezeńdi bastan keship kelemiz.

Mahat Sadyq

QR eńbek sińirgen qaıratkeri

12 sáýirde «Rýhanı jańǵyrý» qoǵamdyq sanany jańǵyrtý baǵdarlamasyna negiz bolǵan maqalanyń jarııalanǵanyna úsh jyl toldy. Jýrnalıst retinde osy taqyrypqa ondaǵan maqalalar jazdym. Birqatar teleradıojobalar jasap, derekti fılmder túsirdim. Rýhanı jańǵyrý – qazaqstandyqtardyń salt-sanasy men dúnıetanymyn ózgertetin qozǵaýshy kúsh. Ulttyq qundylyqtarymyzdy umytpaı, jahandyq jańashyldyqqa jeteleıtin jol. Qazirgi qoǵam kózqarasy qalyptasqan zerdeli de, zerek tulǵa tárbıeleýi tıis. Ol úshin ilim-bilimge umtylyp, jan-jaqty jetilgen jón. Jáne munyń nátıjesin aldaǵy bes – on jylda baıqala bastaıdy deý adasqandyq bolady. Qorshaǵan ortamyz, aınalamyzdaǵy qoǵam kózi ashyp-jumǵansha úlken ózgeristerdi bastan keshirýde. Sondyqtan da altyn ýaqytty joǵaltpaýymyz basty mindetimiz bolmaq.

Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda: «Biz jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterdi qaıta túletýimiz kerek»,- dep oıyn sabaqtaı kele: «Jańǵyrý ataýly burynǵydaı tarıhı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge shekeden qaramaýǵa tıis. Kerisinshe, zamana synynan súrinbeı ótken ozyq dástúrlerdi tabysty jańǵyrýdyń mańyzdy alǵysharttaryna aınaldyra bilý qajet. Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy»,- dep jazdy. Mine bizdiń ustanbaq baǵdarshamymyz da osy. Demek daıyn baǵdarlamany júzege asyrý búgingi zamandastar aldyndaǵy paryz. Erteńgi keleshek urpaq aldyndaǵy jaýapkershilik. Bul baǵdarlama negizi de Táýelsizdigimizdi jarııalaǵan 1991 jyldan bergi Elbasymyzdyń uzaq merzimge belgilegen «Nazarbaev mıssııasynyń» júzege asýynyń kórsetkishi. Memlekettilikterin máńgilikke qurǵan elderdiń murat – maqsattary da osy prıntsıptermen aıshyqtalǵan.

Memlekttik baǵdarlamanyń oryndalýyn júzege asyrý úshin qurylǵan «Rýhanı jańǵyrý» qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» da birshama jumystar atqaryp jatyr.

Instıtýt málimetine súıensek, ótken úsh jyl ishinde atalmysh baǵdarlamanyń ınstıtýtsıonaldyq bazasyn qurýǵa úlken kóńil bólindi. Osy ýaqyt ishinde elde 93 myń is-shara ótkizildi, oǵan 12 mıllıonnan astam otandasymyz qatysty. 13 arnaıy joba júzege asyrylýda. Olardyń biri – «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» – bilim berýdi damytýǵa baǵyttalǵan. Gýmanıtarlyq baǵyttaǵy 77 oqýlyq qazaq tiline aýdaryldy, onyń 47-i baspadan shyǵaryldy jáne elimizdiń JOO-na jiberildi. Olardy 100 kitap.kz saıtynda tabýǵa bolady. Sondaı-aq qazaq jáne orys tilderinde 156-ǵa jýyq beınekýrstar men beınelektsııalar ázirlendi, olar OpenU portalynda ornalastyrylǵan. «Týǵan jer» arnaıy jobasy aıasynda 5-7 synyptardyń mektep baǵdarlamasyna «Ólketaný» oqý kýrsy engizildi. 2,6 myńnan astam nysan salyndy jáne 2 142 áleýmettik mańyzy bar nysan qaıta jańartyldy, olardyń ishinde: mektepter, balabaqshalar, mádenıet obektileri, sport alańdary, medıtsınalyq mekemeler, balalar alańdary. Bul jobalardy júzege asyrý úshin 12 myńnan astam metsenat tartyldy. Tarıhı-mádenı murany júıeleý nátıjesinde Qazaqstannyń kıeli jerleriniń tizimi jasaldy. Oǵan jalpyulttyq mańyzy bar 205 nysannyń 100 kesheni men óńirlik mańyzy bar 575 nysannyń 100 kesheni engen.

Túıindeı aıtqanda, qazirgi pandemııa zardaptary álemge úlken ǵalamdyq ózgerister engizbek. Búgingi kúnge deıin ekonomıst ǵalymdar eseptep shyǵaryp, dáleldep qoıǵan 2050 jyly úshinshi ındýstrııalyq revolıýtsııa júzege asady ma? Álde adamzat aldyndaǵy qatań erejeler basqa sıpatta damyp ornyǵady ma? Dál qazir oǵan jaýap berý qıyn. Basy ashyq másele: jan –jaqty qalyptasqan memleket bolý. Ol úshin ózimizdiń otandyq ónerkásipti damytýymyz kerek. Álemdi bıleıtin ekonomıka ekendigi belgili. Mine sol surapyl shaqyrýlarǵa daıyn turýymyzdyń tetigi búgingi jastarymyzdyń bıik deńgeıde bilim alýyna, rýhanı jan-dúnıesiniń daıyn bolýyna qatysty ekendigi osy tusta anyq kórinedi.