«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy qalaı júzege asyrylyp jatyr
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý maqsatynda QR Prezıdenti janyndaǵy Qoǵamdyq sanany jańǵyrtý baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi ulttyq komıssııa quryldy. Elbasy bastamalaryn júzege asyrý boıynsha aýqymdy aqparattyq-ımıdjdik jumys jospary bekitildi, óńirlik josparlardy iske asyrý maqsatynda jobalyq ofıster quryldy. Halyqaralyq tájirıbeni eskere otyryp, aýdarma bıýrosynyń jumysy uıymdastyryldy. Búgingi tańda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda 6 baǵyt boıynsha keshendi jumys júrgizilýde.
«Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy
Elbasy N. Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» maqalasynda tarıh pen saıasattaný, áleýmettaný men fılosofııa, psıhologııa, pedagogıka, ekonomıka, mádenıettaný jáne fılologııa ǵylymdary boıynsha stýdentterge zamanaýı bilim berýge qajetti jaǵdaı jasaýdy tapsyrdy.
2017 jyly osy tapsyrmany oryndaýǵa múmkindik beretin negizgi tetik retinde «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy qolǵa alyndy. Jobany júzege asyrý úshin Ulttyq aýdarma bıýrosy quryldy.
Jobanyń maqsaty – gýmanıtarlyq baǵyttaǵy álemniń eń úzdik oqýlyqtaryn qazaq tiline aýdaryp, eldegi barlyq joǵary oqý ornyna jetkizý, sol arqyly gýmanıtarlyq bilim men ǵylymnyń mazmunyn jańartý.
Aýdarylatyn oqýlyqtardy irikteý barysynda 800-den asa usynys túsip, arnaıy jumys tobynyń qaraýyna jiberildi. Oqýlyqty tańdaýda birneshe talap eskeriledi:
- álemniń eń ozyq 100 ýnıversıtetiniń oqý baǵdarlamasynda bolýy;
- keminde úsh basylymda jaryq kórýi jáne sońǵy 3 jylda basylyp shyǵýy;
- mazmunynyń beıtarap sıpatta bolýy;
- zamanǵa saı, túrli ınteraktıvti qosymshalarynyń bolýy.
Atalǵan talaptardyń negizinde 47 oqýlyq aýdaryldy. Ár oqýlyq 10 myń danamen basylyp, elimizdegi 132 JOO-ǵa taratyldy. Oqýlyqtardyń basym bóligi aǵylshyn tilinen, sonymen qatar frantsýz jáne orys tilderinen aýdarylǵan. Bul kitaptardyń keıbiriniń orys tilindegi nusqasynyń bolýyna qaramastan, oqýlyqtyń túpnusqa tilinen tikeleı aýdarylýyna basa mán berildi. Іriktelgen oqý quraldaryn qazaq tiline aýdarýǵa Qazaqstannyń aldyńǵy qatarly oqý oryndarynyń oqytýshylary, bilikti aýdarmashylar men redaktorlar tartyldy.
Aýdarma barysynda arnaıy mamandardyń ǵana emes, oqyrman tarapynan kelip túsken usynystar da eskeriledi. Kez kelgen oqyrman 100kitap.kz saıtyndaǵy keri baılanys júıesi arqyly óziniń oı-pikirin bildire alady. Nátıjesinde, sońǵy 10 jyl boıy bestseller qatarynan tabylyp júrgen Stıven Kovıdiń «Jasampaz jandardyń 7 daǵdysy», álem nazaryn aýdarǵan ıÝval Hararıdiń «Sapiens: adamzattyń qysqasha tarıhy», «Homo Deus: bolashaqtyń qysqasha tarıhy», «XXI ǵasyrǵa 21 sabaq» týyndylary qazaq tiline aýdaryldy.
Oqýlyqtardyń elektrondyq nusqasy da ázirlenip, olar «Qazaqstannyń ashyq ýnıversıteti» – OpenU.kz platformasyna júktelgen. Qazirgi tańda platformada 172 kýrs qamtylǵan, oǵan tirkelgen qoldanýshylar sany 46 myńnan, al qazaq jáne orys tilderindegi dárister sany 4000-nan asady. Beınedáristermen qatar, tapsyrmalar men qosymsha oqý materıaldary, test synaqtary jáne konspektiler beriledi.
Ótken jyly 9 myńǵa jýyq sózdi qamtıtyn «Qazaq tiliniń kirme sózderiniń sózdigi» daıyndalyp, basylyp shyqty. Sonymen qatar «Oksford áleýmettik ǵylymdar sózdigi» jáne «Oksford ekonomıka sózdigi» jaryq kórdi. Sózdikter 10 myń danamen basylyp, kóptegen oqý oryndaryna taratyldy. 2020 jyly Oksford baspasymen birlesip, kólemi myń betten asatyn «Oxford Kazakh Dictionary» qazaqsha-aǵylshynsha jáne aǵylshynsha-qazaqsha sózdikterdi shyǵarý josparlanýda.
«Týǵan jer» baǵdarlamasynyń iske asyrylýy
«Patrıotızm kindik qanyń tamǵan jerińe, ósken aýylyńa, qalań men óńirińe, ıaǵnı týǵan jerińe degen súıispenshilikten bastalady. Sol sebepti, men «Týǵan jer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usynamyn», - dedi N. Nazarbaev. Bul bastama aıasynda qolǵa alynǵan joba qazaqstandyqtardy týǵan ólkesin damytýǵa tartýdy, jergilikti jerlerdegi áleýmettik máselelerdi sheshýde memleket pen azamattyq qoǵamdy jumyldyrýdy maqsat etedi. Ol qazirgi tańda eki baǵyt boıynsha júzege asyrylýda: ólketanýlyq qyzmet jáne metsenattyqty damytý.
2019 jyly «Týǵan jer» baǵdarlamasy aıasynda respýblıka deńgeıinde 12 myńnan asa is-shara ótkizildi. Osy maqsatta jalpy kólemi 62 mlrd teńgeden astam qarajat qarastyrylǵan bolatyn. Sonyń ishinde 14 mlrd teńge memlekettik bıýdjetten jumsalsa, qalǵan 48 mlrd teńge demeýshiler men metsenattar qarajaty esebinen tartyldy. Jalpy, 2017-2019 jyldary elimiz boıynsha 11 173 metsenat jáne 274 mlrd teńge kóleminde qarajat tartylǵan. Sonymen qatar 2019 jyly 825 jańa nysan salyndy jáne 547 nysan jańartyldy.
Metsenattardyń qoldaýymen mektepter, balabaqshalar, aýrýhanalar, emhanalar, mádenıet úıleri, sport nysandary t.b. salynǵan jáne jóndeýden ótkizilgen.
Máselen, qyrkúıek aıynda Qostanaı oblysynda metsenattardyń atsalysýymen mektep oqýshylarynyń jańa zamanaýı tehnologııalardy erkin ıgerýi úshin 3 IT-tehnologııa jáne robototehnıka kabıneti jasaqtaldy.
Qaraǵandy oblysy Stepnoe aýylynda mádenıet úıiniń ǵımaraty demeýshiler esebinen jóndeýden ótkizilip, paıdalanýǵa berildi.
Aqmola oblysynda «Nur Astyq» JShS esebinen Myqtykól aýyldyq mektebiniń ǵımaraty jóndeýden ótkizildi.
Soltústik Qazaqstan oblysynda «Daıyndyq Agro» JShS-nyń demeýshilik kómegimen Daıyndyq aýylynyń joldary 60 mln teńgege jóndeýden ótkizildi.
Aqtóbe oblysynyń Temir aýdanynda «Sát» sharýa qojalyǵy basshysynyń qoldaýymen Birlik aýylynda kópir salyndy.
Almaty qalasynda demeýshiler men metsenattar qarajaty esebinen
1200 orynǵa arnalǵan mektep, 500 adamǵa arnalǵan emhana, «Jarys Arena» kesheni salyndy. Ortalyq mádenıet jáne demalys saıabaǵyn jóndeý jumystary aıaqtaldy.
Qyzylorda oblysynda demeýshiler men metsenattar qarajaty esebinen:
- Shıeli aýdanynda sporttyq-saýyqtyrý kesheni qurylysyna qoldaý kórsetildi;
- Aqúıek jáne Ózgent aýyldyq okrýgterinde medıtsınalyq ambýlatorııalar qoldanysqa berildi;
- Qarmaqshy aýdanynyń Daýylkól aýyldyq okrýginde 80 orynǵa arnalǵan balabaqsha salyndy.
Mańǵystaý oblysynda demeýshiler men metsenattar qarajaty esebinen 500 orynǵa arnalǵan mádenıet úıi, 12 sport kesheni men 39 balalar oıyn alańy salyndy.
«Ólketanýlyq qyzmet» baǵyty boıynsha týǵan ólkeniń tarıhyn, tabıǵatyn, mádenıetin óskeleń urpaqtyń sanasyna sińirý maqsatymen 5-7 synyptardyń mektep baǵdarlamasyna «Ólketaný» oqý kýrsy engizildi. Jalpy bilim beretin orta mektepterde 1670 mektep mýzeıi , 2179 ólketaný úıirmesi jumys isteıdi. Olardyń jumysyna 46,9 myń bala, 93 oqýshylar saraıy, 4 jas natýralıst saraıy, 18 aýla klýby tartylǵan. 3 jyl ishinde (2017-2019 jyldary) 1 mln astam oqýshy qamtyldy.
«Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy
Joba aıasynda ólkedegi kıeli oryndardy anyqtaý, qaıta qalpyna keltirý jumystaryn júrgizý, olardyń kartasyn jasaý kózdelgen. Jobany júzege asyrý maqsatynda Ulttyq mýzeı janynan respýblıkalyq «Qasıetti Qazaqstan» ǵylymı zertteý ortalyǵy quryldy. Búgingi tańda Qazaqstannyń qasıetti jerlerin anyqtaý jumystary qarqyndy júrgizilýde.
Ótken jyly «Qasıetti Qazaqstan» ortalyǵynyń janynan qurylǵan ǵylymı-saraptamalyq keńes otyrysy ótkizildi. Nátıjesinde Qazaqstannyń jalpyulttyq mańyzy bar kıeli jerleriniń tizimi tolyqtyrylyp, olardyń sany 206 nysanǵa, al jergilikti mańyzy bar kıeli jerleriniń sany 575 nysanǵa jetti.
Sonymen qatar Qazaqstannyń kıeli jerleriniń tizimine engen, respýblıkalyq mańyzy bar 23 tarıhı jáne mádenı eskertkishke ǵylymı restavratsııalaý jumystary júrgizildi. Olardyń qatarynda Qoja Ahmet ıAssaýı, Aıranbaı keseneleri; Appaq ıshan, Aqyrtas keshenderi; Eski Túrkistan, Otyrar, Saýran, Syǵanaq qalashyqtary; Syrymbettegi Ýálıhanovtar úıi t.b. bar.
Al «Bozoq» mýzeı-qoryǵy úshin elordadaǵy Esil aýdanynan 412,6 ga kólemindegi jer ýchaskesi bólindi. QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi men Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń arasynda «Bozoq» memlekettik tarıhı-mádenı mýzeı-qoryǵynyń ınfraqurylymyn damytý máseleleri jónindegi ózara túsinistik pen yntymaqtastyq memorandýmyna qol qoıyldy. Bıyl qoryq aýmaǵynda ornalasatyn nysandardyń (vızıt ortalyq, arheologııalyq park) jobalyq-smetalyq qujattamasyn ázirleý, al kelesi jyldan bastap qurylys jumystaryn júrgizý josparlanǵan.
Sondaı-aq ótken jyly «Botaı qonysyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jáne dúnıetanymdyq konteksterdi zertteý jáne qaıta qurý» ǵylymı jobasy aıasynda Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy Botaı qonysynyń mańynan kóne Botaı mádenıetiniń úıi salyndy.
Almaty oblysyndaǵy «Tańbaly», Túrkistan oblysyndaǵy «Otyrar» mýzeı-qoryqtary sapar ortalyqtarynyń qurylysy aıaqtaldy. 2019 jyly 1 jeltoqsanda «Otyrar» mýzeı-qoryǵynyń sapar ortalyǵynyń resmı ashylý saltanaty ótti. «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabıǵı mýzeı-qoryǵynyń sapar ortalyǵynyń qurylysy aǵymdaǵy jyly aıaqtalady.
Qazirgi ýaqytta Kúltóbe qalashyǵynda arheologııalyq zertteý jumystary belsendi júrgizilýde, 15 ǵylymı qyzmetker men 40 zerthanashy jumys jasaýda. Arheologııalyq saıabaq qurý boıynsha jumystar 2021 jyly tolyq aıaqtalady.
Jalpyulttyq kıeli nysandar týraly mobıldi formattaǵy 30 dana beınerolık túsirilip, qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde áleýmettik jelilerde taratyldy.
Qazaqstannyń kıeli jerleriniń jalpyulttyq tizimine engen 15 nysannyń 3D modeli jasaldy olardyń ishinde: saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan «Aljır» memorıaldy kesheni, Qabanbaı batyr kesenesi, Qosbatyr-Qumaı memorıaldyq kesheni, Kenesary úńgiri, Bespaqyr, Rabııa Sultan Begim, Gaýhar ana, Esim han, Ibrahım ata, Qarashash ana, Úkasha ata, Qarabýra, Domalaq ana, Haqnazar han keseneleri, Birlik – Ordabasy kesheni bar.
«Qasıetti Qazaqstan» entsıklopedıtsııasynyń qazaq jáne orys tilderinde 3-shi tomy jaryqqa shyqty. Onda Jambyl, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda oblystarynyń kıeli jerleri qamtylǵan.
Joba aıasyndaǵy jumystar bıyl da jalǵasady. Kıeli jerler kóp shoǵyrlanǵan óńirlerde: Almaty oblysyndaǵy «Esik», Túrkistan oblysyndaǵy «Ordabasy» jáne «Áziret Sultan» mýzeı-qoryqtarynda sapar ortalyǵynyń qurylysy bastalady.
Elbasynyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy aıasynda josparlanǵan «Ejelgi Otyrar qalasyn ishinara qalpyna keltirý» jobasy boıynsha aýqymdy jumystar júrgizý josparlanǵan. Onyń ishinde kóne qalashyqtyń 10 nysanyn qalpyna keltirý jumystary júrgiziledi. Sondaı-aq Qazaqstandaǵy kıeli jerler týraly derekti fılm («Týrkestan – vchera, segodnıa, zavtra») túsiriledi.
«Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasyn júzege asyrý
Joba sheńberinde qazirgi zamanǵy qazaq ádebıetin Birikken Ulttar Uıymynda qabyldanǵan 6 tilge aýdarý kózdelgen. Aýdarylǵan shyǵarmalar zamanaýı qazaq ádebıeti prozasynyń antologııasy men zamanaýı qazaq ádebıeti poezııasynyń antologııasyna engiziledi, bul antologııalardy da BUU tilderinde basyp shyǵarý qolǵa alynady.
Poezııa jáne proza janry boıynsha 30 qazaqstandyq avtordyń qazirgi zamanǵy 290 shyǵarmasy aǵylshyn, frantsýz, ıspan jáne orys tilderine aýdaryldy.
2019 jyly London qalasynda «Zamanaýı qazaq ádebıeti prozasynyń antologııasy» men «Zamanaýı qazaq ádebıeti poezııasy antologııasyn» tanystyrý sharalary ótti. Qazaq ádebıetiniń jaýharlarynyń jınaqtary aǵylshyn tilinde 100 052 danamen jaryq kórip, álemniń 94 eline taratyldy.
Shetelderde «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyna arnalǵan 100-ge jýyq is-shara uıymdastyryldy:
- kitap, foto jáne óner týyndylarynyń kórmesi;
- Qazaqstannyń tarıhy men mádenıeti týraly fılmder kórsetilimi;
- qazaqstandyq shyǵarmashylyq ujymdardyń kontserti;
- dóńgelek ústelder, ǵylymı-praktıkalyq konferentsııalar.
Budan ózge, sheteldik BAQ-ta 100-ge jýyq maqala jaryq kórdi.
Shetelderde qazaq ádebıetiniń tanymaldyǵyn arttyrý maqsatynda sol elderdegi Qazaqstannyń resmı mekemeleri qazaqstandyq jazýshylardyń týyndylaryn shet tilderine aýdarý jáne basyp shyǵarý boıynsha jumystar júrgizýde. Qazaqtyń uly aqyny ári oıshyly Abaıdyń óleńderi men qara sózderiniń parsy, malaı, polıak, golland jáne portýgal tilderindegi jınaqtary daıyndaldy.
Ankara qalasynda Halyqaralyq túrki akademııasy basyp shyǵarǵan «Túrki ıntegratsııasynyń arhıtektory» kitabynyń tusaýkeseri ótti. Іs-shara túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesin qurý jónindegi Nahchyvan kelisiminiń 10 jyldyǵyna oraılastyryldy. Jınaqqa Túrki keńesi memleketteri basshylarynyń, sondaı-aq sheteldik ǵylymı jáne mádenı qaıratkerlerdiń maqalalary endi. Sonymen birge professor G. V. Kannyń «Qazaqstan tarıhy» atty kitaby qytaı tiline aýdaryldy.
Máskeýdegi «Sovremennık» drama teatrynda qazaqstandyq dramatýrg R. Muqanovanyń aqıyq aqyn F. Ońǵarsynovaǵa arnalǵan «Farıza» spektakliniń premerasy ótti.
Kanadada, Iordanııada, Shvetsııada, Rýmynııada, Frantsııa jáne Belarýste qazaqstandyq kıno festıvalderi ótkizildi. Sheteldik kórermenderge otandyq rejısserlerdiń «Qazaq handyǵy. Almas qylysh», «Kóshbasshy joly. Juldyzdar toǵysqanda», «Ámire», «Árýaq», «Talan», «Anaǵa aparar jol» jáne t.b. fılmderi kórsetildi. «Azıatıka» (Rım qalasy, Italııa) jáne «DORF» (Vınkovtsı qalasy, Horvatııa) halyqaralyq kınofestıvalderi aıasynda da Qazaqstan fılmderiniń jeke kórsetilimderi ótti. Al Nıý-Delı qalasynda shyǵystyń áıgili oıshyly Ábý Nasyr ál-Farabıdiń 1150 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan ál-Farabı úıi ashyldy.
Qazaqstan halyqaralyq deńgeıdegi túrli kitap, óner jáne arheologııalyq kórmelerge qatysty. Qytaı ulttyq mýzeıinde ótken «Jibek joly boıyndaǵy elder ulttyq murajaılarynyń qazynalary» kórmesi aıasyndaǵy «Altyn adam» jádigerler kórmesinde, Lıtvada ótken «Qazaq brands showroom» qazaqstandyq áıelder kıimderiniń kórmesinde kópshilik nazaryna qazaq tarıhy men óneriniń teńdessiz qazynasy usynyldy.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Qazaqstan mádenıetin shetelde ilgeriletý maqsatynda sheteldik BAQ ókilderine arnalǵan mádenı baspasóz týrlary ótkizildi. Máselen, ótken jyly 4-6 qyrkúıekte Nur-Sultan qalasynda ótken Azııa elderi qalamgerleriniń Birinshi forýmyna arnalǵan baspasóz týryna álemniń 13 elinen jýrnalıster qatysty. Olar sonymen qatar Qazaqstan astanasynyń birqatar mádenı-tarıhı jáne týrıstik nysandaryn aralady. Sheteldik jýrnalısterge tanymal azııalyq avtorlar Ko Yn (Ońtústik Koreıa), Moza al-Malkı (Qatar), Mend-Ooeo (Mońǵolııa), Amar Mıtra (Úndistan), Anar Rasýl Rzaev (Ázerbaıjan), Ulyqbek Esdáýlet, Oljas Súleımenov, Muhtar Shahanov jáne t.b. jeke kezdesýler men suhbattar uıymdastyryldy. Shara qorytyndysy boıynsha sheteldik BAQ betterinde 40-qa jýyq maqala jaryq kórdi.
M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatry Býdapesht qalasynda ótken «Imre Madach atyndaǵy VI halyqaralyq teatrlar kezdesýi» festıvalinde Iran Ǵaıyptyń «Qorqyttyń kóri» qoıylymyn kórsetti. Sonymen qatar teatr «Túrki mádenıeti: túrki mádenıetindegi Qorqyt murasy» taqyrybynda ótken ǵylymı konferentsııaǵa qatysyp, is-shara qorytyndysy boıynsha AQSh qalalaryna gastroldik saparǵa shaqyrtý aldy.
Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq halyq aspaptary orkestri 85 jyldyq mereıtoıy aıasynda gastroldik saparmen Reseıdiń Máskeý jáne Sankt-Peterbýrg qalalaryna bardy. Al Rımdegi Teatro dell’Opera di Roma sahnasynda «Astana Opera» opera jáne balet teatry A. Hachatýrıannyń ańyzǵa aınalǵan «Spartak» baletin kórermender nazaryna usyndy. Sonymen qatar Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı «Abaı» operasy shetelderge gastroldik saparlardyń repertýaryna engizildi. Rım qalasynda N. Tilendıev atyndaǵy «Otyrar sazy» Akademııalyq folklorlyq-etnografııalyq orkestriniń kontserti ótti. Abaı atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń gastroli London qalasyndaǵy álemniń eń bedeldi operalyq sahnalarynyń biri - Kolızeı teatrynda ótti.
Vengrııanyń Sazhalombatta qalasyndaǵy Matrıka mýzeıinde QR Ortalyq memlekettik mýzeıiniń «Uly dalanyń tarıhı-mádenı kelbeti» atty halyqaralyq jyljymaly kórmesi ótti. Sharada mýzeı qoryndaǵy erte kóshpeliler kezeńiniń mádenıetin kórsetetin arheologııalyq artefaktiler, Esik qorǵanynan tabylǵan «Altyn adamnyń» ǵylymı rekonstrýktsııasy, sondaı-aq dástúrli qazaq mádenıetine qatysty etnografııalyq qundylyqtar kópshilik kózaıymyna usynyldy.
QR Ulttyq mýzeıi Afıny qalasyndaǵy Epıgrafııalyq mýzeıde «Uly dala: tarıh jáne mádenıet» kórmesin ashty. Kórmege Ulttyq mýzeıdiń eń qundy jádigeri - «Altyn adam» qoıyldy.
Tarıhı jáne mádenı jádigerlerdi tsıfrlandyrý
Búginde mýzeılerdegi qundylyqtardyń 3D modelin, ıaǵnı mýzeılik zattardyń tsıfrlyq kóshirmesin jasaý ózekti. Elimizdegi mýzeı isin jańǵyrtý aıasynda otandyq mýzeılerdiń qoryndaǵy eksponattardyń 3D úlgileriniń tsıfrlyq katalogyn qurý boıynsha jumystar júrgizilýde.
2018-2019 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq memlekettik mýzeıiniń Qazaqstannyń arheologııalyq altyndary jáne etnografııalyq kollektsııasynan 1020 qundylyqtyń tsıfrlyq kóshirmesi men 3D nusqasy jasaldy.
Á. Qasteev atyndaǵy memlekettik óner mýzeıinde tsıfrlandyrý negizgi eki baǵytta júrgiziledi. Kólemdi jádigerlerdiń 3D kóshirmesiniń tsıfrlyq muraǵatyn jasaý baǵytynda 3D zerthana jasaqtaldy, onda fotogrammetrııa ádisimen 3D skanerleý tehnologııasy qarastyrylǵan. Osy tehnologııa boıynsha 3D tsıfrlyq muraǵaty jasalyp, oǵan 300 birlikten astam músin óneriniń qory engizildi. 2019 jyly 3D skanerleý úderisin ońtaılandyrýdyń arqasynda budan eki ese kóp jádigerler tsıfrlandyryldy.
2D tsıfrlyq sýretter muraǵatyn tolyqtyrý jumystary jalǵasýda. Qazir tsıfrlandyrylǵan jádigerler sany - 16 100 birlik.
Budan basqa, Ulttyq mýzeı bazasynda «Mýzeı qorynyń memlekettik katalogy» jáne «Qasıetti Qazaqstan boıynsha vırtýaldy týrlar» jobalarynyń pılottyq nusqasy iske qosyldy.
«Mýzeı qorynyń memlekettik katalogy» júıesi paıdalanýshyǵa QR mýzeı qoryndaǵy kez kelgen eksponattyń 3D úlgisine shapshań kirýge múmkindik beredi.
«Qasıetti Qazaqstan boıynsha vırtýaldy týrlar» tizimine engen nysandar onlaın rejıminde tamashalaý úshin qoljetimdi. Pılottyq jobalardyń nátıjesi boıynsha qajetti ózgeristerdi engize otyryp, olardy respýblıka mýzeılerine de taratý josparlanýda. Sondaı-aq bıyl Qazaqstannyń 29 kıeli orny 3D formatqa túsirildi. Osy ispettes jobalar kitaphanalarda da iske asyrylýda. Bul jumys kitaphana qoryndaǵy áleýmettik-mańyzdy qujattardy tsıfrlandyrýǵa, óńirlerdiń tsıfrlyq kollektsııalaryn quryp, mańyzdy qujattardyń elektrondyq kollektsııalaryn jasaýǵa múmkindik beredi.
«Qazaqstannyń ulttyq elektrondyq kitaphanasy» aqparattyq kitaphanalyq júıesinde sandyq júıege túsirilgen kitaphana resýrstary jınaqtalǵan. Joba operatory - QR Ulttyq akademııalyq kitaphanasy.
Sońǵy eki jylda «Qazaqstannyń ulttyq elektrondyq kitaphanasy» qoryndaǵy qujattardyń elektrondyq kóshirmeleriniń sany eki esege artyp, bıyl 58 myńnan astam danany (2015 jyly – 22 047 dana) qurady. 2019 jyly portal kontenti 11 021 qujatpen tolyqty. Jalpy, kóshirilgen qujattar sany 707 955 birlikti qurap otyr. Sondaı-aq elektrondy kitaphana qyzmetin paıdalanýshylar sany 200 myń adamdy qurady, onyń ishinde shet elden 99 seans tirkelgen.
Kınematografııa salasynda «Er Tarǵyn» operasy, «Qosh bol, Medeý» fılminiń premerasy, «Sháken Aımanov» derekti fılmi jáne t.b. 3 000-nan astam kınoqujattardyń tsıfrlyq kóshirmeleri HD formatyna kóshirildi. Sonymen qatar 500 danadan astam kınoqujattardyń 4D formatyndaǵy tsıfrlyq kóshirmeleri jasaldy.
«Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasy
Jobanyń maqsaty – Táýelsizdik jyldary Qazaqstannyń damýyna eleýli úles qosqan azamattardyń tarıhy mysalynda tabysqa jetý, básekege qabilettilik, pragmatızm jáne bilimge tabyný ıdeıalaryn ilgeriletý.
2019 jyly «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasyna qatysý úshin jobanyń 100zhanaesim.ruh.kz resmı saıtynda 1673 ótinim qabyldandy. Ótinimderdi irikteý onlaın daýys berý arqyly júrgizildi. Sonymen qosa, olar kórnekti qoǵam jáne mádenıet, sport qaıratkerlerinen, bıznes ókilderinen quralǵan ádilqazy músheleriniń súzgisinen ótti.
Konkýrsqa qatysýshylar myna krıterııler boıynsha irikteldi:
- 39 jastan aspaýy;
- qyzmettiń belgili salalarynda naqty jetistikteriniń bolýy;
- Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty bolýy.
2019 jyly 1678 ótinim qabyldandy. 658 142 qazaqstandyq 1 974 428 daýys berdi. Daýys berý jáne ádilqazy músheleriniń jumysy nátıjesinde «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasynyń ІІІ kezeńinde 32 azamat jeńimpaz dep tanyldy. Onyń ishinde onlaın daýys berý boıynsha saıtta 20 myńnan astam daýys jınaǵan 25 qatysýshy jáne joba ádilqazylarynyń usynýy boıynsha 7 úmitker bar.
