Respýblıka qaharmandary: Muǵalim Dmıtrıı Romaşenko qazaq tilinen aýqymdy joba ashqysy keledi
Dmıtrıı Romaşenko 1993 jyly Qostanaı oblysy Fedorov aýdany Fedorovka aýylynda dúnıege kelgen. Qazaq tilin úırenýdi aýylda bala kúninde bastaǵan. Búginde Qostanaı qalasyndaǵy M. Gorkıı atyndaǵy gımnazııada ustazdyq etedi.
«Áý bastan qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bolǵym keldi. Biraq, UBT tapsyratyn kezde osy jaǵynan habarsyz boldym ǵoı deımin, álde tańdaý páni qatarynda qazaq tili men ádebıeti bolmady ma eken, áıteýir esimde joq. Sondyqtan aǵylshyn tilin tańdaýǵa týra keldi. Degenmen qazaq tiline degen yntam joıylǵan emes. Osylaısha 1 kýrstyń ekinshi semestrinde aǵylshynnan qazaq tili men ádebıeti tobyna aýystym», - dedi D. Romaşenko.
Dmıtrıı úshin mektep qabyrǵasyndaǵy qazaq tili sabaǵy azdyq etken. Sondyqtan bos ýaqytynda óz betimen til úırenýdi bastaıdy.
«Árıne, bala kúnimde bolashaǵym qazaq tilimen baılanysty bolatynyn bilmedim. Qazaq tili, aǵylshyn tilin úırený asa qıynǵa soqpady. Men úshin qıyn pán matematıka boldy. Qazaq tilin birden unattym, ustazyma myń alǵys, únemi meni yntalandyratyn. Joǵary synyptarda qazaq tilinen olımpıada, baıqaýlarǵa qatysa bastadym. Aýdandyq jarystyń jeńimpazy atandym. Syılyq retinde ústel shamy men 1000 teńge alǵanym áli esimde. Aýyl balasyna odan artyq ne kerek? Til úırenýge degen yntam odan saıyn arta tústi», - deıdi ol.
Ýaqyt óte kele Dmıtrıı qazaq tili boıynsha aıtýly jarystarǵa, baıqaýlarǵa qatysa bastaıdy.
«Til shamshyraqtary» atty baıqaýǵa qatystym, biraq daıyndyqsyz bardym. Sonyń ózi maǵan jaqsy tájirıbe boldy. Jeńiske jetý úshin maǵan erekshe kózge túsý kerek ekenin de sol tusta túsindim. Osylaısha maǵan qazaq tilinde óleń shyǵarý týraly ıdeıa keldi. Áli esimde, saraıda kartop arshyp otyryp óleń shyǵardym. Keıin ustazyma kórsetip, ol kisi biraz túzetý engizdi. Sol óleńmen oblystyq jarysqa baryp, 3 oryn ıelendim. Syıaqyǵa 27 myń teńge berdi, men ol aqshaǵa uıaly telefon satyp aldym. Odan bólek, qazaq tili boıynsha pándik olımpıadalarǵa qatystym. Sodan soń qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bolamyn degen naqty sheshim qabyldadym» - dedi D. Romaşenko.
Sondaı-aq, qostanaılyq jerlesimiz til úırenýde ata-atasynyń qoldaý kórsetkenin aıtty. Ásirese anasy kómektesken.
«Ata-anama raqmet! Til úırenýime jaǵdaı jasap, meni únemi qoldady. Kezinde mende shaǵyn ǵana qazaqsha-oryssha sózdik bolǵan edi. Sol arqyly ońaı sózderden bastap aýdaryp, ózdigimnen úırendim. Ýaqyt óte kele sóılem quraý, jalǵaý, jikteýdi meńgerdim. Til úırenýdegi jeke praktıkam osyndaı», - deıdi qazaq tiliniń muǵalimi.
Ustaz til úırenýde qıyndyq bolǵanyn joqqa shyǵarmaıdy. Degenmen Dmıtrıı armanyna adal boldy.
«1 kýrsta orys tobynan qazaq tobyna aýysqanda basynda qıynǵa soqty. ıAǵnı qazaq tilin úırenýden bólek, basqa da pánderdi qazaqsha oqý kerekpin. Onyń ústine barlyq dáris taza qazaq tilinde oqyldy. Keıbir jaıttardy túsine turyp, biraq óz oıymdy qazaqsha jetkize almaıtynmyn. Birden este saqtaý aýyr boldy. Qazaq tilin úırenýdi orta joldan tastaý oıyma kelgen emes. Kerisinshe ýaqyt ótken saıyn tildi tereń meńgere bastadym. Eń bastysy aınalańdaǵylar saǵan túsinistikpen qarasa, bul da quba qup eken», - dedi til janashyry.
Oqý bitirgen soń jas ustaz óz aýylyna baryp mamandyǵy boıynsha jumys isteıdi. Týǵan jerinde tájirıbe jınap, keıin oblys ortalyǵy Qostanaıǵa aýysady. Sóıtip, qaladaǵy eń bedeldi mekteptiń birine qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bolyp jumysqa ornalasady. Al taıaýda Dmıtrıı mektep dırektorynyń oqý jónindegi orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.
Búginde Dmıtrıı Sergeevıch áleýmettik jeli, onyń ishinde tık-tok arqyly memlekettik tildi úırenýdi nasıhattap, jeke tájırıbesimen bólisip júr.
«Qostanaıdaǵy «Dostyq» úıinde «Sıtýatsııalyq qazaq tili» atty tegin kýrs uıymdastyrylady. Men sol kýrsty júrgizemin. Basynda kelýshiler az boldy. Sosyn til kýrsy týraly tık-tokta vıdeo túsirip, jarııaladym. Jaqsy qaralym boldy. Sodan áleýmettik jeli arqyly nege til úıretpeske degen oı keldi. Búginde men úshin memlekettik tildi úıretý mańyzdy is. Onyń ústine men ári ustazbyn ǵoı», - dep bólisti D Romaşenko.
Sonymen qatar maman memlekettik tildi meńgerý boıynsha kedergilerdiń bar ekenine de toqtaldy.
«Aldymen til úırenýge degen yntanyń tómendigi. Bul balanyń otbasyna tikeleı baılanysty. Bala úshin til úırenýde ata-ananyń qoldaýy aýadaı qajet. Mysaly, men ata-anamnyń qoldaýynyń arqasynda úırendim. Desekte ultym ýkraın, al otbasym orys tildi. Men shákirtterime memlekettik tildi bilý ár azamattyń mindeti, paryzy dep únemi aıtyp júremin. Moıyndaý kerek mektep baǵdarlamasy boıynsha keıbir qıynshylyqtar bar. Biraq balany durys yntalandyra bilse esh kedergi joq. Bala jańa dúnıeni esine tez saqtaıdy», - deıdi ol.
Dmıtrıı Romaşenko aldaǵy ýaqytta qazaq tilin úırený boıynsha keń aýqymdy kýrs ashýdy josparlaýda.
«Memlekettik tildi úırený kýrsy tegin bolady. Qazaq tilin úırenem degen kez kelgen adamǵa qoljetimdi bolý úshin kýrs onlaın ótedi dep josparlaımyn. Til úırenýde aldymen qarapaıym nárseden bastaǵan jón. Teorııa men grammatıkadan buryn aýyzeki tildesýdi qalyptastyrǵan durys. Qazaq tiliniń bazasyn meńgergen adamǵa odan ári tereń úırený qıynǵa soqpaıdy», - dedi qostanaılyq ustaz.
