Respýblıka qaharmandary: HIX-XX ǵasyrdaǵy qazaq aýyldaryn zerttegisi keletin arheologpen suhbat
«QazAqparat» HAA «Respýblıka qaharmandary» jobasynyń maqsaty da sol – eren eńbegimen eldiń alǵysyn alyp, óz isine berilgen mamandardy kópshilikke tanystyrý. Búgingi qaharman - Aqtóbe jerinde týyp-ósken Aslan Mamedov, ol 20 jyldan astam ýaqyttan beri qazba jumystarymen aınalysyp keledi.
Aslan Mamedov Qobylandy batyr, Ábilqaıyr han jerlengen qorymdardy qazýǵa, zertteýge qatysty. Qazirgi kezde temir dáýirindegi qorymdardy zerdeleýdi jón kóredi. Sebebi dál osy kezeńde qazaq jerinde jańa mádenıet qalyptasa bastady. Aldaǵy ýaqytta HIX-XX ǵasyrlarǵa tán eskertkishterdi zerttemek. Sebebi ár qorym mańynda úı bolǵany kartadan kórinip tur. Bul qazaq jerindegi otyryqshylyq mádenıettiń qalyptasý kezeńine dálel bola alady. Arheolog QazAqparat tilshisine óńirdegi qazba jumystary jáne kóshpendiler mádenıeti tarıhyndaǵy tyń derekteri týraly baıandady.
Aslan Mamedov kóktem týa saparǵa ketip, qara kúzde ǵana úıine oralatyn arheolog. Ol sáýir aıynda jumysyn bastap, birer apta buryn ǵana bar jıǵan-tergenin tizbektep, qaǵazǵa túsirýge kiristi. Qorjyny maıly, ol bul joly Muǵaljar aýdanynyń Jaǵabulaq aýyly mańyndaǵy Jem ózeni boıyn zerttedi. Tabylǵan dúnıeleri asa qundy. Arheolog qolǵa túsken ár zat bútin bir dáýir týraly aqparat beretinine senimdi.
«Qylysh, jebeniń ushy da bizge aqparat beredi. Bútin zat emes, bólshegi de qundy. Sóıtip biz zertteýge alǵan qorymnyń zamanyn anyqtaımyz. Qolymda qoramsaptyń ilmeshegi bar. Kólemine, ilmegine qarap b.z.d. VI-V ǵasyrlarǵa jatady dep topshyladyq. Bir qoraptyń ishindegi jebede esh aıyrmashylyq baıqalmaýy múmkin. Biraq báriniń óz izi bar. Jebeniń ushy adamdardyń saýytyna baılanysty ózgerip otyrǵan. Uzyn qylyshtar da jerimizge sarmattar kelgende jasala bastaǵan. B.z.d. VI ǵasyrǵa deıin bizdiń kóshpendiler uzyn qylysh ustamaǵan. Qanjar bolǵan. Qarsylastyń kúshine qaraı soǵysý ádisi de ózgergen. Sóıtip er toqym, uzyn qylysh qoldana bastaǵan. Muny biz qazba jumystarynan kóremiz. Kez kelgen zattyń ótkennen málimet beretinin osydan-aq túsinýge bolady», - dedi Aslan Mamedov.
Onyń aıtýynsha, VI ǵasyrdyń orta tusyna deıin Aqtóbe jerinde halyq sany az bolǵan. Sebebi aýa raıy kóshpendiler úshin qolaısyz edi. VI ǵasyrdyń aıaǵyna taman tabıǵaty ózgerip, Aral mańynda tabylǵan qorymdaǵy jerleý dástúri Aqtóbe jerinde de tabyldy. Arheolog Muǵaljar aýdany Jaǵabulaq aýyly mańyndaǵy qorymnyń qundylyǵyna toqtaldy. Mundaı jerleý Orqash, Besoba qorymynda ǵana kezdesken. Elıta qorymy qarapaıym halyqtan erekshelenedi. Bul úrdis qazir de bar.
«Kez kelgen qorǵan úıindi bolyp kórinedi. Biz sol qorǵannyń túr-turpatyna qarap qazý kezinde túrli ádisti paıdalanamyz. Sońǵy qazba jumysynan jaı ǵana tómpeshikti emes, sáýlet ónerin kóremiz. Negizgi qabirge esiginen kiredi. Demek kúrdeli arhıtektýralyq qurylym jasyryn jatyr. Árıne biz tek onyń buzylyp, búlingen qalpyn kórdik. Besoba, Orqash, Jaǵabulaq qorǵandarynda sol kezderi aǵashtan shatyr jasalǵan. Bir joramal boıynsha sarmattar ony dóńgeletip qorshaǵan, ishke kirer jerin osylaı belgilegen. Sondaı-aq adamdar muny kıeli oryn dep eseptep, birneshe adamdy jerlengen. Bul shamamen VI ǵasyrdyń ortalary - V ǵasyrdyń basy. Biz tapqan dúnıemizdiń árqaısysyn nómirlep, fotoǵa túsirip, syzbasyn daıyndaımyz. Bir ereksheligi jerleý joralǵasyn jasaıtyn tas ústel bizdiń aýmaqta jasalǵanǵa uqsaıdy. Kóbine dóńgelek shaǵyn ústel túrinde kezdesedi. Tórtburyshtysy da bar. Óte ádemi jasalǵan. Qasqyrdy kıeli ań dep sanaǵanǵa uqsaıdy. Sulbasyn jıi paıdalanady. Jalpy kóshpendiler tas qashaý ónerin jaqsy meńgergen. Boljam boıynsha arnaıy mektep te bolǵan. Sózimizge qazir tabylyp jatqan qundy dúnıeler dálel. Iá, qazba jumystary kezinde óte kóne dúnıeler tabylady. Keıbirin qazir de paıdalanyp júrmiz. Mysaly, at ábzelderi. Ózgeris asa kóp emes, túp negizi sol kóshpendilerden qalǵan. Biraq áshekeı buıymdardy qaıta jańǵyrtý jaǵy kemshin. Zergerdiń surap, qyzyqqanyn kórgen emespin. Al biz tapqan dúnıeniń arasynda kóz tartar buıymdar bar», - dedi Aslan Mamedov.
Onyń aıtýynsha, óńirde altyn buıym jyl saıyn tabylady. Tek arheologtar ony aıshyqtap, erekshelemeıdi. Altynnan jasalǵan zat tabylǵanda ǵylymı jańalyq jáne Uly dalanyń tańǵajaıyp týyndysy dep esepteıdi.
Aıta keteıik, Aqtóbe oblysynda myńdaǵan eskertkish bar. Bul aımaqty alǵashqy ret 1904 jyly Jozefa-Antýana Kastane zerttedi. Ol kezde Jaman Qarǵaly, Jaqsy Qarǵaly mańy, tipti Shalqar aýdanynyń aýmaǵy zerdelendi. Sodan beri ǵasyrdan astam ýaqyt ótse de mamandar aıaq baspaǵan, qol jetpegen tustary kóp ekenin aıtady. Qazirgi kezde tam-tumdap jıǵan derekti birizge túsirý úshin ár aýdannyń kartasy, jınaǵy jasaldy. Degenmen gaz, sý qubyryn tartý, jol salý jumystary jospardan tys zertteý júrgizýge túrtki bolady.
«Bir aýdandy qarap boldym, qaıta barmaımyn dep aıtpaımyz. Bul qate bolady. Arheologııalyq eskertkish keıde tótenshe jaǵdaıda anyqtalady. Gaz, sý tartý kezinde jıi belgili bolady. Keıbiri arnaıy kelip tonaıdy. Metall izdegesh quraldaryn paıdalanyp, izdeıdi. Áleýmettik jelide tapqany týraly jarııalap, maqtanatyndar bar. Biraq olardyń ustalǵandaryn estimedim. Qobda aýdany, Mártók, Áıteke bı aýdandarynda tonalǵany belgili boldy. Olardan ne alǵanyn da bilmeımiz. Shynymdy aıtsam, jergilikti ákimdik zańdy kóp buzady. Zań talaptary boıynsha jerdi ıgermes buryn, ınspektsııa mamandaryna habarlama berýi kerek. Mamandar qarap, aıtyp beredi. Al olar bolsa múlde aqyldaspaıdy», - deıdi ólke tarıhyn zertteýshi.
ANYQTAMA
Arheolog 2000-2004 jyldary Qudaıbergen Jubanov atyndaǵy Aqtóbe memlekettik ýnıversıtetinde, 2006-2007 jyldary Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde oqydy. Mamandyǵy – tarıhshy, arheolog. Birinshi kýrsty bitirgennen keıin arheologııalyq qazba jumystaryna qatysyp, oǵan erekshe qyzyqty. Muǵaljar aýdanyndaǵy Basshıeli aýylynyń mańynda boldy. Onda b.z. II-IV ǵ.ǵ. jatatyn buıymdar tabyldy. Ekinshi kýrsta Batys Qazaqstan oblysyna bardy. Onda sarmattardyń qorǵanyn qazdy. Tonalmaǵan qorǵan, altyn buıymy bar áıel adam tabyldy. Bul qorym qazir Esen-Amantaý (Lebedevka) dep atalady.
Aslan Mamedov stýdent kezden osy salany serik etti. Ýnıversıtet bitirgen soń eńbek jolyn oblystyq ınspektsııadan bastady. Keıin ustazdary ári qaraı oqýdy jalǵastyrýǵa usynys aıtty. Sóıtip ulttyq ýnıversıtettiń magıstratýrasynda bilim aldy ári mýzeıdiń altyn jáne baǵaly metall bóliminde ǵylymı qyzmetker bolyp eńbek etti. Ekinshi dıplom qolǵa tıgen boıda jas maman kolledjde tarıhtan dáris berdi. Bir jyldan soń Aqtóbe oblystyq tarıh, etnografııa jáne arheologııa ortalyǵyna jumysqa kiristi. Mádenıet basqarmasyna qarasty mekeme 2012 jyly jabylyp, sala mýzeıge qosyldy. Mýzeıde etnografııa jáne arheologııa bóliminde ǵylymı qyzmetker bolyp jumys isteıdi. Sonymen birge qazir Álkeı Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynda bólim meńgerýshisi bolyp eńbek etedi. Ol kez kelgen ýaqytta tabylǵan qorǵandardy zertteýge qatysady.
«Aqtóbe oblysynda zertteý birneshe baǵyt boıynsha júrgizildi. Kóbine temir dáýirin zertteýge qatystym. Alǵashqy kóshpendilerdiń qorymdaryn, ǵıbadathanalaryn zerttedim. Qobylandy batyr, Ábilqaıyr han qorymdaryndaǵy qazba jumystaryna qatystym. Almat tamyn qazý jáne ony restavratsııalaý jumysy bastaldy. Qazirgi kezde oblystyq mýzeıdiń tarapynan Dosjan Haziret meshit, medresesin zertteý jáne ony mýzeıge aınaldyrý jumysy atqarylyp jatyr. Bul jerde qazba jumysy alǵashqy kezde durys júrgizilmegen bolyp shyqty. ıAǵnı, búldirip alǵan. Meshittiń ústin japqan kezde astyndaǵy medrese qorshaýyn basyp qalǵan. Qazba jumystaryna mamandar kirisip, qaıta kórsetip jatyr. Qurylys qazir toqtap tur. Qazyp, buryshtaryn shyǵaramyz. Medrese qandaı bolǵan? Suraqqa jaýap tabylady. Sol kezdegi dúnıeni qalpyna keltirýge bolady. Qabyrǵasyn, terezesin de. Tek qıyny ústine nysan salyp, asty zerttelmedi. Alǵashynda jergilikti ákimdik arheologtarmen birikpedi», - dedi ol.
Mundaı biregeı tarıhı eskertkishter aldaǵy ýaqytta ashyq aspan astyndaǵy mýzeıge aınalady. Sonymen birge Edige batyrdyń jerlengen jerin izdeý baǵytyndaǵy jumystyń bir qyzyqty tusy bar.
«Edige jalyndaǵy qorymdy qazǵan kezde alty jerleý shyqty. Byltyr zertteý júrgizilgenimen, bıyl jalǵaspady. Meniń oıymsha, Edige jerlenbese de, keseneniń ózi qyzyqty. Ondaı kesene beseý: Abat Baıtaq, Qobylandy batyr, Qyzyltam, Egizqara, Balǵasyn. Qazirgi kezde Balǵasyn qorymy tonalyp jatyr. Ańyz boıynsha ol Aqsaq Temir qolbasshylarynyń biri. Bul másele týraly aıtamyz, jazamyz, prokýratýra, jergilikti organdarǵa habarlaımyz. Zań álsizdeý. Arheologtar az, ınspektsııa mamandary da únemi qarap otyra almaıdy. Olarda saýsaqpen sanarlyq adam bar. Al qorǵalýy tıis qorǵan kóp. Zań boıynsha ýchaskelik polıtsııaǵa da osyny qorǵaýdy mindetteý kerek shyǵar. Olar kimniń kelip, ketkenin biledi. Qazba jumystaryn júrgizgennen suraý kerek», - dedi Aslan Mamedov.
Iá, sońǵy jyldary halyq tarıhqa qaıta úńile bastady. Suraq kóp, al sol suraqtyń jaýabyn arheologtar dál de naqty bile alady. Sebebi ár qazba jumysyna ǵylymı maqala jazady. Qazirgi kezde Aslan Mamedovtyń 60-70 maqalasy bar. Aqtóbe oblysynyń ár aýdanyna baılanysty jınaqtary shyqty, entsıklopedııa jazdy. Birneshe avtor bolyp kitapty jaryqqa shyǵardy. Áli de maqsaty kóp.
Birinshiden, temir dáýirin odan ári zertteý, zerdeleý. Yrǵyz, Áıteke bı, Shalqar, Baıǵanın aýdandaryndaǵy kóshpendiler qorǵanyn zerttep, zerdelesek, tarıhtyń jańa beti ashylýy múmkin.
Ekinshiden, XVIII-XIX ǵasyrlarǵa jatatyn qorymdardyń ornalasýy jáne onyń mańyndaǵy qystaý, aýyl jaıy.
«Edige jaly, Dosjan Ishanda qazba jumystaryn júrgizgen soń maǵan taǵy bir qyzyqty baǵyt maza bermeı júr. XVIII-XIX ǵasyrlarǵa jatatyn qorymdardyń ornalasýy jáne onyń mańyndaǵy qystaý, jalpy turǵylyqty jer qyzyqtyrady. Kartany qarap otyrsam, óte kóp. Úı, aýyl óte kóp jer betinen kórinbeı qalǵan. Ony eshkim zerttep jatqan joq. Dosjan Ishan qorymyn alsaq, jan-jaǵynda aýyldyń orny kosmotúsirilimnen kórinedi. Ony eshkim bilmeıdi. Qazaqtyń úıi, aýyldary bar. Kóshesin de kartadan kórýge bolady. Aýyldyń paıda bolýy Dosjan ıshan meshitine, sosyn medresege baılanysty. Aýmaqta úı de bolǵan. Iá, XIX-HH ǵasyrda aýyldar bolǵan. Bul kartada bar fakt. Qazaqtar kóshpeli dep aıtqandarǵa jaýap berý úshin olarǵa dálel bolar qazba jumystaryn júrgize alamyz. Qazir qalalar, úılerdiń qurylysyn orystardyń kelýimen baılanystyramyz. Biraq shyn máninde oǵan deıin bastalǵan. Aýyl, sol aýyldyń qasynda qorym paıda bolǵan. Etnograftar qorymdy zertteıdi, aýylǵa mán bermeıdi. Sóıtip biz ashyq aspan astyndaǵy mýzeıdi jasaı alamyz. Qala mańynan da tabýǵa bolady. Etnograftarǵa jobany usynyp, grant alýdy usynamyz. Ózge elderde bar, biz de jasaı alamyz. Qazba jumystaryna kóp aqsha ketedi. Biraq óte qundy. Búginge deıin birde bireýi qazylmady. Kóbine qorym turǵan jerden izdeýge bolady. Úı, úıdiń qorshaýy anyq kórinedi. Bizder zertteı kele erte kezdegi qala, eskertkishterdi taba alamyz. Tipti onyń astynda jańasy shyǵýy múmkin. Buryn bolǵan qalashyqtyń ústine jańasyn salýy yqtımal», - dedi ol.
Arheolog ózi tańdaǵan mamandyqty, salany ómiriniń máni sanaıdy. Ári úlken jaýapkershilik júgin arqalaǵanyn sezedi. Memlekettik múddeni qorǵaý úshin de derekterdiń, ásirese qazba jumystary kezinde tabylǵan dúnıelerdiń aınymas dálel bolaryn bilgen soń ár saparyn qujatqa balap, qaǵaz betine túsiredi. Óz isine salǵyrt-salaq qaraıtyn áriptesterine renjıtini de sodan.
«Keıbiri arheologtar qazyp, tastap ketedi. Olarǵa renjımin. Sen qorǵandy qazǵan kezde bireýdiń jerleýin qazyp jatsyń. Jarty joldan laqtyryp ketýge bolmaıdy. Árbir ǵalym qazba jumystarynan soń ǵylymı esep, maqala jazýǵa mindetti. Al ózim osy salamen aınalysa berem. Qazǵym keletin, zerttegim keletin jer bar. Bolashaqta úsh jyl qatarynan kitap jazamyn. Úsh kitap. Zerttelgen, biraq ǵylymı maqalasy jaryqqa shyqpaǵan dúnıeler bar», - dep oıyn túıdi arheolog.
