Reseıdegi kóne qulpytastardy zerttemekshimiz - Jantas Safýllın
Jantas Nabıollaulynyń aıtýynsha, ólke tarıhy úshin mańyzdy nysandardyń biri - Segizsaı (Lebedevka) kesheni.
Bıylǵy qys jáne kóktem aılarynda keshende osy kezge deıin atqarylǵan jumystar zerttelip, zerdelendi.
Jalpy, munda 1966 jyldan beri Máskeý men Almatydan kelgen, sondaı-aq jergilikti ǵalymdar biraz zertteý jumystaryn júrgizgen. Alaıda júıeli esebi joq. Sondyqtan Álkeı Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynan burynǵy esepter alyndy. Oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıine tapsyrylǵan jádigerler sýretteriniń elektrondy nusqasy jasaldy.
-Jer kepken boıda arheologııalyq barlaý jumystaryn bastamaqshymyz. Birinshi kezekte qansha oba bar, solardyń koordınattary anyqtalady. Olardyń qanshasy qazylyp, qazylmaǵanyn bilgennen keıin mańyzdylyǵyna qaraı qazba jumystaryn júrgizemiz, - dedi ortalyq dırektory.
-Ótken jyly Ýfa qalasynan Batys Qazaqstanǵa qatysty 10 myń betteı arhıv qujattaryn ákelgen edińizder. Bul jóninde ne aıtar edińiz?
-Iá, Bashqurtstan Respýblıkasynyń ulttyq arhıvinen 1865, 1871, 1875 jyldardaǵy Іshki ordanyń metirkelik jýrnaldarynyń elektrondy kóshirmelerin jasap, Batys Qazaqstan oblysy tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń jańadan jasaqtalǵan qoryn qundy qujattarmen tolyqtyrdyq. Arab álipbıindegi bul materıaldar tolyq aýdarylǵanda, talaı adam óz ata-babalaryn taýyp, qaı kúni, qaı jerde dúnıege kelgenin, kimge úılenip, qansha qalyń mal tólegenin, qaı jyly, qandaı syrqattan dúnıe salyp, qaı jerge jerlengenin bilmek. Budan bólek bul málimetterge qarap sol kezeńde týý kórsetkishi qalaı bolǵanyn, er bala men qyz balanyń úles salmaǵyn, qalyń maldyń kólemine qaraı eldiń áleýmettik jaǵdaıyn, qandaı aýrý túrleri bolǵanyn, tarıhı tulǵalardyń jerlengen jerin anyqtaýǵa bolady.
Arhıvke aldymen ózim baryp, qundy qujattar kóshirmesin elge ákelýdiń joldaryn qarastyrdym. Bul kóshirmelerdi satyp alýǵa arhıvtiń bekitilgen tarıfimen tym qomaqty qarajat ketedi. Sondyqtan osyndaı jumystardy budan buryn da birlesip jasaǵan, arab álipbıin jaqsy biletin Qazbek Quttymuratuly jáne fotoskanerleý sheberi Aqylbek Esenalınmen birge óz quraldarymyzdy alyp baryp, ulttyq arhıvtegi metirkelik jýrnaldardyń elektrondy kóshirmesin jasadyq.
Bir aıta ketetin jaıt, arhıv dırektory Galeı Gýlıaddınovıch úlken týysqandyq kómek kórsetip, kúrdeli jóndeý júrgiziletin bolyp, ǵımarattyń jabylyp qalǵanyna qaramastan, bizdiń emin-erkin jumystanýymyzǵa múmkindik berdi. Jaǵdaıymyzdy túsinip, arhıv mamandary biz úshin demalys kúnderi de jumys jasady. Nátıjesinde elge on myń betke jýyq metirke jýrnaldarynyń jáne kóptegen túrli tarıhı mańyzdy isterdiń kóshirmeleri ákelindi.
Qazirgi kezde osy qujattar arab álipbıinen aýdarylý ústinde. Oblystyq máslıhattan qosymsha qarajat bólinip, osy metirke jýrnaldaryn jeke jınaq etip shyǵarý qolǵa alynyp otyr.
-Sońǵy jyldary qulpytastardy zertteý jumystaryn júrgizip kele jatyrsyzdar. Ony da jalǵastyratyn shyǵarsyzdar?
-Árıne, bıyl kórshiles Orynbor oblysyndaǵy kóne qulpytastardy zerttemekshimiz. Osy baǵytta Orynbordaǵy ǵylymı ortalyqtarmen birlesip jumys jasaý úshin kelisimge kelmekshimiz. Sonymen qatar Orynbor arhıvinde de Qazaq eliniń tarıhyna qatysty málimetter kóp. Budan buryn han saılaýǵa baılanysty qujattardyń belgili bir bóligi ákelingen. Endi sondaı mańyzdy qujattardyń kóshirmesin túgel jetkizip, bolashaqta jınaq etip shyǵarýdy josparlaýdamyz.
-Jýyrda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń qabyldanǵanyna eki jyl tolǵaly otyr. Osy ýaqyt ishinde oblys kóleminde qomaqty jumystar atqarylǵany belgili. Qazaqstannyń kıeli oryndarynyń qataryna Batys Qazaqstannan engen nysandardyń biri - Jaıyq qalashyǵy. Jaıyq qalashyǵyn ashyq aspan astyndaǵy mýzeı jasaý jóninde oılar aıtylyp keledi. Osy oraıda ne jasalýda?
-Birneshe tarıhı oryndar ashylyp, ashyq aspan astyndaǵy mýzeı jasaımyz delingenimen, ázirge oǵan qarajat qaralyp, joba jasalǵan joq. Birinshi kezekte Jaıyq qalashyǵyn áýeli tolyq zerttep alǵymyz keledi. Qalashyqqa kireberiste, ǵalymdardyń paıymdaýynsha, sarmattar dáýirine jatatyn kóne oba bar. «Qara» arheologtar onyń betin jyryp, ashqysy kelgen. Sony tolyq ashyp, qaraǵymyz keledi. Mundaǵy maqsat - aldaǵy ýaqytta tarıhı nysanǵa aınalyp, týrıster kelip qaraıtyn mezgilde Jaıyq qalashyǵynyń ortaǵasyrlyq Altyn orda kezeńinen ǵana emes, sarmattar dáýirinen bastalatynyn kórsetý. ıAǵnı tarıhymyzdy tereńdete túsý. Jaıyq qalashyǵynan Oralǵa qaraı zertteýdi qajet etetin nysandar bar.
Oblystyq mádenıet basqarmasy oblystyq mýzeıge tapsyrma berip, qazirgi kezde Jaıyq qalashyǵynyń jalpy jobasyn jasaý, ony qorshaý, abattandyrý oılastyrylýda. Eger ashyq aspan astyndaǵy mýzeı jobasy jasalyp, qarjy bólinse, soǵan sáıkes tarıhı oryndardy qaıta ashyp, zertteý jumystaryn jalǵastyratyn bolamyz.
Sóz sońynda aıtarym, Batys Qazaqstanda Alashorda tarıhynyń da orny erekshe. Osyǵan oraı Alashorda jetekshileriniń biri Jahansha Dosmuhamedov týraly barlyq qujattardy, sýretterdi jınastyryp, fotoalbom shyǵarmaqshymyz. Bolashaqta basqa da Alash qaıratkerleri týraly derekterdi jınap, osyndaı jınaqtardy kópshilikke jetkizý jumystaryn jalǵastyramyz.
